Wikipedia:Oho artikkâleh 2024

Wikipedia:st
Njuškii navigistmân Njuškii ucâmân
Oho artikkâleh
20232024

Oho artikkâleh láá anarâškielâlii Wikipedia ovdâsiijđoost lamaš artikkâleh, moh västideh šiev artikkâl tobdomeerhâid.

Vyelni ive 2024 oho artikkâleh.

1. okko[mute käldee]

Ryevdi
Ryevdi

Ryevdi lii sirdâšemmetalláid kullee algâaamnâs, mon kemiallâš merkkâ lii Fe (ferrum). Ryevdi lii lussâdumos algâaamnâs, mii šadda taasnij nukleosynteesist. Tot lii siilbâivnásâš, kildee já ferromagneetlâš meetaal. Ryevdi lii putesin times, mut meetaalsiähuseh, main ryevdi lii uáiviamnâsin, láá táválávt uáli nanoseh já korrâseh. Ryevdi tergâdumoseh meetaalsiähuseh láá stääliliäškumryevdi, moh láá ryevdi já čiiđâ siähuseh.

Ryevdi reagist älkkeht happijn, eromâšávt jis tot kárttá kuoskâttâsân čassijn siämmáá ääigi. Taat hapittemreaktio lii kočodum ruástumin. Ruástumist šaddee aamnâs ruostâ lii ryevdioksidijryevdihydroksidij siävus. Ruostâ lii syeđđee, nuuvt ete ryevditiiŋgah sättih ruástuđ ollásávt, ige meetaal asan šoodâ suojâleijee oksidkerdi, nuuvt ko stuárráámuu uásán eres metallijn. Ko ryevdi lii epijálus meetaal, te tot reagist suvrâiguin já siämmást luovâsmit tain vety.

2. okko[mute käldee]

Brownsea suollust leijee várdámlihâstâs šoddâm muštokeđgi
Brownsea suollust leijee várdámlihâstâs šoddâm muštokeđgi

Várdám lii maailmvijđosâš nuorâilihâstâs já šoddâdemtoimâ, mon ulmen lii tuárjuđ paarnij já nuorâi šoddâm tienuuvt, ete sii ohtâgâsliih jiešvuođah váldojeh huámmášumán. Ulmen lii persovnlâšvuođâs já eellimtavijdis peeleest täsitiädulâš, ovdâsvástádâslâš, aktiivlâš sehe jiešráđálávt jurdâččeijee páihálii, aalmuglii já aalmugijkoskâsii siärváduv jeessân. Ulme lii masa siämmáš pirrâ maailm, já tot piso mutehánnáá. Almolij šoddâdemuulmij lasseen jyehi ahemuudon láá miäruštâllum ahemudo miäldásiih šoddâdemulmeh.

Maailmist láá ohtsis suulân 40 miljovn várdájeijed 224 enâmist. Maailmornijdumeh láá kyehti: Várdámlihâstâs Maailmservi (World Organization of the Scout Movement, WOSM) já Várdámnieidâi Maailmlitto (World Association of Girl Guides and Girl Scouts, WAGGGS). Syemmilij várdájeijei aalmuglâš ornijdume lii Suomen Partiolaiset ry – Finlands Scouter ry (uánihávt SP-FS), mii lii kuohtui maailmornijdumij jeessân. SP-FS lii almugijkoskâsii várdámlihâstâs áinoo ovdâsteijee Suomâst.

3. okko[mute käldee]

Laestadius ive 2016
Laestadius ive 2016

Monika Ulrika Ann-Helén Laestadius (š. juovlâmáánu 3. peeivi 1971 Kiärun) lii tavesämmilâš kirječällee já toimâtteijee. Sun lii finnim maaŋgâid stuorrâ kirjálâšvuotâpalhâšuumijd sehe párnái- já nuorâikirjijnis já rävisolmooškirjijnis. Laestadius čáálá jieijâs eenikielân ađai ruotâkielân. Suu kirjeh láá jurgâlum maŋgáid kieláid já eromâšávt maŋgáid sämikieláid tegu maadâsämikielân, juulevsämikielân, orjâlâškielânanarâškielân.

Toimâtteijen Laestadius lii porgâm tagarijn aavisijn ko Fagersta-Posten, Norrländska Socialdemokraten, Aftonbladet, Expressen, SvDStockholm City. Ton lasseen sun lii meid porgâm freelancer-toimâtteijen.

4. okko[mute käldee]

Meccikaavrâs
Meccikaavrâs

Meccikaavrâs (Capreolus capreolus) lii Euroopist tiettum uces sorvâellee. Šlaajâ lii levânâm Suomân 1900-lovvoost sehe luándulávt já ištâdmij vievâst. Meccikaavrâs lii tehálâš pivdoellee.

Meccikaavrâs lii keessiv ruopsisruškâd já tälviv ränisruškâd. Ruškisfiskis čuávjipeeli já nierah láá kuovgâduboh ko rummâš eres uásih. Seibipiirâs lii meid kuovgâdub. Seibi lii uáli uánihâš, tuše 2–4 senttimeetter kukkosâš. Pajepoksâm paajaabeln láá čapis tiälhuh. Nuorâ vyesist láá ennuv tiälhuh, mut tot láppojeh ko vyesi šadda. Tuše orásijn láá čuárvih. Čuárvih láá uceh já ceggust, já tain láá táválávt kulmâ säägi. Rävis meccikavrâs seve lii tuše 65–75 senttimeetterid, já rummâš kukkodâh lii 90–135 senttimeetterid. Meccikaavrâs tiäddá suulân 15–35 kiilud.

5. okko[mute käldee]

David Bowie
David Bowie

David Robert Jones ađai David Bowie (8. uđđâivemáánu 1947 Lontoo, Ovtâstum kunâgâskodde10. uđđâivemáánu 2016 New York, Ovtâstum staatah) lâi eŋlandlâš musikkár já čaittâleijee. Bowie algâttij musikkár karrieer 1960-lovo loopâst. Sun kulostui albumist The Rise and Fall of Ziggy Stardust and the Spiders from Mars (1972), já aalmugijkoskâsâš supertäsnin suu pajedij album Let’s Dance (1983). Bowie lâi 1970-lovvoost glam rock oovdâstjottee, já suu vaikuttâs popkulttuurân lii lamaš merhâšittee. Bowie lii kočodum rock jođetteijee futuristin já kameleontin sehe genrei raajijd cyevkkee oovdâstjotten.

Bowie tobdosumoseh pitáh láá ovdâmerkkân "Space Oddity", "Life on Mars?", "Changes", "Starman", "Ziggy Stardust", "Rebel Rebel", "Fame", "Heroes", "Ashes to Ashes" já "Let's Dance"

6. okko[mute käldee]

Käärijä ive 2021
Käärijä ive 2021

Uđđâ muusik kišto 2023 (uán. UMK2023 teikkâ UMK23) lâi 12. kerdi, ko lávlumkišto uárnejui já 2. kerdi, ko tot čielgui anarâškielân. Kišto uárnejui kuovâmáánu 25. peeivi 2023 Logomost Tuurkust. Uđđâ muusik kištoost väljejui Suomâ ovdâsteijee ive 2023 Euroviisuid, moh uárnejuvvojii Liverpoolist, Ovtâstum kunâgâskoddeest, veikkâ Ukraina ovdâsteijee Kalush Orchestra vuoitij-uv ive 2022 Euroviisuid.

Kišto fiinaal uárnejui kuovâmáánu 25. peeivi 2023. Kiišton uásálistii 7 artistid. Käärijä finnij finalist 539 čyegisid suomâkielâg pitástis Cha cha cha já vuoitij ubâ kišto. Siämmáá ive vyesimáánust sun ovdâstij Suomâ ive 2023 Euroviisuin Liverpoolist, Ovtâstum kunâgâskoddeest.

7. okko[mute käldee]

Simpsonij logo
Simpsonij logo

Simpsoneh (eŋgâlâskielân The Simpsonssuomâkielân Simpsonit) lii Matt GroeningGracie Films -finnoduv televisio animaatioráiđu, mii muštâl viiđâ persovn ameriklâš perruu elimist. Rááiđu vuoigâdvuođâid oomâst 20th Century Studios, já rááiđu vuosmuš uási čaittui ive 1989. Ráiđu lii vuáittám Emmy-palhâšume.

Simpsoneh lii Ovtâstum staatâi puoh kuhesáigásumos ooroosthánnáá jotkum sárgusráiđutilekomedia.

Ovtâstum staatâin rááiđu čáittá Fox-televisiokanava. Keessiv 2020 rááiđust lijjii Ovtâstum staatâin čáittám jo 31 paijeed. Suomâst rááiđu čäittih SubFOX. Tolebáá rááiđu láá meid čáittám KolmoskanavastMTV3-kanavast.

Rááiđu aneh rävisulmuid-uv uáivildum animaatiorááiđui oovdâstjotten, já ráiđu lii vaiguttâm rävisulmuid uáivildum 1990-lovo tilekomedia šoddâmân. Ráiđu lii juksâm stuorrâ mielâstumvuođâ sehe Amerikist já pirrâ maailm, já tot lii finnim maaŋgâid TV-pálhâšuumijd.

Ive 2007 Simpsonijn puovtâdui ubâeehid elleekove The Simpsons Movie.

8. okko[mute käldee]

Nelson Mandela ive 2008
Nelson Mandela ive 2008

Nelson Rolihlahla Mandela (18. syeinimáánu 1918 Mvezo, Maadâ-Afrik5. juovlâmáánu 2013 Johannesburg, Maadâ-Afrik) lâi xhosa-aalmug thembu-čeerdân kullee maadâafriklâš politikkár, kii tooimâi meid äššivyeijen. Maadâ-Afrikist sun kočodui maŋgii xhosakielân Madiban tâi tatan, mii meerhâš eeji xhosakielân.

Mandela poorgâi merhâšittees näliolgoštem vuástásii pargo Maadâ-Afrikist. Sun finnij Nobel-ráávhupalhâšume ive 1993 Frederik Willem de Klerkáin já lâi Maadâ-Afrik vuossâmuš čapis president iivij 19941999. Nelson Mandela lâi ohtâ 1900-lovo pivnohumos pooliitlijn faaŋgâin já Afrik merhâšitteemus pooliitlijn jođetteijein.

9. okko[mute käldee]

Vildâšahe
Vildâšahe

Vildâšahe (Sus scrofa) lii kyeppirelleid kullee stuorrâ šahešlaajâ. Tot lii maaŋgâi mutâ ij puoh lojes šoovij vuáđunäällin. Vildâšave válduášálâš eellimkuávlu lii Euraasia liähmus lostâmeccistielâs. Suomân vildâšahe lii lavdâm EestienâmistRuošâst 1900-lovo pelimudo rääjist, mutâ tot lii vala-uv uáli jo härvinâš.

Rävis vildâšahe lii táválávt tälviv ruškisčappâd teikkâ čapisräänis já keessiv kuovgisräänis. Vildâšave čiivgah láá ränisfiskâdeh, kuovgisruškadeh já vielgâdeh. Vildâšahe niŋálâs tiäddá suullân 100 kg, já hiäivulijn kuávluin rävis ores puáhtá teddiđ 300 kg Euroopist já joba 400 kg Aasia viestâroosijn. Suomâst vildâšaheores tiäddá enâmustáá 230 kg. Vildâšave sevealodâh lii 70–110 cm, já roopâ kukkodâh puáhtá leđe 185 cm. Seibi lii 17–26 cm, motomin joba 40 cm. Vildâšaheorásist láá stuorrâ já korrâ čalameh. Niŋálâs láá 12 njammad (6 paarâ).

10. okko[mute käldee]

Kroatia lippu
Kroatia lippu

Kroatia (kroatiakielân Hrvatska) ađai Kroatia täsiväldi (kroatiakielân Republika Hrvatska) lii jiečânâs täsiväldi Adriameerâ riddoost Koskâ-Euroop maadâuásist. Ton uáivikaavpug lii Zagreb. Kroatiast láá suulân 4 miljovn ässed. Ton vijđodâh lii 56 594 km², mast 1,09 % lii čääci.

Kroatia seervâi Euroop unionân syeinimáánu 1. peeivi 2013. Uđđâivemáánu 1. peeivi 2023 Kroatia seervâi eurokuávlun. Tot lii eurokuávlu 20. jeessânstaatâ. Siämmáá peeivi Kroatia seervâi meiddei Schengen-kuávlun.

11. okko[mute käldee]

Tornado
Tornado

Trombi teikâ tornado lii uccâ, mut uáli korrâ jorreestormâ, mon ohtâvuođâst láá paskoslágán polvâ já äijihšoŋŋâ. Tornado čođâmitto lii suulân 50–200 m. Táválávt tot pištá ucceeb ko 10 minuttid, mut motomin ennuv eenâb-uv. Tornadoid ij koolgâ sehhiđ hirmosstormáid já eres trooppisáid stormáid, moi vijđodâh puáhtá leđe joba paijeel 1 000 km já moh pyehtih pišteđ muáddi peeivi-uv.

Sääni trombi čuujoot táválávt eurooplii jorreestoormân, já sääni tornado čuujoot taveameriklii jorreestoormân. Čääsi alne lihâdeijee tornado kočoduvvoo čäcipäcisin. Saavâst lii kuittâg aaibâs siämmáš almoon.

Trombijn já tornadoin jorree olá eennâm räi. Jis jorree vuod ij ole eennâm räi, te tot kočoduvvoo paskospolvân.

Kovjâjorreeh (eŋgâlâskielân dust devils) šaddeh talle ko piäiváš liegâd eennâmase. Toi ohtâvuođâst ij táválávt lah mihheen poolvâid.

12. okko[mute käldee]

Kolgos helium
Kolgos helium

Helium lii algâaamnâs, mon kemiallâš merkkâ lii He (helium) já oornigloho 2. Helium lii mávuttemes, hajâttemes já ivnettemes jálukaasu já tot ij räähti pisovâš ovtâstuvâid vuámášittee passiivlâšvuođâ tiet. Helium lii vety maŋa maailmubâlâšvuođâ táválumos algâaamnâs.

Helium tuoldimčuogâstâh lii vyeligumos puoh algâamnâsijn (-268,89 °C). Helium lii meid áinoo algâaamnâs, mii ij lah normaalteddust já absoluutlâš nolláčuogâstuv alda tooškâs orroomhäämist. 25 MPa teddust (normaalteedâ suulân 0,1 MPa) helium steergâg 0,95 Kelvin ađâi -272,2 °C liegâsvuođâst. Tooškâs helium lii uáli timmâ aamnâs.

13. okko[mute käldee]

Kunâgâtâr Maud já kunâgâs Haakon VII
Kunâgâtâr Maud já kunâgâs Haakon VII

Maud Charlotte Mary Victoria (26. skammâmáánu 1869 Marlborough House, Lontoo, Eŋland20. skammâmáánu 1938 Marylebone, Lontoo, Eŋland) ađai Wales prinses Maud lâi Wales priinsâ Albert Edward (maŋeláá Ovtâstum kunâgâskode kunâgâs Edward VII) já Wales prinses Alexandra (maŋeláá Ovtâstum kunâgâskode roonnig Alexandra) nuorâmus nieidâ já viiđâd páárnáš.

Sust šoodâi Tanska prinses, ko sun já Tanska prinssâ Carl naajáin. Ko ive 1905 prinssâ Carlist šoodâi jiečânâs Taažâ kunâgâs, te Maudist šoodâi Taažâ roonnig. Maud lâi Taažâ vuossâmuš roonnig, kii ij lamaš meid jo-uv Tanska teikkâ Ruotâ roonnig, ive 1319 maŋa.

14. okko[mute käldee]

Yes konsert
Yes konsert

Yes lii Lontoost puáttee eŋlandlâš progressiivlâš rockjuávkku. Yes vuáđudáin lávloo Jon Anderson já basist Chris Squire ive 1968. Juávkku pieđgânij ive 1980, mut poođij poprock-stijláin maasâd ive 1983. Yes nomâttii Rock and Roll Hall of Famen ive 2017.

Yes vuáđudáin lávloo Jon Anderson já basist Chris Squire ive 1968. Squire lâi ovdil lamaš The Syn -nommâsâš psykedeelisâš rockjuávhust já Anderson Warrior- sehe The Gun -juávhuin. Maŋeláá fáárun pottii jazz-vaikuttâsâš rumbal Bill Bruford, Squire naalijn The Syn -juávhust suáittám kitarist Peter Banks sehe kuoskâttâsčuojâtteijee Tony Kaye.

Juávhu finnij aalgâst huámmášume tast, ete tot čuojâttij coverijd tobdos juávhui pittáin, moh lijjii muálkkáábeh já kuhebeh ko algâalgâliih. Tain The Beatles pittá "Every Little Thing" peesâi juávhu vuosâalbumân Yes (1969). Nube albumist Time and a Word (1970) juávkku keevtij studiost iššeen tuávvášorkester. Juávhu kulostui pyerebeht Euroopist albumáin The Yes Album (1971), mast progressiivlâš rock-stijlâsâš nuotâstem aalgij jo leđe merhâšittee uásist. Siämmáá ive almostittum Fragile vievâst Yes finnij mielâstumvuođâ meid Ovtâstum staatâin, ko albumist valdum single "Roundabout" pajanij Billboard Hot 100 -listo sajan 13. Albumist lâi fáárust vuossâmuu keerdi Yes tobdosumos čuojâtteijeejuávkku ađai Anderson, Bruford, Squire, Peter Banks sajan puáttám Steve Howe sehe Tony Kaye sajan puáttám Rick Wakeman.

15. okko[mute käldee]

Välishai lii maailm stuárráámus kyeli.
Välishai lii maailm stuárráámus kyeli.

Kyeleh láá čielgitávtáliih elleeh, moh iälusteh čääsist. Kyeleh láá maaŋgâlágáneh já maaŋgâhámásiih. Ubâ maailmist láá paijeel 33 000 kyelišlaaijâd (ive 2023). Maailm ucemus kyeli lii Photocorynus spiniceps, mii lii tuše 6,2 mm kukkosâš. Maailm stuárráámus kyeli vist lii välishai (Rhincodon typus), mii šadda joba 18,8 meetter kukkosâžžân. Meid eellimtääpi, naavcâi já jiešvuođâi tááhust kyelišlaajâi kooskâst láá stuorrâ iäruh.

Kuolij aiccâmmaailm lii ereslágán ko ovdâmerkkân ulmuu, tastko kuolijn láá tagareh ááicuh, moh ulmuin váiluh. Ohtâ kuolij tehálumosijn ááicuin lii sijđosärgisáiccu, moin kyeleh äiccih čääsist teedâpááruid já uáinisteh toin naalijn estuid já kooskâid. Nubbe áiccu, mii iššeed motomijd kyelišlaajâid navigistiđ čääsist, lii magneetáiccu. Taat áiccu kávnoo maaŋgâin jotteekuolijn tego kuávžurijn, ruopsisluosâinaŋgeriasâin, mutâ meid haijn. Nahcâ aiccâđ Eennâmpáálu magneetkiedi já sundestiđ ton mield lii siämmáš, mii iššeed kesiluudijd talle ko toh värrejeh kesi- já tälvikuávlui kooskâst.

16. okko[mute käldee]

Oslo tuámukirkko
Oslo tuámukirkko

Oslo tuámukirkko (tárukielân Oslo domkirke) – ovdâl ive 1950 Mii pestee kirkko (tárukielân Vår Frelsers kirke) – lii ive 1697 ciäggum ristâkirkko Stuorrâtori roobdâst Oslo kuávdáást. Kirkko lii Oslo pispekode uáivikirkko já Oslo tuámukirho servikode kirkko. Kirkko lii meid Taažâ staatâkirkko, já sehe Taažâ kunâgâsliih já staatâ kevttih tom virgálâš tábáhtussáid tegu heejáid já havdajáid.

Tááláš kirkko lii kuálmád tuámukirkko Oslo historjá ääigi. Vuossâmuš tuámukirkko lâi iivij 1120–1639 Pase Hallvard tuámukirkko. Nubbe lâi Pase Kulmâvuođâ kirkko, mii tooimâi Oslo tuámukirkkon iivij 1639–1686. Oslo tuámukirho huksiimist kiävttojii huksimamnâseh täin ovdebáin kirhoin.

Oslo tuámukirkko lii nubástum ennuv. Tehálumoseh nubástusah láá lamaš 1850-lovo uđđâsisthuksim já ive 1950 restauristem. 1850-lovvoost saksalâš arkkiteht Alexis de Chateauneuf vuávái tuámukirho uđđâsisthuksim, já saksalâš arkkiteht Heinrich Ernst Schirmer tooimâi huksimhovdân. Ive 1950 lâi tuámukirho 900. ihejuhle, já talle taažâ arkkiteht Arnstein Arneberg ovdištij kirho ton kunnen.

17. okko[mute käldee]

Gerd Harriet Linnéa Nordlund (čohčâmáánu 20. peeivi 1954 Nautijaur, Juhâmokke, Ruotâcuáŋuimáánu 19. peeivi 2023 Ekerö, Tukholma, Ruotâ) lâi juulevsämmilâš čaittâleijee, kietâčällee já kirječällee. Nordlund lâi meid ohtâ Dálvadis-teatter vuáđudeijein, ko teatter vuáđudui ive 1971. Toos lasseen sun tooimâi Beaivváš Sámi Našunálateáhter teatterhovdân iivij 2003–2006.

Nordlund poorgâi čaittâleijen ei. Orionteaternist, Turteaternist, Uppsala kaavpugteatterist, Gottsunda Teaternist, Norrbottensteaternist, Tukholma kaavpugteatterist, DálvadisBeaivváš Sámi Našunálateáhterist. Maŋeláá Nordlund poorgâi Gävle aalmugteatterist. Kiđđuv 2009 sun algâttij Juhâmohe kulttuur- já astoäigihovdân.

Nordlund heiviittij paijeel 14 čaitâlmid já čaalij jieš čiččâm čaitâlmid. Iivij 1971–1985 sun tooimâi Dálvadis teatter taiđâlâš hovdân já iivij 2003–2006 sun tooimâi Beaivváš Sámi Našunálateáhter teatterhovdân.

18. okko[mute käldee]

Tlingiteh juhlepihtâseh pajâlist suulân ive 1910.
Tlingiteh juhlepihtâseh pajâlist suulân ive 1910.

Tlingiteh láá algâaalmug Alaskast, YukonistBrittilii Kolumbiast. Ovtâstum staatâin ääsih suullân 10 000 tlingitid, já Kanadast 2 100. Tlingitkielân sii nommâ lii "Lingít", já eŋgâlâskielân "Tlingit".

Tlingitij aassâmkuávlu lii viijđes: Alaskast sij ääsih tagarijn siijdâin ko Yakutat, Angoon, Hoonah, Klukwan, Klawock, Juneau, Wrangell, Sitka, HainesSkagway. Yukonist (Kanada) sij ääsih čuávuváin siijdâin: Teslin, Haines JunctionCarcross. Brittilii Kolumbiast sii áinoo sijdâ lii Atlin.

Lii arvâlum, ete tlingitij historjá aalgij jo 11 000 tuhháát ihheed tassaaš. Ij lah aaibâs vises, ete maht tlingiteh pottii maadâ-Alaskan, mutâ arkeologeh tietih, ete sij láá lamaš tááláá aassâmkuávlustis jo maaŋgâid tuháttijd iivijd. Tlingitij ránnjáaalmugeh, haidah já tsimšianeh, láá kuhháá kavpâšâm tlingitijguin, mutâ meiddei soottâm siiguin.

Tovle tlingiteh assii stuorrâ siijdâin, main lijjii táválávt 200–300 olmožid, teikkâ eenâb-uv. Sii sosiaallâš eellim lâi hirmâd riges, já sij čokkânii ain ko kiinii lâi jáámmám, šoddâm teikkâ naaijâm.

19. okko[mute käldee]

Käärijä ive 2023
Käärijä ive 2023

Jere Mikael Pöyhönen (š. roovvâdmáánu 21. peeivi 1993, Helsig) lii tobdos artistnoomáin Käärijä. Sun lii syemmilâš rap-artist, kiän skiärrufinnodâh lii Monsp Records.

Käärijä vuoitij ive 2023 Uđđâ muusik kišto (UMK) já peesâi Suomâ ovdâsteijen Euroviisuh-lávlumkištoid pitáinis "Cha cha cha". Sun finnij kištoin enâmustáá keččeejienâid já poođij ubâ kištoost nubben.

Käärijä almostitij muusik jieškuástidmáin loppâihán 2017, kuás Monsp Records almostitij suu vuosmuu tublesingle "Koppi tules" / "Nou roblem". Single A-peeli finnij šiev vuástáväldim, já Käärijä toovâi jotkâsopâmuš Monsp Recordsáin. Käärijä lii muštâlâm, et ovdil Uđđâ muusik kišto sust lijjii suullân 25 keikkad ivveest. Suu puoh peeggâlmumos pitáin lijjii jo talle miljovneh kuldâlemkeerdih, mut stuorrâ juávkun sun lâi ain tubdâmettum. Sun šoodâi tobdosin ”Cha cha cha” áánsust, já Käärijä muštâlij, et tállân pitá almostittem maŋa sun lâi väridum 40 keeikan.

Käärijä lii mainâšâm, et suu ohtâ muusiklâš vaigutteijee lii lamaš Rammstein, mon logo sun lii tatuistám raddasis. Olgoldâs stiijlân Käärijäst láá lamaš nuuvt kočodum pottovuoptah ive 2015 rääjist já šerisfiskis piivtâs ive 2016 rääjist. Täävvirmerkkân sunjin šoodâi lávdástiđ meid päiđittáá. Suu kárvudâttâmstijlâ muittui neonruánáájin esken ive 2023 Uđđâ muusik kišto ohtâvuođâst, tastko puovtâdemtiimi halijdij, et Käärijäst ličij eresmuđusâš stijlâ ko ovdebáá ive vyeittest The Rasmus -bäändi fiskis stiijlâst.

20. okko[mute käldee]

Wikipedia:Oho artikkâl/20 (2024)

21. okko[mute käldee]

Wikipedia:Oho artikkâl/21 (2024)

22. okko[mute käldee]

Wikipedia:Oho artikkâl/22 (2024)

23. okko[mute käldee]

Anfisa Maksimovna Agejeva, meid Anfisa/Anfissa Ageeva/Ageyeva (ruošâkielân Анфиса Максимовна Агеева, j.s. Zakharova (Захарова); š. kuovâmáánu 12. peeivi 1952, Kanjovka, Murmansk, Sovjetlitto) lii kieldâsämmilâš kirječällee, jurgâleijee já musikkár. Sun lii vuossâmuš Ruošâ beln sämmilâš, kii lii vuáittám Sámi Grand Prix.

Kieldâsämmilij ärbivuáválâš vookaalmuusikšlaajâ livvt (kieldâsämikielân лыввьт) lii lamaš uási Agejeva elimist aaibâs šoddâm rääjist. Sehe Agejeva enni já ákku livvtijn já aainâs-uv suu enni lâi tobdos livvtejeijee. Suu enni livvtij tagarijn muusikjuávhuin ko Luujäävri aalmuglâš lávlumjuávhust Lujavvr (kieldâsämikielân Луяввьр) já muusikjuávhust "Ojar" (kieldâsämikielân Ойяр). Suu livvteh láá vyerkkejum el. Taažâst, EestienâmistSaksaast. Agejeva uábbi Domna Khomjuk lii meid tobdos livvtejeijee.

24. okko[mute käldee]

Wikipedia:Oho artikkâl/24 (2024)

25. okko[mute käldee]

Typpi
Typpi

Typpi lii algâaamnâs, mon kiemiallâš merkkâ lii N (nitrogenium). Tyypi oornigloho lii 7 já tot tiättoo luándust typpimolekyylin (N2). Tyypi aatoomtiäddu lii IUPAC standard mieldi [14,00643;14,00728]. Typpi tiättoo maaŋgâin elimân tergâdis ovtâstuvâin, tego aminosuuvrâin. Áimukeerdist 78 % lii typpi.

Typpi lii uáli passiivlâš kaasu, ko typpimolekyylist typpiatomij kooskâst lii uáli korrâ kuulmâkiärdásâš kovalentlâš čoonâs. Ollâ liegâsvuođâst tot puáhtá rähtiđ vetyin ammoniak (NH3) já happijn typpimonoksid (NO) já typpidioksid (NO2). Ammoniak kiävttoo typpisuvle, typpisuuvrâ já pávkkánâsamnâsij vaalmâštmist sehe čuáskudemamnâsin. Tot lii uáli mirhâlâš sehe kaasun ete čäcilaagân. Ammoniakkaasu iärdud vuáimálávt liške sehe čoolmijd já vuoiŋâmkiäinuid. Ááimu vuoiŋâm, jis ton typpinalliisvuotâ lii paijeel 5 000 ppm, puáhtá tovâttiđ jotelis jäämmim kuággum já kiäppái puttânem tiet. Ammoniaklaggâ toovât vuáimáás purâlum sehe kolmum, já stirccomeh čolmijd pyehtih tovâttiđ čalmettemesvuođâ. Ammoniak puáhtá rähtiđ pävkitteijee siähus happijn. Tyypi oksideh šaddeh pyelimist ovdâmerkkân energiapyevtitmist já jotoluvvâst. Typpidioksid iärdud vuoiŋâmluodâid, já tot lii merhâšittee ááimunuáskádâs eromâšávt kaavpugijn. Typpidioksid mereh láá kiäppánâm avdoi katalysaattorij tiet.

26. okko[mute käldee]

Wikipedia:Oho artikkâl/26 (2024)

27. okko[mute käldee]

Wikipedia:Oho artikkâl/27 (2024)

28. okko[mute käldee]

Wikipedia:Oho artikkâl/28 (2024)

29. okko[mute käldee]

Wikipedia:Oho artikkâl/29 (2024)

30. okko[mute käldee]

Wikipedia:Oho artikkâl/30 (2024)

31. okko[mute käldee]

Wikipedia:Oho artikkâl/31 (2024)

32. okko[mute käldee]

Wikipedia:Oho artikkâl/32 (2024)

33. okko[mute käldee]

Wikipedia:Oho artikkâl/33 (2024)

34. okko[mute käldee]

Wikipedia:Oho artikkâl/34 (2024)

35. okko[mute käldee]

Wikipedia:Oho artikkâl/35 (2024)

36. okko[mute käldee]

Wikipedia:Oho artikkâl/36 (2024)

37. okko[mute käldee]

Wikipedia:Oho artikkâl/37 (2024)

38. okko[mute käldee]

Wikipedia:Oho artikkâl/38 (2024)

39. okko[mute käldee]

Wikipedia:Oho artikkâl/39 (2024)

40. okko[mute käldee]

Wikipedia:Oho artikkâl/40 (2024)

41. okko[mute käldee]

Wikipedia:Oho artikkâl/41 (2024)

42. okko[mute käldee]

Wikipedia:Oho artikkâl/42 (2024)

43. okko[mute käldee]

Wikipedia:Oho artikkâl/43 (2024)

44. okko[mute käldee]

Wikipedia:Oho artikkâl/44 (2024)

45. okko[mute käldee]

Wikipedia:Oho artikkâl/45 (2024)

46. okko[mute käldee]

Wikipedia:Oho artikkâl/46 (2024)

47. okko[mute käldee]

Wikipedia:Oho artikkâl/47 (2024)

48. okko[mute käldee]

Wikipedia:Oho artikkâl/48 (2024)

49. okko[mute käldee]

Wikipedia:Oho artikkâl/49 (2024)

50. okko[mute käldee]

Wikipedia:Oho artikkâl/50 (2024)

51. okko[mute käldee]

Wikipedia:Oho artikkâl/51 (2024)

52. okko[mute käldee]

Wikipedia:Oho artikkâl/52 (2024)