Njuškii siskáldâsân

Wikipedia:Oho artikkâleh 2024

Wikipedia:st
Oho artikkâleh
20232024

Oho artikkâleh láá anarâškielâlii Wikipedia ovdâsiijđoost lamaš artikkâleh, moh västideh šiev artikkâl tobdomeerhâid.

Vyelni ive 2024 oho artikkâleh.

1. okko[mute käldee]

Ryevdi
Ryevdi

Ryevdi lii sirdâšemmetalláid kullee algâaamnâs, mon kemiallâš merkkâ lii Fe (ferrum). Ryevdi lii lussâdumos algâaamnâs, mii šadda taasnij nukleosynteesist. Tot lii siilbâivnásâš, kildee já ferromagneetlâš meetaal. Ryevdi lii putesin times, mut meetaalsiähuseh, main ryevdi lii uáiviamnâsin, láá táválávt uáli nanoseh já korrâseh. Ryevdi tergâdumoseh meetaalsiähuseh láá stääliliäškumryevdi, moh láá ryevdi já čiiđâ siähuseh.

Ryevdi reagist älkkeht happijn, eromâšávt jis tot kárttá kuoskâttâsân čassijn siämmáá ääigi. Taat hapittemreaktio lii kočodum ruástumin. Ruástumist šaddee aamnâs ruostâ lii ryevdioksidijryevdihydroksidij siävus. Ruostâ lii syeđđee, nuuvt ete ryevditiiŋgah sättih ruástuđ ollásávt, ige meetaal asan šoodâ suojâleijee oksidkerdi, nuuvt ko stuárráámuu uásán eres metallijn. Ko ryevdi lii epijálus meetaal, te tot reagist suvrâiguin já siämmást luovâsmit tain vety.

2. okko[mute käldee]

Brownsea suollust leijee várdámlihâstâs šoddâm muštokeđgi
Brownsea suollust leijee várdámlihâstâs šoddâm muštokeđgi

Várdám lii maailmvijđosâš nuorâilihâstâs já šoddâdemtoimâ, mon ulmen lii tuárjuđ paarnij já nuorâi šoddâm tienuuvt, ete sii ohtâgâsliih jiešvuođah váldojeh huámmášumán. Ulmen lii persovnlâšvuođâs já eellimtavijdis peeleest täsitiädulâš, ovdâsvástádâslâš, aktiivlâš sehe jiešráđálávt jurdâččeijee páihálii, aalmuglii já aalmugijkoskâsii siärváduv jeessân. Ulme lii masa siämmáš pirrâ maailm, já tot piso mutehánnáá. Almolij šoddâdemuulmij lasseen jyehi ahemuudon láá miäruštâllum ahemudo miäldásiih šoddâdemulmeh.

Maailmist láá ohtsis suulân 40 miljovn várdájeijed 224 enâmist. Maailmornijdumeh láá kyehti: Várdámlihâstâs Maailmservi (World Organization of the Scout Movement, WOSM) já Várdámnieidâi Maailmlitto (World Association of Girl Guides and Girl Scouts, WAGGGS). Syemmilij várdájeijei aalmuglâš ornijdume lii Suomen Partiolaiset ry – Finlands Scouter ry (uánihávt SP-FS), mii lii kuohtui maailmornijdumij jeessân. SP-FS lii almugijkoskâsii várdámlihâstâs áinoo ovdâsteijee Suomâst.

3. okko[mute käldee]

Laestadius ive 2016
Laestadius ive 2016

Monika Ulrika Ann-Helén Laestadius (š. juovlâmáánu 3. peeivi 1971 Kiärun) lii tavesämmilâš kirječällee já toimâtteijee. Sun lii finnim maaŋgâid stuorrâ kirjálâšvuotâpalhâšuumijd sehe párnái- já nuorâikirjijnis já rävisolmooškirjijnis. Laestadius čáálá jieijâs eenikielân ađai ruotâkielân. Suu kirjeh láá jurgâlum maŋgáid kieláid já eromâšávt maŋgáid sämikieláid tegu maadâsämikielân, juulevsämikielân, orjâlâškielânanarâškielân.

Toimâtteijen Laestadius lii porgâm tagarijn aavisijn ko Fagersta-Posten, Norrländska Socialdemokraten, Aftonbladet, Expressen, SvDStockholm City. Ton lasseen sun lii meid porgâm freelancer-toimâtteijen.

4. okko[mute käldee]

Meccikaavrâs
Meccikaavrâs

Meccikaavrâs (Capreolus capreolus) lii Euroopist tiettum uces sorvâellee. Šlaajâ lii levânâm Suomân 1900-lovvoost sehe luándulávt já ištâdmij vievâst. Meccikaavrâs lii tehálâš pivdoellee.

Meccikaavrâs lii keessiv ruopsisruškâd já tälviv ränisruškâd. Ruškisfiskis čuávjipeeli já nierah láá kuovgâduboh ko rummâš eres uásih. Seibipiirâs lii meid kuovgâdub. Seibi lii uáli uánihâš, tuše 2–4 senttimeetter kukkosâš. Pajepoksâm paajaabeln láá čapis tiälhuh. Nuorâ vyesist láá ennuv tiälhuh, mut tot láppojeh ko vyesi šadda. Tuše orásijn láá čuárvih. Čuárvih láá uceh já ceggust, já tain láá táválávt kulmâ säägi. Rävis meccikavrâs seve lii tuše 65–75 senttimeetterid, já rummâš kukkodâh lii 90–135 senttimeetterid. Meccikaavrâs tiäddá suulân 15–35 kiilud.

5. okko[mute käldee]

David Bowie
David Bowie

David Robert Jones ađai David Bowie (8. uđđâivemáánu 1947 Lontoo, Ovtâstum kunâgâskodde10. uđđâivemáánu 2016 New York, Ovtâstum staatah) lâi eŋlandlâš musikkár já čaittâleijee. Bowie algâttij musikkár karrieer 1960-lovo loopâst. Sun kulostui albumist The Rise and Fall of Ziggy Stardust and the Spiders from Mars (1972), já aalmugijkoskâsâš supertäsnin suu pajedij album Let’s Dance (1983). Bowie lâi 1970-lovvoost glam rock oovdâstjottee, já suu vaikuttâs popkulttuurân lii lamaš merhâšittee. Bowie lii kočodum rock jođetteijee futuristin já kameleontin sehe genrei raajijd cyevkkee oovdâstjotten.

Bowie tobdosumoseh pitáh láá ovdâmerkkân "Space Oddity", "Life on Mars?", "Changes", "Starman", "Ziggy Stardust", "Rebel Rebel", "Fame", "Heroes", "Ashes to Ashes" já "Let's Dance"

6. okko[mute käldee]

Käärijä ive 2021
Käärijä ive 2021

Uđđâ muusik kišto 2023 (uán. UMK2023 teikkâ UMK23) lâi 12. kerdi, ko lávlumkišto uárnejui já 2. kerdi, ko tot čielgui anarâškielân. Kišto uárnejui kuovâmáánu 25. peeivi 2023 Logomost Tuurkust. Uđđâ muusik kištoost väljejui Suomâ ovdâsteijee ive 2023 Euroviisuid, moh uárnejuvvojii Liverpoolist, Ovtâstum kunâgâskoddeest, veikkâ Ukraina ovdâsteijee Kalush Orchestra vuoitij-uv ive 2022 Euroviisuid.

Kišto fiinaal uárnejui kuovâmáánu 25. peeivi 2023. Kiišton uásálistii 7 artistid. Käärijä finnij finalist 539 čyegisid suomâkielâg pitástis Cha cha cha já vuoitij ubâ kišto. Siämmáá ive vyesimáánust sun ovdâstij Suomâ ive 2023 Euroviisuin Liverpoolist, Ovtâstum kunâgâskoddeest.

7. okko[mute käldee]

Simpsonij logo
Simpsonij logo

Simpsoneh (eŋgâlâskielân The Simpsonssuomâkielân Simpsonit) lii Matt GroeningGracie Films -finnoduv televisio animaatioráiđu, mii muštâl viiđâ persovn ameriklâš perruu elimist. Rááiđu vuoigâdvuođâid oomâst 20th Century Studios, já rááiđu vuosmuš uási čaittui ive 1989. Ráiđu lii vuáittám Emmy-palhâšume.

Simpsoneh lii Ovtâstum staatâi puoh kuhesáigásumos ooroosthánnáá jotkum sárgusráiđutilekomedia.

Ovtâstum staatâin rááiđu čáittá Fox-televisiokanava. Keessiv 2020 rááiđust lijjii Ovtâstum staatâin čáittám jo 31 paijeed. Suomâst rááiđu čäittih SubFOX. Tolebáá rááiđu láá meid čáittám KolmoskanavastMTV3-kanavast.

Rááiđu aneh rävisulmuid-uv uáivildum animaatiorááiđui oovdâstjotten, já ráiđu lii vaiguttâm rävisulmuid uáivildum 1990-lovo tilekomedia šoddâmân. Ráiđu lii juksâm stuorrâ mielâstumvuođâ sehe Amerikist já pirrâ maailm, já tot lii finnim maaŋgâid TV-pálhâšuumijd.

Ive 2007 Simpsonijn puovtâdui ubâeehid elleekove The Simpsons Movie.

8. okko[mute käldee]

Nelson Mandela ive 2008
Nelson Mandela ive 2008

Nelson Rolihlahla Mandela (18. syeinimáánu 1918 Mvezo, Maadâ-Afrik5. juovlâmáánu 2013 Johannesburg, Maadâ-Afrik) lâi xhosa-aalmug thembu-čeerdân kullee maadâafriklâš politikkár, kii tooimâi meid äššivyeijen. Maadâ-Afrikist sun kočodui maŋgii xhosakielân Madiban tâi tatan, mii meerhâš eeji xhosakielân.

Mandela poorgâi merhâšittees näliolgoštem vuástásii pargo Maadâ-Afrikist. Sun finnij Nobel-ráávhupalhâšume ive 1993 Frederik Willem de Klerkáin já lâi Maadâ-Afrik vuossâmuš čapis president iivij 19941999. Nelson Mandela lâi ohtâ 1900-lovo pivnohumos pooliitlijn faaŋgâin já Afrik merhâšitteemus pooliitlijn jođetteijein.

9. okko[mute käldee]

Vildâšahe
Vildâšahe

Vildâšahe (Sus scrofa) lii kyeppirelleid kullee stuorrâ šahešlaajâ. Tot lii maaŋgâi mutâ ij puoh lojes šoovij vuáđunäällin. Vildâšave válduášálâš eellimkuávlu lii Euraasia liähmus lostâmeccistielâs. Suomân vildâšahe lii lavdâm EestienâmistRuošâst 1900-lovo pelimudo rääjist, mutâ tot lii vala-uv uáli jo härvinâš.

Rävis vildâšahe lii táválávt tälviv ruškisčappâd teikkâ čapisräänis já keessiv kuovgisräänis. Vildâšave čiivgah láá ränisfiskâdeh, kuovgisruškadeh já vielgâdeh. Vildâšahe niŋálâs tiäddá suullân 100 kg, já hiäivulijn kuávluin rävis ores puáhtá teddiđ 300 kg Euroopist já joba 400 kg Aasia viestâroosijn. Suomâst vildâšaheores tiäddá enâmustáá 230 kg. Vildâšave sevealodâh lii 70–110 cm, já roopâ kukkodâh puáhtá leđe 185 cm. Seibi lii 17–26 cm, motomin joba 40 cm. Vildâšaheorásist láá stuorrâ já korrâ čalameh. Niŋálâs láá 12 njammad (6 paarâ).

10. okko[mute käldee]

Kroatia lippu
Kroatia lippu

Kroatia (kroatiakielân Hrvatska) ađai Kroatia täsiväldi (kroatiakielân Republika Hrvatska) lii jiečânâs täsiväldi Adriameerâ riddoost Koskâ-Euroop maadâuásist. Ton uáivikaavpug lii Zagreb. Kroatiast láá suulân 4 miljovn ässed. Ton vijđodâh lii 56 594 km², mast 1,09 % lii čääci.

Kroatia seervâi Euroop unionân syeinimáánu 1. peeivi 2013. Uđđâivemáánu 1. peeivi 2023 Kroatia seervâi eurokuávlun. Tot lii eurokuávlu 20. jeessânstaatâ. Siämmáá peeivi Kroatia seervâi meiddei Schengen-kuávlun.

11. okko[mute käldee]

Tornado
Tornado

Trombi teikâ tornado lii uccâ, mut uáli korrâ jorreestormâ, mon ohtâvuođâst láá paskoslágán polvâ já äijihšoŋŋâ. Tornado čođâmitto lii suulân 50–200 m. Táválávt tot pištá ucceeb ko 10 minuttid, mut motomin ennuv eenâb-uv. Tornadoid ij koolgâ sehhiđ hirmosstormáid já eres trooppisáid stormáid, moi vijđodâh puáhtá leđe joba paijeel 1 000 km já moh pyehtih pišteđ muáddi peeivi-uv.

Sääni trombi čuujoot táválávt eurooplii jorreestoormân, já sääni tornado čuujoot taveameriklii jorreestoormân. Čääsi alne lihâdeijee tornado kočoduvvoo čäcipäcisin. Saavâst lii kuittâg aaibâs siämmáš almoon.

Trombijn já tornadoin jorree olá eennâm räi. Jis jorree vuod ij ole eennâm räi, te tot kočoduvvoo paskospolvân.

Kovjâjorreeh (eŋgâlâskielân dust devils) šaddeh talle ko piäiváš liegâd eennâmase. Toi ohtâvuođâst ij táválávt lah mihheen poolvâid.

12. okko[mute käldee]

Kolgos helium
Kolgos helium

Helium lii algâaamnâs, mon kemiallâš merkkâ lii He (helium) já oornigloho 2. Helium lii mávuttemes, hajâttemes já ivnettemes jálukaasu já tot ij räähti pisovâš ovtâstuvâid vuámášittee passiivlâšvuođâ tiet. Helium lii vety maŋa maailmubâlâšvuođâ táválumos algâaamnâs.

Helium tuoldimčuogâstâh lii vyeligumos puoh algâamnâsijn (-268,89 °C). Helium lii meid áinoo algâaamnâs, mii ij lah normaalteddust já absoluutlâš nolláčuogâstuv alda tooškâs orroomhäämist. 25 MPa teddust (normaalteedâ suulân 0,1 MPa) helium steergâg 0,95 Kelvin ađâi -272,2 °C liegâsvuođâst. Tooškâs helium lii uáli timmâ aamnâs.

13. okko[mute käldee]

Kunâgâtâr Maud já kunâgâs Haakon VII
Kunâgâtâr Maud já kunâgâs Haakon VII

Maud Charlotte Mary Victoria (26. skammâmáánu 1869 Marlborough House, Lontoo, Eŋland20. skammâmáánu 1938 Marylebone, Lontoo, Eŋland) ađai Wales prinses Maud lâi Wales priinsâ Albert Edward (maŋeláá Ovtâstum kunâgâskode kunâgâs Edward VII) já Wales prinses Alexandra (maŋeláá Ovtâstum kunâgâskode roonnig Alexandra) nuorâmus nieidâ já viiđâd páárnáš.

Sust šoodâi Tanska prinses, ko sun já Tanska prinssâ Carl naajáin. Ko ive 1905 prinssâ Carlist šoodâi jiečânâs Taažâ kunâgâs, te Maudist šoodâi Taažâ roonnig. Maud lâi Taažâ vuossâmuš roonnig, kii ij lamaš meid jo-uv Tanska teikkâ Ruotâ roonnig, ive 1319 maŋa.

14. okko[mute käldee]

Yes konsert
Yes konsert

Yes lii Lontoost puáttee eŋlandlâš progressiivlâš rockjuávkku. Yes vuáđudáin lávloo Jon Anderson já basist Chris Squire ive 1968. Juávkku pieđgânij ive 1980, mut poođij poprock-stijláin maasâd ive 1983. Yes nomâttii Rock and Roll Hall of Famen ive 2017.

Yes vuáđudáin lávloo Jon Anderson já basist Chris Squire ive 1968. Squire lâi ovdil lamaš The Syn -nommâsâš psykedeelisâš rockjuávhust já Anderson Warrior- sehe The Gun -juávhuin. Maŋeláá fáárun pottii jazz-vaikuttâsâš rumbal Bill Bruford, Squire naalijn The Syn -juávhust suáittám kitarist Peter Banks sehe kuoskâttâsčuojâtteijee Tony Kaye.

Juávhu finnij aalgâst huámmášume tast, ete tot čuojâttij coverijd tobdos juávhui pittáin, moh lijjii muálkkáábeh já kuhebeh ko algâalgâliih. Tain The Beatles pittá "Every Little Thing" peesâi juávhu vuosâalbumân Yes (1969). Nube albumist Time and a Word (1970) juávkku keevtij studiost iššeen tuávvášorkester. Juávhu kulostui pyerebeht Euroopist albumáin The Yes Album (1971), mast progressiivlâš rock-stijlâsâš nuotâstem aalgij jo leđe merhâšittee uásist. Siämmáá ive almostittum Fragile vievâst Yes finnij mielâstumvuođâ meid Ovtâstum staatâin, ko albumist valdum single "Roundabout" pajanij Billboard Hot 100 -listo sajan 13. Albumist lâi fáárust vuossâmuu keerdi Yes tobdosumos čuojâtteijeejuávkku ađai Anderson, Bruford, Squire, Peter Banks sajan puáttám Steve Howe sehe Tony Kaye sajan puáttám Rick Wakeman.

15. okko[mute käldee]

Välishai lii maailm stuárráámus kyeli.
Välishai lii maailm stuárráámus kyeli.

Kyeleh láá čielgitávtáliih elleeh, moh iälusteh čääsist. Kyeleh láá maaŋgâlágáneh já maaŋgâhámásiih. Ubâ maailmist láá paijeel 33 000 kyelišlaaijâd (ive 2023). Maailm ucemus kyeli lii Photocorynus spiniceps, mii lii tuše 6,2 mm kukkosâš. Maailm stuárráámus kyeli vist lii välishai (Rhincodon typus), mii šadda joba 18,8 meetter kukkosâžžân. Meid eellimtääpi, naavcâi já jiešvuođâi tááhust kyelišlaajâi kooskâst láá stuorrâ iäruh.

Kuolij aiccâmmaailm lii ereslágán ko ovdâmerkkân ulmuu, tastko kuolijn láá tagareh ááicuh, moh ulmuin váiluh. Ohtâ kuolij tehálumosijn ááicuin lii sijđosärgisáiccu, moin kyeleh äiccih čääsist teedâpááruid já uáinisteh toin naalijn estuid já kooskâid. Nubbe áiccu, mii iššeed motomijd kyelišlaajâid navigistiđ čääsist, lii magneetáiccu. Taat áiccu kávnoo maaŋgâin jotteekuolijn tego kuávžurijn, ruopsisluosâinaŋgeriasâin, mutâ meid haijn. Nahcâ aiccâđ Eennâmpáálu magneetkiedi já sundestiđ ton mield lii siämmáš, mii iššeed kesiluudijd talle ko toh värrejeh kesi- já tälvikuávlui kooskâst.

16. okko[mute käldee]

Oslo tuámukirkko
Oslo tuámukirkko

Oslo tuámukirkko (tárukielân Oslo domkirke) – ovdâl ive 1950 Mii pestee kirkko (tárukielân Vår Frelsers kirke) – lii ive 1697 ciäggum ristâkirkko Stuorrâtori roobdâst Oslo kuávdáást. Kirkko lii Oslo pispekode uáivikirkko já Oslo tuámukirho servikode kirkko. Kirkko lii meid Taažâ staatâkirkko, já sehe Taažâ kunâgâsliih já staatâ kevttih tom virgálâš tábáhtussáid tegu heejáid já havdajáid.

Tááláš kirkko lii kuálmád tuámukirkko Oslo historjá ääigi. Vuossâmuš tuámukirkko lâi iivij 1120–1639 Pase Hallvard tuámukirkko. Nubbe lâi Pase Kulmâvuođâ kirkko, mii tooimâi Oslo tuámukirkkon iivij 1639–1686. Oslo tuámukirho huksiimist kiävttojii huksimamnâseh täin ovdebáin kirhoin.

Oslo tuámukirkko lii nubástum ennuv. Tehálumoseh nubástusah láá lamaš 1850-lovo uđđâsisthuksim já ive 1950 restauristem. 1850-lovvoost saksalâš arkkiteht Alexis de Chateauneuf vuávái tuámukirho uđđâsisthuksim, já saksalâš arkkiteht Heinrich Ernst Schirmer tooimâi huksimhovdân. Ive 1950 lâi tuámukirho 900. ihejuhle, já talle taažâ arkkiteht Arnstein Arneberg ovdištij kirho ton kunnen.

17. okko[mute käldee]

Gerd Harriet Linnéa Nordlund (čohčâmáánu 20. peeivi 1954 Nautijaur, Juhâmokke, Ruotâcuáŋuimáánu 19. peeivi 2023 Ekerö, Tukholma, Ruotâ) lâi juulevsämmilâš čaittâleijee, kietâčällee já kirječällee. Nordlund lâi meid ohtâ Dálvadis-teatter vuáđudeijein, ko teatter vuáđudui ive 1971. Toos lasseen sun tooimâi Beaivváš Sámi Našunálateáhter teatterhovdân iivij 2003–2006.

Nordlund poorgâi čaittâleijen ei. Orionteaternist, Turteaternist, Uppsala kaavpugteatterist, Gottsunda Teaternist, Norrbottensteaternist, Tukholma kaavpugteatterist, DálvadisBeaivváš Sámi Našunálateáhterist. Maŋeláá Nordlund poorgâi Gävle aalmugteatterist. Kiđđuv 2009 sun algâttij Juhâmohe kulttuur- já astoäigihovdân.

Nordlund heiviittij paijeel 14 čaitâlmid já čaalij jieš čiččâm čaitâlmid. Iivij 1971–1985 sun tooimâi Dálvadis teatter taiđâlâš hovdân já iivij 2003–2006 sun tooimâi Beaivváš Sámi Našunálateáhter teatterhovdân.

18. okko[mute käldee]

Tlingiteh juhlepihtâseh pajâlist suulân ive 1910.
Tlingiteh juhlepihtâseh pajâlist suulân ive 1910.

Tlingiteh láá algâaalmug Alaskast, YukonistBrittilii Kolumbiast. Ovtâstum staatâin ääsih suullân 10 000 tlingitid, já Kanadast 2 100. Tlingitkielân sii nommâ lii "Lingít", já eŋgâlâskielân "Tlingit".

Tlingitij aassâmkuávlu lii viijđes: Alaskast sij ääsih tagarijn siijdâin ko Yakutat, Angoon, Hoonah, Klukwan, Klawock, Juneau, Wrangell, Sitka, HainesSkagway. Yukonist (Kanada) sij ääsih čuávuváin siijdâin: Teslin, Haines JunctionCarcross. Brittilii Kolumbiast sii áinoo sijdâ lii Atlin.

Lii arvâlum, ete tlingitij historjá aalgij jo 11 000 tuhháát ihheed tassaaš. Ij lah aaibâs vises, ete maht tlingiteh pottii maadâ-Alaskan, mutâ arkeologeh tietih, ete sij láá lamaš tááláá aassâmkuávlustis jo maaŋgâid tuháttijd iivijd. Tlingitij ránnjáaalmugeh, haidah já tsimšianeh, láá kuhháá kavpâšâm tlingitijguin, mutâ meiddei soottâm siiguin.

Tovle tlingiteh assii stuorrâ siijdâin, main lijjii táválávt 200–300 olmožid, teikkâ eenâb-uv. Sii sosiaallâš eellim lâi hirmâd riges, já sij čokkânii ain ko kiinii lâi jáámmám, šoddâm teikkâ naaijâm.

19. okko[mute käldee]

Käärijä ive 2023
Käärijä ive 2023

Jere Mikael Pöyhönen (š. roovvâdmáánu 21. peeivi 1993, Helsig) lii tobdos artistnoomáin Käärijä. Sun lii syemmilâš rap-artist, kiän skiärrufinnodâh lii Monsp Records.

Käärijä vuoitij ive 2023 Uđđâ muusik kišto (UMK) já peesâi Suomâ ovdâsteijen Euroviisuh-lávlumkištoid pitáinis "Cha cha cha". Sun finnij kištoin enâmustáá keččeejienâid já poođij ubâ kištoost nubben.

Käärijä almostitij muusik jieškuástidmáin loppâihán 2017, kuás Monsp Records almostitij suu vuosmuu tublesingle "Koppi tules" / "Nou roblem". Single A-peeli finnij šiev vuástáväldim, já Käärijä toovâi jotkâsopâmuš Monsp Recordsáin. Käärijä lii muštâlâm, et ovdil Uđđâ muusik kišto sust lijjii suullân 25 keikkad ivveest. Suu puoh peeggâlmumos pitáin lijjii jo talle miljovneh kuldâlemkeerdih, mut stuorrâ juávkun sun lâi ain tubdâmettum. Sun šoodâi tobdosin ”Cha cha cha” áánsust, já Käärijä muštâlij, et tállân pitá almostittem maŋa sun lâi väridum 40 keeikan.

Käärijä lii mainâšâm, et suu ohtâ muusiklâš vaigutteijee lii lamaš Rammstein, mon logo sun lii tatuistám raddasis. Olgoldâs stiijlân Käärijäst láá lamaš nuuvt kočodum pottovuoptah ive 2015 rääjist já šerisfiskis piivtâs ive 2016 rääjist. Täävvirmerkkân sunjin šoodâi lávdástiđ meid päiđittáá. Suu kárvudâttâmstijlâ muittui neonruánáájin esken ive 2023 Uđđâ muusik kišto ohtâvuođâst, tastko puovtâdemtiimi halijdij, et Käärijäst ličij eresmuđusâš stijlâ ko ovdebáá ive vyeittest The Rasmus -bäändi fiskis stiijlâst.

20. okko[mute käldee]

Siida ive 2013
Siida ive 2013

Siida lii museo já luándukuávdáš Aanaar markkânist. Siidast tuáimih Säämimuseo sehe Meccihaldâttâs Paje-Laapi luándukuávdáš. Säämimuseo lii Suomâ sämmilij aalmuglâšmuseo já ton hovdâ lii Taina Pieski. Vyesimáánu 4. peeivi 2024 Siida väljejui Ive eurooplâš museon.

Siida čáitálduvah muštâleh sämmilâš kulttuurist, historjást sehe Paje-Laapi luándust. Siida-rakânâs vijđedui iivij 2020–2022 já siämmást ton čáitálduvah uđâsmuvvii.

21. okko[mute käldee]

Jieŋâkuobžâ
Jieŋâkuobžâ

Jieŋâkuobžâ (Ursus maritimus) lii Eennâmpáálu arktisijn kuávluin ässee kuobžâšlaajâ. Jieŋâkuobžah tarbâšeh merâjieŋâ jieijâs elimist, mutâ šoŋŋâdâhnubástus keežild jieŋâ suddá tooleeb kiđđuv já meerâ jiäŋu maŋeláá čohčuv, já tondiet jieŋâkuobžâ luokittâllui uhkevuálásâžžân vyesimáánust 2008.

Jieŋâkuobžâ lii maailm stuárráámus kuobžâšlaajâ. Jieŋâkuobžâ sevealodâh lii paijeel meetter, já jieŋâkuobžâores tiäddá joba 800 kg, mutâ táválávt suullân 400–500 kg. Niŋálâsâi tiäddu lii suullân 150–300 kg. Jieŋâkuobžâst lii kuhheeb čeve ko eres kuobžâin, já jieŋâkuobžâ lii šođbâsub ko eres kuobžâšlaajah. Ton lasseen jieŋâkuobžâ vuájá pyereest rámáidis áánsust.

22. okko[mute käldee]

Al-ʿArabiyyah čallum arabiakielân
Al-ʿArabiyyah čallum arabiakielân

Arabiakielâ (arabiakielân اَلْعَرَبِيَّةُ‎‎, al-ʿarabiyyah) lii afroaasialâš kielâ, mon sárnuh eenikiellân paijeel 300 miljovn olmožid. Tot lii ohtâ maailm enâmustáá sarnum kielâin. Arabiakielâ lii vijđáht kiävtust Aldanuorttân, Arabia njargâenâmistTave-Afrikist. Eenikielâlij lasseen paijeel miljard olmožid mättih arabiakielâ, ko tot lii islam pase kielâ.

Arabia sárnumkielâ lii uáli jo eresláván ko ton kirjekielâ. Arabiakielâ suomânijn stuárráámuuh iäruh láá Arabia njargâeennâm já ton ulguubeln suomânij kooskâst. Puoh variantijn Arabia njargâeennâm ulguubeln láá siämmááláváneh jiešvuođah, moh iä kavnuu klassiklâš arabiakielâst.

Njargâeennâm ulguupiälásijn variantijn stuárráámus iäru lii ij-egyptlâš Tave-Afrik suomânij (eromâšávt marokkoarabia) já eres suomânij kooskâst. Libya nuorttiipiälásijd arabia sárnoid marokkoarabia ij masa te lah iberdettee ollágin. Nubijkulij ij lah siämmáánáál, uásild Egypt elleekuuvij já eres media piivnohvuođâ tet.

23. okko[mute käldee]

Anfisa Maksimovna Agejeva, meid Anfisa/Anfissa Ageeva/Ageyeva (ruošâkielân Анфиса Максимовна Агеева, j.s. Zakharova (Захарова); š. kuovâmáánu 12. peeivi 1952, Kanjovka, Murmansk, Sovjetlitto) lii kieldâsämmilâš kirječällee, jurgâleijee já musikkár. Sun lii vuossâmuš Ruošâ beln sämmilâš, kii lii vuáittám Sámi Grand Prix.

Kieldâsämmilij ärbivuáválâš vookaalmuusikšlaajâ livvt (kieldâsämikielân лыввьт) lii lamaš uási Agejeva elimist aaibâs šoddâm rääjist. Sehe Agejeva enni já ákku livvtijn já aainâs-uv suu enni lâi tobdos livvtejeijee. Suu enni livvtij tagarijn muusikjuávhuin ko Luujäävri aalmuglâš lávlumjuávhust Lujavvr (kieldâsämikielân Луяввьр) já muusikjuávhust "Ojar" (kieldâsämikielân Ойяр). Suu livvteh láá vyerkkejum el. Taažâst, EestienâmistSaksaast. Agejeva uábbi Domna Khomjuk lii meid tobdos livvtejeijee.

24. okko[mute käldee]

Rautjärvi kirkko ive 2014
Rautjärvi kirkko ive 2014

Rautjärvi kirkko lâi ive 1881 huksejum já kiävtun vihkum stuorrâ muorâkirkko, mii lâi Rautjärvist, Maadâ-Kärjil eennâmkoddeest. Kirkko lâi kirkkoluáhá alne siämmáánommâsii jäävri maadâriddoost. Eennâmkodálávt merhâšittee huksejum kulttuurpirâsin onnum kirkko puolij kunnân juovlâmáánu 25. peeivi 2022. Roovvâdmáánu 9. peeivi 2023 Ruokolahti kirkkostivrâ meridij huksiđ uđđâ kirho kunnân puállám kirho sajan.

Rautjärvi maadâriddoost láá lamaš maaŋgah kappeleh já kirhoh. Täin jo kulmâ láá puállám kunnân. Kirhoi lasseen Rautjärvist láá puállám aainâs-uv kyehti kiällutoornâ iivij 1847 já 1872 já meid pappâl já kirho kirjerááju (ive 1856).

25. okko[mute käldee]

Typpi
Typpi

Typpi lii algâaamnâs, mon kiemiallâš merkkâ lii N (nitrogenium). Tyypi oornigloho lii 7 já tot tiättoo luándust typpimolekyylin (N2). Tyypi aatoomtiäddu lii IUPAC standard mieldi [14,00643;14,00728]. Typpi tiättoo maaŋgâin elimân tergâdis ovtâstuvâin, tego aminosuuvrâin. Áimukeerdist 78 % lii typpi.

Typpi lii uáli passiivlâš kaasu, ko typpimolekyylist typpiatomij kooskâst lii uáli korrâ kuulmâkiärdásâš kovalentlâš čoonâs. Ollâ liegâsvuođâst tot puáhtá rähtiđ vetyin ammoniak (NH3) já happijn typpimonoksid (NO) já typpidioksid (NO2). Ammoniak kiävttoo typpisuvle, typpisuuvrâ já pávkkánâsamnâsij vaalmâštmist sehe čuáskudemamnâsin. Tot lii uáli mirhâlâš sehe kaasun ete čäcilaagân. Ammoniakkaasu iärdud vuáimálávt liške sehe čoolmijd já vuoiŋâmkiäinuid. Ááimu vuoiŋâm, jis ton typpinalliisvuotâ lii paijeel 5 000 ppm, puáhtá tovâttiđ jotelis jäämmim kuággum já kiäppái puttânem tiet. Ammoniaklaggâ toovât vuáimáás purâlum sehe kolmum, já stirccomeh čolmijd pyehtih tovâttiđ čalmettemesvuođâ. Ammoniak puáhtá rähtiđ pävkitteijee siähus happijn. Tyypi oksideh šaddeh pyelimist ovdâmerkkân energiapyevtitmist já jotoluvvâst. Typpidioksid iärdud vuoiŋâmluodâid, já tot lii merhâšittee ááimunuáskádâs eromâšávt kaavpugijn. Typpidioksid mereh láá kiäppánâm avdoi katalysaattorij tiet.

26. okko[mute käldee]

Njuolânjunečallun njajâtaavlust čäcitulve maainâs, mii lii Gilgameš-eepos uássin.
Njuolânjunečallun njajâtaavlust čäcitulve maainâs, mii lii Gilgameš-eepos uássin.

Gilgameš lii maailm puárásumos eepos, mii šoodâi tovláá Mesopotamiast paijeel 4000 ihheed tassaaš. Tot lii čallum akkadkielân njajâtavluid. Tot lii maainâs kunâgâs Gilgamešist, suu sáŋgárpargoid já avalii eellim ucâmist.

Gilgameš-eeposist láá maaŋgâlágáneh versioh sumer-, hurri-, elamiit- já akkadkielân. Puárásuboin versioin láá uáli távjá siäilum tuše uccâ uássááh. Pyeremusávt siäilum versio lii nuuvt kočodum standardversio, mon čällee lii Sin-liqe-unninni. Standardversio kaavnâi assyriolog Hormuzd Rassam kunâgâs Ašurbanipal kirjeráájust Ninivest. Standardversio lii njuolânjunečaalâ, mii lii 12 njajâtaavlust.

Eepos algâalgâlâš nommâ láá eepos vuossâmuuh säänih Shutur eli sharri (Stuárráb ko nubeh kunâgâsah). Nuuvt kočodum standardversio nommân láá meiddei ton vuossâmuuh säänih Sha naqba imuru (Tot, kii ooinij kieŋŋâlvuođâid).

27. okko[mute käldee]

Margrethe II
Margrethe II

Margrethe II (Margrethe Alexandrine Þórhildur Ingrid, š. cuáŋuimáánu 16. peeivi 1940 Kööbenhaammân, Tanska) lii Tanska kunâgâstáálu jeessân, kii lâi Tanska roonnig iivij 1972–2024. Ko sust šoodâi roonnigin uđđâivemáánu 14. peeivi 1972 suu eeji jäämmim maŋa, sust šoodâi Tanska vuossâmuš nissoonhaldâšeijee Margrethe I maŋa.

Uđđâvuođááptu 2023 Margrethe II almottij, ete sun luápá ruuvnâst. Taat ij lah hirmâd táválâš Tave-enâmij monarkiain, tastko monark távjá mulsâšuvá esken tast maŋa ko oovdiš monark lii jáámmám. Tanskaast ohtâgin monark ij lamaš ovdil luoppâm ruuvnâst. Uđđâivemáánu 14. peeivi 2024 väldi sirdâšui suu aalgan, ruuvnâprinssâ Frederikân, kiäst šoodâi kunâgâs Frederik X. Margrethe II lâi vääldist táásá 52 ihheed.

28. okko[mute käldee]

Sarjakuva-Finlandia (anarâškielân Ráiđukove-Finlandia) lii ive 2007 vuáđudum tubdâstâspalhâšume, mii juáhhoo jyehi ive Tampere Kuplii -ráiđukovefestivaal ääigi ráiđukovetaidârân teikkâ -taidâráid ánsulii ráiđukovepargoost. Vuossâmuš palhâšume juohhui ive 2008, já tom vuoitij syemmilâš grafikkár Milla Paloniemi Kiroileva siili -nommâsii ráiđukooveest.

Palhâšume lii vuáđudâm Tampere Kuplii ry -ráiđukoveservi oovtâst Tampere kaavpug Luova Tampere -ohjelmáin Finlandia-palhâšume vuáđuld. Palhâšume stuárudâh lii 5 000 eurod. Kulmâ vuossâmuu ive tom ruttâdij Luova Tampere, mut tast maŋa tom lii ruttâdâm Tampere kaavpug.

29. okko[mute käldee]

Miekkiválláh paaŋŋâlmin
Miekkiválláh paaŋŋâlmin

Miekkiväälis (Orcinus orca) lii delfiinij hiäimu puoh stuárráámus šlaajâ. Miekkiválláh láá fiätuliih já sosiaalliih elleeh. Toh kommunikisteh koskânis maaŋgâlágánij jienâiguin, maid miekkivälisjuávhu jesâneh tobdeh kukken-uv. Miekkiválláh kommunikisteh ovdâmerkkân njurgomáin, njáávgádmáin já spuáhutmáin. Čiivgah uáppih jieijâs perruu jiänáttâllâm niŋálâsâst. Aldahuolhij jiänáttâllâm lii siämmáálágán, mutâ mudoi miekkiválláin láá vädisvuođah iberdiđ nube juávhu kommunikistem. Totkeeh pyehtih meiddei iäruttiđ miekkivälisjuávhuid tai jiänáttâllâm vuáđuld.

Miekkiväälis lii eŋgâlâskielân "killer whale" já "orca", suomâkielân "tappajavalas" já "miekkavalas", já tavesämikielân "fáhkan" já "fahkon". Eŋgâlâskielân nommâ "orca" lii lamaš táválub 1960-lovo rääjist. Motomin miekkivállást kiävttojeh tagareh noomah ko "blackfish" já "grampus", mutâ tain maajeeb ij lah innig táválâš. Meiddei "meerâi kumppi" lii ohtâ maaŋgâin miekkivállá noomâin.

30. okko[mute käldee]

Laapi eennâmkode vaakun
Laapi eennâmkode vaakun

Laapi eennâmkodde (nuorttâlâškielân Lappi mäddkåʹdd, orjâlâškielân Lappi eanangoddi, suomâkielân Lapin maakuntaruotâkielân Lappland) lii Suomâ tavemus já vijđoduv mield stuárráámus eennâmkodde. Laapi vijđodâh lii 100 367 km² já ässeeloho 176 716. Tot västid ovdebáá Laapi lääni, mut ij lah siämmáš ko Laapi historjálâš eennâmkodde. Laapi eennâmkodde hämmee staatâlâš vaaljâin Laapi vaaljâpirrâduv.

Laapi eennâmkodde raijâšuvá tavveen Taažâ Tromssa já Finnmark -läänin, nuorttân Ruošâ Murmansk kuávlun sehe Kärjil täsivááldán, mäddin Tave-Pohjanmaan já viestârist Ruotâ Norrbotten läänin. Räjijuuvah láá Tiänujuuhâ Taažâ rääjist já Muoniojuuhâ sehe Tuárnusjuuhâ Ruotâ rääjist.

Laapi eennâmkoddekuávdáš lii Ruávinjargâ. Eres kaavpugeh láá Kiemâ, KiemâjävriTuárnus. Kiemâ-Tuárnus -kuávlu lii Ruávinjaargâ lasseen merhâšittee kaavpugkuávlu. Tuárnus lii Laapi puárásumos kaavpug, já Kiemâ lii merhâšitteemus ráhtulâšvuotâkaavpug.

31. okko[mute käldee]

Čapispieiniskodde
Čapispieiniskodde

Čapispieiniskodde (Odocoileus hemionus) lii Tave-Amerik viestâroosijn iälusteijee koddešlaajâ. Čapispieiniskodde lii vielgispieiniskode aldemus hyelkkišlaajâ, já toh pyehtih lasaniđ koskânis.

Eŋgâlâskielâlii noomâs "mule deer" čapispieiniskodde lii finnim stuorrâ peljijnis, moh sulâstiteh muuli peeljijd. Suomâkielân čapispieiniskodde lii "mustahäntäkauris" teikâ "muulipeura". Suomâkielâlâš nommâ "mustahäntäkauris" lii puáttám tast, ete ton pieinis lii čappâd, nubenáál ko vielgispieiniskoddeest.

Ilvâseh, keeđhih, puumah, räniskuobžah, čapiskuobžah, kuumpihkojoteh pivdeh čapispieiniskuudijd. Kuobžah sättih koddeđ rävis kuudijd-uv, mutâ táválávt piätuelleeh koddeh vuosijd já puáris teikkâ pyeccee ohtâgâsâid. Ton lasseen piätuelleeh poreh čapispieiniskuudij haaškâid. Tiervâs já stuorrâ orásijd piätuelleeh koddeh harvii.< Čapispieiniskodde lii pivdoellee, já tot miäcástuvvoo čohčuv.

32. okko[mute käldee]

Lajla Mattsson Magga ive 2017
Lajla Mattsson Magga ive 2017

Lajla Margareta Mattsson Magga, ovdânommâ motomin meid häämist Laila já suhânommâ Mattson (š. skammâmáánu 4. peeivi 1942 Kall, Åre, Ruotâ) lii maadâsämmilâš máttáátteijee, kirječällee, kielâtotkee, jurgâleijee já leksikograf. Sun lii porgâm iäljárávt merhâšittee já tehálii pargo, vâi maadâsämikielâ ovdedičij já sirduuččij čuávuváid suhâpuolváid.

Ive 1978 Mattsson almostitij vuossâmuu kirjes Dågkangærja / Dåkkágir'ji. Sun čaalij taam párnáikirje sehe maadâsämikielân já orjâlâškielân. Dågkangærja / Dåkkágir'ji lâi vuossâmuš maadâsämikielâg párnáikirje.

Ive 1993 Mattsson Magga já Oslo ollâopâttuv suomâ-ugrâlij kielâi kielâtiettuu professor Knut Bergsland almostitijn maadâsämikielâ-tárukielâ sänikirje Åarjelsaemiendaaroen baakoegaerja/Sydsamisk-norsk ordbok. Pargo tárukielâ-maadâsämikielâ sänikirje várás aalgij ive 1996. Sänikirje lâi vaalmâš jo ive 2000, mut maaŋgâlágánij suujâi keežild tot almostui esken ive 2009.

33. okko[mute käldee]

GTA V mááinus New Yorkist ive 2013
GTA V mááinus New Yorkist ive 2013

Grand Theft Auto V (uánihávt GTA V teikkâ GTA 5) lii Rockstar North toimâfiäráánspellâ, mii almostui čohčâmáánu 17. peeivi 2013 Playstation 3- já Xbox 360 -konsoláid. Speelâst almostui pyeredum versio skammâmáánu 18. 2014 Playstation 4- já Xbox One -konsoláid, mon maŋa tot almostui meid Microsoft Windowsân cuáŋuimáánu 14. peeivi 2015. Spellâ lii Grand Theft Auto -spellârááiđu čuávuvâš stuorrâ almostittem ive 2008 almostittum Grand Theft Auto IV maŋa.

Spellâ sajaduvá kuvâttâllum San Andreas uásistaatân, já ton ohtuuspellâmaainâs čuávu kulmâ rikolii, kiäh uárnejeh rievvimijd haldâttâhtoimâttuv vuárnum vyelni. Ávus spellâmaailm addel spellei máhđulâšvuođâ jotteeđ rijjâ San Andreasist, moos kuleh ávus eennâmkuávlu já kuvâttâllum Los Santos kaavpug, mii vuáđuduvá Los Angelesân.

34. okko[mute käldee]

Wikipedia:Oho artikkâl/34 (2024)

35. okko[mute käldee]

Wikipedia:Oho artikkâl/35 (2024)

36. okko[mute käldee]

Räniskuobžâ
Räniskuobžâ

Räniskuobžâ (Ursus arctos horribilis) lii kuobžâ (Ursus arctos) vyelišlaajâ. Eŋgâlâskielân räniskuobžâ nommâ lii "grizzly bear" já suomâkielân "harmaakarhu". Räniskuobžâ sulâstit kuobžâ maaŋgânáál, já ovdâmerkkân tot-uv uáđá tälvinaharijd.

Tave-Amerik algâaalmugeh láá ain kunnijâttám räniskuobžâ ton stuáruduv já kievrâvuođâ tiet. Veikkâ ulmuuh viggii velttâliđ räniskuobžáin kuáhtáámijd, te almaah läävejii tuođâštiđ jieijâs almaivuođâ räniskuobžâ koddemáin.

Tlingitkielân räniskuobžâ nommâ lii "xóots", mii meerhâš "haldâšeijee". Tlingiteh kočodii räniskuobžâ meiddei äijihin, vâi kuobžâ ij tiäđáččii, ete sij láá sárnumin tast.

37. okko[mute käldee]

Hedy Lamarr ive 1944
Hedy Lamarr ive 1944

Hedy Lamarr (š. Hedwig Eva Maria Kiesler; 9. skammâmáánu 1914 Wien, Nuorttâriijkâ-Uŋgar19. uđđâivemáánu 2000 Orlando, Florida, Ovtâstum staatah) lâi nuorttâriijkâlâš čaittâleijeeutkee. Sun huutkâi oovtâst George Antheiláin távjudâhnjuškom vuáđuld piäđguispektritekniik, mii lii vuáđđun ovdâmerkkân tááláid WiFi, GPS, já Bluetooth -tekniikáid. Hutkos árvu lii suulân 30 miljard eurod, mutâ Lamarr jieš ij uážžum tast maiden.

Lamarr pajanij elleekovemaailm tiätun, ko sun čaittâlij tšekkilâš elleekooveest Extase (1933), mii lâi ton ááigán tyestilis filmâ já šoddâdij eroottisâš kuáhtámijdis tet polemiik. Lamarr pyeremustáá miänástum elleekove lâi Cecil B. DeMille Samson and Delilah (1949), mast sun čaittâlij Delilah. Lamarr jooskâi čaittâlem ive 1958.

38. okko[mute käldee]

Wikipedia:Oho artikkâl/38 (2024)

39. okko[mute käldee]

Wikipedia:Oho artikkâl/39 (2024)

40. okko[mute käldee]

Red Dead Redemption 2 logo
Red Dead Redemption 2 logo

Red Dead Redemption 2 lii Rockstar Games ovdedem nk. toimâfiäráánspellâ, mii lii Red Dead -spellârááiđu kuálmád uási speelâi Red Dead Revolver (2004) já Red Dead Redemption (2010) maŋa. Spellâ fáálá máhđulâšvuođâ mulsâšuddâđ vuosmuukuálmád persovn uáinui kooskâst. Ton lasseen spellâ siskeeld meid taggaar maŋeláá almostum nettispeelâ, mon pyehtih spellâđ maaŋgah ulmuuh siämmáá ääigi. Tom tobdeh noomáin Red Dead Online.

Red Dead Redemption 2 almostui Playstation 4:n já Xbox Onen roovvâdmáánu 26. peeivi 2018. Microsoft Windowsân tot almostui skammâmáánu 5. peeivi 2019. Red Dead Online -nettispellâ almostui skammâmáánust 2018.

41. okko[mute käldee]

Vielgispieiniskodde
Vielgispieiniskodde

Vielgispieiniskodde teikâ vielgispieiniskaavrâs (Odocoileus virginianus) lii ameriklâš koddešlaajâ. Luándulii eellimkuávlust tiättojeh ohtsis 26 vielgispieiniskode vyelišlaaijâd, main 17 eelih Tave-Amerikist já 9 eelih Maadâ-Amerikist. Šlaajâ lii ištâdum Uđđâ-Seelandân, KaribianEuroopân.

Vielgispieiniskoddeest láá eŋgâlâskielân noomah "white-tail deer", "whitetail" já "Virginia deer". Suomâkielân tot lii "valkohäntäkauris", "valkohäntäpeura" teikâ "lakonpeura". Nommâ "lakonpeura" ij lah kuittâg innig aanoost.

42. okko[mute käldee]

Muusikmuseo Fame
Muusikmuseo Fame

Muusikmuseo Fame (suomâkielân Musiikkimuseo Fame, ruotâkielân Musikmuseet Fameeŋgâlâskielân Finnish Music Hall of Fame) lii čohčuv 2019 lekkum muusikmuseo kävppikuávdáš Triplast, koskâ-Pasilast, Helsigist, Suomâst.

Tukholmast, Ruotâst leijee ABBA: The Museum lâi tehálâš inspiraatio käldee, mut muusikmuseo Fame lii interaktiivlub ko ruátálâš museo. Taan tááhust muusikmuseo Fame lii pyerebeht-uv siämmáálágán ko Ragnarock, TanskaastRockheim-museo, Ruándimist, Taažâst, moh lijjii meid Fame inspiraatio käldeeh.

43. okko[mute käldee]

Happi
Happi

Happi lii algâaamnâs, mon kemiallâš merkkâ lii O (oxygenium), oornigloho 8 já aatoomtiäddu 15,999 u. Rijjâ algâamnâsin happi lii visteliegâsvuođâst kaasun, já tot lii 21 % Eennâmpáálu áimukeerdist. Happi kávnoo luándust valjeeht ovtâstâhhân, ovdâmerkkân čääccin sehe eennâm- já källeevuáđu mineraalin. Happi lii eennâmkoorâst 47 %, já tot lii-uv eennâmkoorâ táválumos algâaamnâs.

Rijjâ happi reagist uáli älkkeht eres amnâsijgijn. Happi paijeentuálá puállám, já stuárráámus uási iälánijn tarbâšeh tom elimân. Happi luovvân šadoi ohtiimist, já maaŋgah iäláneh kevttih tom sellâvuoiŋâmist.

Happi ij kuássin lah luándust ovtâskâs atomin. Táválávt tot lii happimolekyylin (O2). Stuárráámus uási vyeliáimukeerdi haapist lii O2 já tot lii meid haapi häämi, mon elleeh pyehtih vuoiŋâđ.

44. okko[mute käldee]

David Lynch Cannesist ive 2017
David Lynch Cannesist ive 2017

David Keith Lynch (š. uđđâivemáánu 20. peeivi 1946, Missoula, Montana, Ovtâstum staatah) lii ovtâstumstaatâlâš elleekovestivrejeijee, -kietâčällee, -pyevtitteijee sehe kovetaaidâr já čuovâkovvejeijee. Sun lii tubdum jiešvuođâlâš stijlâstis, já suu elleekuuvijd ovtâstiteh uáli surrealistlâš jiešvyevih. Suu tobdosumoseh tyejeh láá ovdâmerkkân elleekoveh The Elephant Man (1980), Blue Velvet (1986) já Mulholland Drive (2001) sehe oovtâst Mark Frostáin rahtum televisioráiđu Twin Peaks (1990–1991, 2017).

Lynch ij algâalgâlávt perustâm elleekuuvijn já oopâi-uv kovetaiđuu. Sunjin kuittâg-uv šoodâi juurdâ "lihâdeijee malâkove" rähtimist, já toin sun uásálistij máálám- já veerrâmkiišton, mon suu taaiđâakatemia ornij jyehi ive. Kišto várás sun raahtij stop motion -vuovvijn animaatio Six Men Getting Sick (Kuttâ almaa puáccájeh). Lynch oonij tom kerdiluándusâš já tivrâs keččâlmin, mut ohtâ olmooš, kote lâi uáinám Lynch proojeekt, tiilái siämmáálágán tyeje páikkásis.

45. okko[mute käldee]

Wikipedia:Oho artikkâl/45 (2024)

46. okko[mute käldee]

Siberiatiiger
Siberiatiiger

Siberiatiiger (Panthera tigris altaica) lii tiiger vyelišlaajâ, mii iälust nuorttâ-RuošâstKiinast. Siberiatiiger lii uhkevuálásâš, já luándust eelih vuálá 600 siberiatiigerid. Siberiatiiger aldemus hyelkkišlaajâ lâi kaspiatiiger, mii lii jo jáámmám suhâjämimân.

Siberiatiiger kočoduvvoo eŋgâlâskielân maaŋgânáál: tot lii "Siberian tiger", "Amur tiger", "Ussuri tiger", "Manchurian tiger" já "Korean tiger". Suomâkielân tot lii "siperiantiikeri", já kiinakielân "dongbei hu" ađai "tavenuorttâtiiger".

47. okko[mute käldee]

Wikipedia:Oho artikkâl/47 (2024)

48. okko[mute käldee]

Wikipedia:Oho artikkâl/48 (2024)

49. okko[mute käldee]

Wikipedia:Oho artikkâl/49 (2024)

50. okko[mute käldee]

Wikipedia:Oho artikkâl/50 (2024)

51. okko[mute käldee]

Syeriantiloop
Syeriantiloop

Syeriantiloop (Antilocapra americana) lii taveameriklâš kyeppirellee, mii kulá syeriantiloopij (Antilocapridae) hiäimun. Syeriantiloop lii hiäimus áinoo šlaajâ, tastko puoh eres šlaajah láá jáámmám suhâjämimân. Tave-Amerikist iälustii 12 syeriantiloopšlaaijâd ovdil ko ulmuuh pottii toi eellimkuávloid. Ulmui puáttim maŋa moonâi tuše muáddi tuhháát ihheed ovdil ko 93 % puoh Antilocapridae-hiäimu šlaajâin lijjii lappum. Miäcástem lasseen suijân massiivlii suhâjämimân lijjii meiddei šoŋŋâdâhnubástus já kištottâllâm Bovidae-hiäimu šlajâiguin.

Syeriantiloop aldemuuh hyelkkišlaajah láá kirahviokapi, moh kuleh Giraffidae-hiäimun. Syeriantiloopist láá ohtsis vittâ vyelišlaajâ: källeevärisyeriantiloop (A. a. americana), meksikosyeriantiloop (A. a. mexicana), oregonsyeriantiloop (A. a. oregona), kaliforniasyeriantiloop (A. a. peninsularis) já sonorasyeriantiloop (A. a. sonoriensis).

Syeriantiloopist láá maŋgâ noomâ eŋgâlâskielân: "pronghorn", "American antelope", "prong buck", "pronghorn antelope" já "prairie antelope". Suomâkielân syeriantiloop lii "hanka-antilooppi".

52. okko[mute käldee]

Wikipedia:Oho artikkâl/52 (2024)