Miekkiväälis
| Miekkiväälis Orcinus orca (Linnaeus, 1758) |
|
|---|---|
 |
|
| Tile | DD (váijuvávt tubdum)[1] |
 |
|
Tieđâlâš luokittâllâm |
|
| Doomeen | Sellâvááimusliih Eucarya |
| Kodde | Elleekodde Animalia |
| Uáiviráiđu | Savosuonâsiih Chordata |
| Vyeliráiđu | Čielgitávtáliih Vertebrata |
| Luokka | Njomâtteijeeh Mammalia |
| Lahko | Válláh Cetacea |
| Vyelilahko | Odontoceti |
| Hiäimu | Delfiineh Delphinidae |
| Suuhâ | Orcinus |
| Šlaajâ | orca |
Miekkiväälis (Orcinus orca) lii delfiinij hiäimu puoh stuárráámus šlaajâ.[2] Miekkiválláh láá fiätuliih já sosiaalliih elleeh. Toh kommunikisteh koskânis maaŋgâlágánij jienâiguin, maid miekkivälisjuávhu jesâneh tobdeh kukken-uv.[3] Miekkiválláh kommunikisteh ovdâmerkkân njurgomáin, njáávgádmáin já spuáhutmáin.[2] Čiivgah uáppih jieijâs perruu jiänáttâllâm niŋálâsâst.[2] Aldahuolhij jiänáttâllâm lii siämmáálágán, mutâ mudoi miekkiválláin láá vädisvuođah iberdiđ nube juávhu kommunikistem.[2] Totkeeh pyehtih meiddei iäruttiđ miekkivälisjuávhuid tai jiänáttâllâm vuáđuld.[4]
Miekkiväälis lii eŋgâlâskielân "killer whale" já "orca", suomâkielân "tappajavalas" já "miekkavalas", já tavesämikielân "fáhkan" já "fahkon". Eŋgâlâskielân nommâ "orca" lii lamaš táválub 1960-lovo rääjist. Motomin miekkivállást kiävttojeh tagareh noomah ko "blackfish" já "grampus", mutâ tain maajeeb ij lah innig táválâš. Meiddei "meerâi kumppi" lii ohtâ maaŋgâin miekkivállá noomâin.
Stuárudâh já olgohäämi[mute | mute käldee]
Miekkivállái pajeuási lii čappâd já vyeliuási lii vielgâd, mutâ selgiveepsi tyehin sáttá leđe jo-uv vielgis teikkâ ränis uási.[5] Ive 2010 Ruošâ tavenuorttâ riddokuávlust kavnui ores, mii lâi ollásávt vielgâd.[6] Toos adelui eŋgâlâskielâg nommâ "Iceberg".[6] Tlingitkielân taggaar vielgis miekkiväälis kočoduvvoo noomáin "kitwú".
Miekkivälisores lii táválávt 6–8 meetterid kukke, já niŋálâs 5–7 meetterid.[7] Kuittâg láá tiettum stuorrâ oráseh, moi kukkodâh lii lamaš masa love meetterid, já stuorrâ niŋálâsah, moi kukkodâh lii lamaš 8,5 meetterid.[8] Miekkivälisores tiäddá táválávt 6 tooni, mutâ stuorrâ ores joba 10 tonnid.[7] Niŋálâs tiäddá táválávt 3–4 tooni.[7]
Miekkiválláin lii pyeri kulo já uáinu sehe čääsist já ton ulguubeln. Siämmáánáál ko eres-uv delfiinšlaajâin, miekkiválláin lii assaas oolâs, mii lii suullân 7–10 cm assaa.[9]
Lavdâm[mute | mute käldee]
Miekkiväälis tiättoo masa puoh meerâin maailmist.[10] Miekkivállá eellimkuávlu lii vijđásub ko puoh eres piätuellei eellimkuávluh.[2] Miekkiválláh eelih Eennâmpáálu puoh väldimeerâin, já tondiet lii vaigâd tiettiđ tárkká, mon styeres miekkivälisnääli lii, mutâ Eennâmpáálu väldimeerâin iälusteh suullân 50 000–100 000 miekkivälisid.[5] Antarktisist láá 25 000 miekkivälisid, trooppisii Kuálhismeerâst suullân 8 500, tave-Kuálhismeerâst 2 250–2 700 já Taažâst 500–1 500.[11]
Veikkâ miekkiválláh pyehtih-uv eelliđ hirmâd vijđes kuávlust, te toh eelih mielâstubbooht kolmâsub kuávluin tego Antarktis, Taažâ já Alaska meerâin,[5] já toh láá oinum távjá meiddei Islandist, Japanist já Skotlandist. Tave-Atlantist miekkivállái eellimkuávlu lii vijđánâm jieŋâ suddâm tiet.
Miekkiválláh kávnojeh távjá vuonâin já luovtâin, já meiddei tagareh miekkiválláh, moh eelih eenâb väldimeerâin, sättih elâččiđ motomin riddokuávluin-uv.[5] Motomeh miekkiválláh láá iällám juuvâin tego Kanada Fraserjuuvâst já Ovtâstum staatâi Columbiajuuvâst.[12]
Miekkivállái varriimeh iberduvvojeh hyeneeht. Veikkâ jyehi keesi siämmááh ohtâgâsah iteh Washington já Brittilii Kolumbia riddoin, já veikkâ totkeeh láá-uv tutkâm taid maaŋgâid luuvijd iivijd, te sij iä valagin tieđe, ete kuus toh värrejeh loppâive.[11]
Raavâd[mute | mute käldee]
Miekkiväälis lii nk. "apex-piätuellee", mii meerhâš tom, ete iä lah šlaajah, moh pivdáččii tom. Miekkiväälis iälá já pivdá juávhus jesânijguin.[13] Miekkiväälis ij ain pivde stuorrâ juávhust, ovdâmerkkân luosâid tot pivdá jo-uv ohtuu teikkâ tuše moddijn eres miekkiválláin.
Miekkivállá raavâdvalje lii kiddâ ton juávhu jieijâs "kulttuurist" sehe tast, ete moh elleešlaajâid eelih ton eellimkuávlust. Ovdâmerkkân tave-Kuálhismeerâ nk. "fastâässeeh" poreh iänááš kuolijd, já nk. "värrejeijeeh" poreh eenâb merânjomâtteijeid já kalmarijd.[5] Miekkiväälis porá paijeel 200 kg raavvâd piäiválávt.[14]
Miekkiválláh pivdeh pingviinijd, kuolijd já maaŋgâlágánijd njomâtteijeid tego nuárjuid já merâleijonijd.[3] Toh poreh meiddei merâluudijd já kolbâcuobbuid.
Miekkiválláh pivdeh 30 kyelišlaaijâd, uccâ silâkijn ain stuorrâ kunâgâsluosáid. Kuálhismeerâst ellee miekkiválláid luosah láá eromâš teháliih, já toh láá 96 % miekkivállái ravâdist.[11] Miekkiválláh lijkkojeh eromâšávt stuorrâ kunâgâsluosáid, mutâ tot poreh eres-uv luosâšlaajâid.
Miekkiválláh Uđđâ-Seelandist poreh maaŋgâlágánijd hai- já rávskušlaajâid. Motomijn kuávluin miekkiválláh láá pivdám stuorrâ-uv haišlaajâid tego vielgishaijd já välishaijd. Miekkivállái já vielgishaij koskâsâš kištottâllâm siämmáin resursijn lii suijân toos, ete miekkiválláh koddeh vielgishaijd.
Miekkiválláh pivdeh távjá delfiinijd já válláid. Ko miekkiválláh láá kavnâm delfiinijd, te toh uávuttâleh taid tassaaš ko delfiineh väibih. Talle miekkiválláh rohháátteh. Ko miekkiválláh pivdeh stuorrâ válláid tego kaskelotijd teikkâ čuovjisválláid, te toh irâtteh koddeđ čiivgâid tondiet ko toh láá ucebeh. Ive 2019 viestâr-Australiast miekkiválláh kuddii kuittâg stuorrâ rävisčuovjisválláid.[15]
Lasanem[mute | mute käldee]
.jpg)
Niŋálâsah šaddeh suhâjuátkimahan suullân loveihásâžžân já jaskeh lassaanmist táválávt neeljilovihásâžžân. Oráseh vist šaddeh suhâjuátkimahan suullân vittnubálovihásâžžân. Niŋálâsah lasaneh suullân jyehi viiđâd ive.[3][5]
Miekkiválláin ij lah tiätu parâttâllâmäigi, mutâ čiivgah šaddeh táválávt tälviv. Niŋálâs kuáddá čiivgâid suullân 17 mánuppaijeed.[3] Normaallávt niŋálâs čivgá tuše oovtâ čiivgâ.[5] Čivgâ tiäddá 180 kg já lii váhá paijeel 2 meetter kukke. Niŋálâs njoomât čiivgâs joba kyehti ive.[3] Veikkâ niŋálâs ij vyejeet čiivgâs, te táválávt tot kuittâg vuálgá já aalgât elimis ohtuu.[3]
Miekkiväälis iälá hirmâd kuhháá, luándust táválávt 50–80 ihheed.[3] Niŋálâsah eelih suullân 50 ihheed, mutâ motomeh joba 90 ihheed.[5] Oráseh iä ele siämmáá kuhháá, suullân 30–60 ihheed.[5]
Uhkeh[mute | mute käldee]
Ij lah tiäđust, ete lii-uv miekkiväälis uhkevuálásâš šlaajâ vâi ij.[3] Liijká-uv láá ääših, moh äštih miekkiválláid já moh láá toid varâliih.[5]
Väldimeerâin kuáláástmist kiävttojeh stuorrâ viermih.[5] Jis miekkiväälis vuájá viärmán, te maŋgii tot ij peesâ tast luovâs, já talle lii stuorrâ riskâ toos, ete tot vuáju.[5]
Motomij miekkivälispopulaatioi eellimkuávluin kuálástem lii nuuvt intensiivlâš, ete miekkiválláid ij pääsi tuárvi raavâd.[5] Tave-Kuálhismeerâst, kost miekkiválláh pivdeh eromâšávt kunâgâsluosâid, luosânäälih láá kiäppánâm lijgekuálástem tiet.[5] Ton lasseen kunâgâsluosah-uv láá uhkevuálásiih, já kuálástem áštá taid-uv.[5]
Luándu nyeskidem lii meiddei stuorrâ uhke miekkiválláid.[5] Nyeskidem toovât miekkiválláid tiervâsvuotâ- já lasanemčuolmâid.[5] Ton lasseen tot vahâgit miekkivállái immuunvuáháduv.[5] Veikkâ nuáskádâsâi kontrollistem lii tááláá ääigi puáránâm, te toh peesih liijká-uv luándun. Ohtâ taggaar nuáskádâs lii oljo.[5] Nuáskádâsah vaikutteh eromâšávt eidu miekkiválláid, tastko toh poreh uáli jo ennuv maaŋgâlágánijd elleešlaajâid, maid nuáskádâsah láá távjá jo juksâm.[5]
Miekkiválláh pivdeh harvii tagarijn kuávluin, main lii ennuv merâjotolâh.[5] Taampah láá miekkiválláid varâliih tondiet ko toi tovâttem jienânuáskádâsah estih miekkivállái škajâluođânij kevttim.[5] Miekkiválláh tarbâseh škajâluođânis kommunikistmân, pivdemân já liihâdmân.[5]
Kirjálâšvuotâ[mute | mute käldee]
- Baird, Robin W. (2002). Killer Whales of the World. Stillwater, MN: Voyageur Press. ISBN 978-0-7603-2654-1.
Fáádást eres soojijn[mute | mute käldee]
Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást Miekkiväälis.
Käldeeh[mute | mute käldee]
- ↑ Killer Whale iucnredlist.org. Čujottum 22.5.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Telkänranta, Helena: Miekkavalailla on omia murteita Helsingin Sanomat. 5.12.2006. Čujottum 22.5.2024. (suomâkielân)
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 3,6 3,7 Orcas (Killer whales) nationalgeographic.com. 24.5.2023. Čujottum 22.5.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Communication & Echolocation seaworld.org. Čujottum 22.5.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ 5,00 5,01 5,02 5,03 5,04 5,05 5,06 5,07 5,08 5,09 5,10 5,11 5,12 5,13 5,14 5,15 5,16 5,17 5,18 5,19 5,20 5,21 5,22 Killer Whale fisheries.noaa.gov. Čujottum 23.5.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ 6,0 6,1 White killer whale adult spotted for first time in wild BBC News. 20.4.2012. Čujottum 23.5.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ 7,0 7,1 7,2 Baird 2002, p. 129.
- ↑ Heyning, J. E. & Dahlheim, M. E.: Orcinus orca. Mammalian Species, 1988, nr 304, s. 1–9. doi:10.2307/3504225. JSTOR 3504225. Artikkâl nettiversio (PDF) Čujottum 23.5.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ KILLER WHALES - Adaptations for an Aquatic Environment web.archive.org. 5.11.2013. Čujottum 23.5.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Nuorteva, Pekka & Henttonen, Heikki: Eläimiä värikuvina: Nisäkkäät, matelijat, sammakkoeläimet, s. 115. Porvoo: WSOY, 1989. ISBN 951-0-13603-4.
- ↑ 11,0 11,1 11,2 Proposed Conservation Plan for Southern Resident Killer Whales (Orcinus orca) (National Marine Fisheries Service Northwest Regional Office) web.archive.org. Čujottum 23.5.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Baird 2002, p. 10.
- ↑ Behavior seaworld.org. Čujottum 23.5.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Orca web.archive.org. 2.6.2023. Čujottum 23.5.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Totterdell, J. A. et al.: The first three records of killer whales (Orcinus orca) killing and eating blue whales (Balaenoptera musculus). Marine Mammal Science, 2022, nr 38 (3), s. 1286–1301. doi:10.1111/mms.12906. Bibcode:2022MMamS..38.1286T.