Taažâ

Wikipedia:st
Njuškii navigistmân Njuškii ucâmân
Taažâ kunâgâskodde
Kongeriket Norge (tárukielân)
lippu
lippu
vaakun
vaakun
Taažâ sajadâh Euroopist
Taažâ sajadâh Euroopist
Staatâhäämi vuáđulavâlâš monarkia
Kunâgâs Harald V
Uáiviminister Jonas Gahr Støre (Ap) (2021–)
Uáivikaavpug Oslo
Eres kaavpugeh Bergen, Ruándim
Vijđodâh 384 484,38[1] km²
– sisčääci 5,3[1] %
Ässeeloho (2022) 5 425 270[2]
Virgáliih kielah tárukielâ
Vaaluut Taažâ ruvnâ (NOK)
Äigi UTC+1
– kesiäigi UTC+2
Uánádâs NO
– fiävruin N
– kirdemmašinijn LN
Sundenummeer +47
Internet TLD .no
Motto Alt for Norge
Aalmuglâšlaavlâ Ja, vi elsker dette landet

Taažâ ađai Taažâ kunâgâskodde (kirjetárukielân Kongeriket Norge, uđđâtárukielân Kongeriket Noreg, orjâlâškielân Norgga gonagasriika, maadâsämikielân Nöörjen gånkarijhke, juulevsämikielân Vuona gånågisrijkka, kveenikielân Norjan kuninkhaanvaltakunta) lii staatâ Euroopist. Ton uáivikaavpug lii Oslo. Taažâst ääsih 5 425 270[2] olmožid. Ton vijđodâh lii 384 484,38[1] km², mast 20 218,02[1] km² ađai 5,3[1] % lii čääci. Taažâ ránnjáenâmeh láá Ruotâ, SuomâRuoššâ.

Viehâdâh[mute | mute käldee]

Ässeeloho[mute | mute käldee]

Käldee: Wikidata

Kielah[mute | mute käldee]

Tárukielâ lii virgálâš kielâ Taažâst. Virgáliih ucceeblovokielah láá orjâlâškielâ, juulevsämikielâmaadâsämikielâ. Sämikielâ lii virgálâš kielâ čuávuvâin kieldâin: Kuovdâkiäinu, Kárášjuuhâ, Kaivuonâ, Lavangen, Uunjargâ, Porsaŋg, Tiänu, TivtâsvuonâSnåsa. Porsaŋgist meiddei kveenikielâ lii virgálâš kielâ.

Kuávlulâš jyehim[mute | mute käldee]

Taažâ uđđâ läänih ive 2020 rääjist

Läänih láá Taažâ alemuu tääsi kuávluhaldâttâhohtâdâh.

Táálááh läänih[mute | mute käldee]

Ovdil uđđâivemáánu 1. peeivi 2020 Taažâst lijjii 19 läännid, mut tääl Taažâ juáhhoo 11 läänin.[3]

ISO-koodi Vaakun Nommâ Haaldâtlâš kuávdáš Eennâmhiärá sajadâh Valjâpirrâdâh Ässeeloho Vijđodâh km² Kieldâi meeri
03
Oslo komm.svg
Oslo Oslo Moss Oslo 693 494 454,12 1
11
Rogaland våpen.svg
Rogaland Stavanger Stavanger Rogaland 479 892 9 377,10 23
15
Møre og Romsdal våpen.svg
Møre já Romsdal Molde Molde Møre já Romsdal 265 238 14 355,62 26
18
Nordland våpen.svg
Nordland Bodø Bodø Nordland 241 235 38 154,62 41
30
Viken våpen.svg
Viken Oslo, DrammenSarpsborg Moss Akershus, Buskerud, Østfold 1 241 165 24 592,59 51
34
Innlandet våpen.svg
Innlandet Hamar Lillehammer Hedmark já Oppland 371 385 52 072,44 46
38
Vestfold og Telemark våpen.svg
Vestfold já Telemark Skien Tønsberg Telemark já Vestfold 419 396 17 465,92 23
42
Agder våpen.svg
Agder Kristiansand Arendal Nuorttâ-Agder já Viestâr-Agder 307 231 16 434,12 25
46
Vestland våpen.svg
Vestland Bergen Hermansverk Hordaland, Sogn já Fjordane 636 531 33 870,99 43
50
Trøndelag våpen.svg
Trøndelag SteinkjerRuándim Steinkjer Tave-Trøndelag já Maadâ-Trøndelag 468 702 42 201,59 38
54
Troms og Finnmark våpen.svg
Troms já Finnmark Tromssa Čäcisuálui Finnmark já Troms 243 311 74 829,68 39

Ive 2024 rääjist[mute | mute käldee]

Kesimáánu 14. peeivi 2022 Taažâ Stuorrâtigge meridij, ete uđđâivemáánu 1. peeivi 2024 rääjist Taažâ juáhhoo 15 läänin.[4]

Fáádást eres soojijn[mute | mute käldee]

Käldeeh[mute | mute käldee]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Statistics Norway (vijđodâh) Čujottum 17.3.2021 (eŋgâlâskielân)
  2. 2,0 2,1 Statistics Norway (ässeeloho) Čujottum 23.2.2022 (eŋgâlâskielân)
  3. Newth, Magnus; Dahl, Ingvill Dybfest; Jakobsen, Hanne Østli já Skiphamn, Silje S.: Dette er Norges nye regioner Verdens Gang. 23.2.2017. Vyerkkejum . Čujottum 11.10.2022. (tárukielân)
  4. Fylkesinndelingen fra 2024 Taažâ haldâttâs. 5.7.2022. Čujottum 11.10.2022. (tárukielân)