Maadâsämikielâ

1. Maadâsämikielâ

Maadâsämikielâ lii sämikielâ. Maadâsämmiliih koččoh jieijâs kielâ nomâigijn åarjelsaemien, åarjelsaemien gïele teikâ åarjel. Sääni gïele meerhâš kielâ lasseen meiddei jienâ, já tast lii ennuv kieŋâlub merhâšume.^[1]

Sárnoomeeri já sárnumkuávlu[mute | mute käldee]

Maadâsämikielâ lii sárnoomeerees tááhust suullân siämmáásullâsâš sämikielâ ko anarâškielâ-uv, adai tast láá suullân 500 sárnod. Kielâ sárnumkuávlu lii kale čuuvtij vijđásub já tot lii val juáhášâm kyevti enâmân: Ruotân já Taažân. Ruotâ peln maadâsämikielâ sárnoo Östersundist (Staare), Ummeest (Ubmeje) já Lyckselest (Liksjoe). Taažâ peln kielâ sárnoo Snåsast (Snåase), Levangerist, Rørosist (Plaassje), Elgåst já Hattfjelldalist (Aarborte). Motomij sojij ääsih eenâb maadâsämikielâ sárnooh já motomij sojij vist tuše muádis.^[1]

Maadâsämikielâ pustaveh[mute | mute käldee]

Maadâsämikielâ ohtâsii čäällimvyevi tuhhiittii ive 1978.

A a	B b	D d	E e	F f	G g	H h	I i
Ï ï	J j	K k	L l	M m	N n	O o	P p
R r	S s	T t	U u	V v	Y y	Æ æ	Ö ö
Å å

Kielâoppâ[mute | mute käldee]

Hämioppâ[mute | mute käldee]

Substantiveh[mute | mute käldee]

Parâstaavvâlsiih substantiiveh

Saje	-ie (ol.)	-a (ol.)	-oe (ol.)	-e (ol.)	-ie (ml.)	-a (ml.)	-oe (ml.)	-e (ml.)
Nom	guelie	maana	aaltoe	nïejte	guelieh	maanah	aaltoeh	nïejth
Akk	gueliem	maanam	aaltoem	nïejtem	guelide	maanide	aaltojde	nïejth
Gen	guelien	maanan	aaltoen	nïejten	gueliej	maanaj	aaltoej	nïejti
Ill	gualan	maanese	aaltose	nïejtese	guelide	maanide	aaltojde	nïejtide
Ine	guelesne	maanesne	aaltosne	nïejtesne	gueline	maanine	aaltojne	nïejtine
Ela	gueleste	maaneste	aaltoste	nïejteste	guelijste	maanijste	aaltojste	nïejtijste
Kom	gueline	maanine	aaltojne	nïejtine	gueliejgujmie	maanajgujmie	aaltoejgujmie	nïejtigujmie
Ess	gueline	maanine	aaltojne	nïejtine

Kuulmâstaavvâlsiih substantiiveh

Saje	e~ie (ol.)	e~a (ol.)	e~e (ol.)	e~oe (ol.)	e-ie (ml.)	e~a (ml.)	e~e (ml.)	e~oe (ml.)
Nom	gierehtse	daktere	gaamege	gaallohke	gierehtsh	dakterh	gaamegh	gaallohkh
Merhâšume	pulkke	nieidâ	kaamuv	uáiviskálžu	-	-	-	-
Akk	gierehtsem	dakterem	gaamegem	gaallohkem	-	-	-	-
Gen	gierehtsen	dakteren	gaamegen	gaallohken	gierehtsi	dakteri	gaamegi	gaallohki
Ill	gieriehtsasse	daktarasse	gaamegasse	gaalloehkasse	gieriehtsidie	daktaridie	gaamegidie	gaalloehkidie
Ine	gieriehtsisnie	daktarisnie	gaamegisnie	gaalloehkisnie	gieriehtsinie	daktarinie	gaameginie	gaalloehkinie
Ela	gieriehtsistie	daktaristie	gaamegistie	gaalloehkistie	gieriehtsijstie	daktarijstie	gaamegijstie	gaalloehkijstie
Kom	gieriehtsinie	daktarinie	gaameginie	gaalloehkinie	gierehtsigujmie	dakterigujmie	gaamegigujmie	gaallohkigujmie
Ess	gieriehtsinie	daktarinie	gaameginie	gaalloehkinie

Veerbah[mute | mute käldee]

Parâstaavvâlsiih veerbah

Parâstaavvâlsiih veerbah - Preesens
	I	II	III	IV	V	VI
	ie-verbâ	oe-verbâ	a-verb	e1-verbâ	e2-verbâ	e3-verbâ
	båetedh	laavkodh	guarkedh	bïejedh	govledh	gihtjedh
Anarâškielân	puáttiđ	lávguđ	iberdiđ	pieijâđ	kuullâđ	koijâdiđ
Kieldimhäämi	båetieh	laavkoeh	guarkah	bïejh	govlh	gihtjh
Persovn
manne	båatam	laavkoem	guarkam	bïejem	govlem	gihtjem
datne	båatah	laavkoeh	guarkah	bïejh	govlh	gihtjh
dïhte	båata	lååvke	guarkoe	beaja	govloe	gihtjie
månnoeh	båetien	laavkoen	guarkan	biejien	govloen	gihtjien
dåtnoeh	båeteden	laavkoden	guarkeden	bïejeden	govleden	gihtjeden
dah guaktah	båetiejægan	laavkoejægan	guarkajægan	bïejijægan	govlijægan	gihtjijægan
mijjieh	båetebe	laavkobe	guarkebe	bïejebe	govlebe	gihtjebe
dijjieh	båetede	laavkode	guarkede	bïejede	govlede	gihtjede
dah	båetieh	laavkoeh	guarkoeh	biejieh	govloeh	gihtjieh

Parâttesstaavvâlsiih veerbah

Parâttesstaavvâlsiih veerbah - Preesens
Persovn	saemiestidh	lea
manne	saemestem	leam
datne	saemesth	leah
dïhte	saemeste	lea
månnoeh	saemiestien	lean
dåtnoeh	saemiestidien	lidien
dah guaktah	saemiestægan	lægan
mijjieh	saemiestibie	libie
dijjieh	saemiestidie	lidie
dah	saemiestieh	leah

Kieldimverbâ

	Preesens				Preteriti
	ol.	kl.	ml.		ol.	kl.	ml.
1.	im	ean	ibie	1.	idtjim	idtjimen	idtjimh
2.	ih	idien	idie	2.	idtjih	idtjiden	idtjidh
3.	ij	eakan	eah	3.	idtji	idtjigan	idtjin

Ceelhâoppâ[mute | mute käldee]

Maadâsämikielâ lii SOV-kielâ.

Liiŋkah[mute | mute käldee]

Kirjálâšvuotâ[mute | mute käldee]

Bergsland, Knut 1946: Røros-lappisk grammatikk : et forsøk på strukturell språkbeskrivelse. Instituttet for sammenlignende kulturforskning. Serie B. Skrifter ; 43. Oslo : Aschehoug.
Bergsland, Knut 1982: Sydsamisk grammatikk. Tromsø: Universitetsforlaget.
Hasselbrink, Gustav 1981: T1 - Grammatik, Wörterbuch Å - Flytt'edh.
Lagercrantz, Eliel 1923: Sprachlehre des Südlappischen : nach der Mundart von Wefsen. Bulletin / Kristiania Etnografiske Museum ; 1

Käldeeh[mute | mute käldee]

↑ ^1,0 ^1,1 Olthuis, Marja-Liisa: Richard Kowalik nágáttâlâi maadâsämikielâ kielâoopâst Tukholma ollâopâttuvâst anarasaavis.fi. Čujottum 2.5.2023.

č • s • m Uuraallâš kielah

Sämikielah:	äkkilsämikielâ † · anarâškielâ · juulevsämikielâ · kainuusämikielâ † · kieldâsämikielâ · kiemâsämikielâ † · maadâsämikielâ · nuorttâlâškielâ · orjâlâškielâ · pittáámsämikielâ · tarjesämikielâ · umesämikielâ

Nuorttâmeerâsyemmilâš kielah	inkeroiskielâ · kärjilkielâ (aunuskärjilkielâ · eidusâš kärjilkielâ · lyydikielâ) · liivikielâ · suomâkielâ (kveenikielâ · meänkielâ) · vadjakielâ · vepsákielâ · virokielâ (võrokielâ)

Mordvalaš kielah	ersäkielâ · mokšakielâ

Marikielah	nijttomarikielâ · värimarikielâ

Permilâš kielah	komikielâ · komipermjakkielâ · udmurtkielâ

Ugrâlâš kielah	hantikielâ · mansikielâ · uŋgarkielâ

Samojedikielah	eeneeckielâ · juuraackielâ † · kamaskielâ † · matorkielâ † · neeneeckielâ · (meccineeneeckielâ · tundraneeneeckielâ) · nganasankielâ · selkupkielâ

Eres kielah	merjakielâ † · meštšerakielâ † · muromakielâ †

[rk-aavis-1] 1,0 ^1,1 Olthuis, Marja-Liisa: Richard Kowalik nágáttâlâi maadâsämikielâ kielâoopâst Tukholma ollâopâttuvâst anarasaavis.fi. Čujottum 2.5.2023.

[1]