Maadâsämikielâ

Wikipedia:st
Njuškii navigistmân Njuškii ucâmân
1. Maadâsämikielâ

Maadâsämikielâ lii sämikielâ. Maadâsämmiliih koččoh jieijâs kielâ nomâigijn åarjelsaemien, åarjelsaemien gïele teikâ åarjel. Sääni gïele meerhâš kielâ lasseen meiddei jienâ, já tast lii ennuv kieŋâlub merhâšume.[1]

Sárnoomeeri já sárnumkuávlu[mute | mute käldee]

Maadâsämikielâ lii sárnoomeerees tááhust suullân siämmáásullâsâš sämikielâ ko anarâškielâ-uv, adai tast láá suullân 500 sárnod. Kielâ sárnumkuávlu lii kale čuuvtij vijđásub já tot lii val juáhášâm kyevti enâmân: RuotânTaažân. Ruotâ peln maadâsämikielâ sárnoo Östersundist (Staare), Ummeest (Ubmeje) já Lyckselest (Liksjoe). Taažâ peln kielâ sárnoo Snåsast (Snåase), Levangerist, Rørosist (Plaassje), Elgåst já Hattfjelldalist (Aarborte). Motomij sojij ääsih eenâb maadâsämikielâ sárnooh já motomij sojij vist tuše muádis.[1]

Maadâsämikielâ pustaveh[mute | mute käldee]

Maadâsämikielâ ohtâsii čäällimvyevi tuhhiittii ive 1978.

A a B b D d E e F f G g H h I i
Ï ï J j K k L l M m N n O o P p
R r S s T t U u V v Y y Æ æ Ö ö
Å å

Kielâoppâ[mute | mute käldee]

Hämioppâ[mute | mute käldee]

Substantiveh[mute | mute käldee]

Parâstaavvâlsiih substantiiveh

Saje -ie (ol.) -a (ol.) -oe (ol.) -e (ol.) -ie (ml.) -a (ml.) -oe (ml.) -e (ml.)
Nom  guelie maana aaltoe nïejte guelieh maanah aaltoeh nïejth
Akk gueliem maanam aaltoem nïejtem guelide maanide aaltojde nïejth
Gen guelien maanan aaltoen nïejten gueliej maanaj aaltoej nïejti
Ill gualan maanese aaltose nïejtese guelide maanide aaltojde nïejtide
Ine guelesne maanesne aaltosne nïejtesne gueline maanine aaltojne nïejtine
Ela gueleste maaneste aaltoste nïejteste guelijste maanijste aaltojste nïejtijste
Kom gueline maanine aaltojne nïejtine gueliejgujmie maanajgujmie aaltoejgujmie nïejtigujmie
Ess gueline maanine aaltojne nïejtine

Kuulmâstaavvâlsiih substantiiveh

Saje e~ie (ol.) e~a (ol.) e~e (ol.) e~oe (ol.) e-ie (ml.) e~a (ml.) e~e (ml.) e~oe (ml.)
Nom  gierehtse daktere gaamege gaallohke gierehtsh dakterh gaamegh gaallohkh
Merhâšume pulkke nieidâ kaamuv uáiviskálžu - - - -
Akk gierehtsem dakterem gaamegem gaallohkem - - - -
Gen gierehtsen dakteren gaamegen gaallohken gierehtsi dakteri gaamegi gaallohki
Ill gieriehtsasse daktarasse gaamegasse gaalloehkasse gieriehtsidie daktaridie gaamegidie gaalloehkidie
Ine gieriehtsisnie daktarisnie gaamegisnie gaalloehkisnie gieriehtsinie daktarinie gaameginie gaalloehkinie
Ela gieriehtsistie daktaristie gaamegistie gaalloehkistie gieriehtsijstie daktarijstie gaamegijstie gaalloehkijstie
Kom gieriehtsinie daktarinie gaameginie gaalloehkinie gierehtsigujmie dakterigujmie gaamegigujmie gaallohkigujmie
Ess gieriehtsinie daktarinie gaameginie gaalloehkinie

Veerbah[mute | mute käldee]

Parâstaavvâlsiih veerbah

Parâstaavvâlsiih veerbah - Preesens
IIIIIIIVVVI
ie-verbâoe-verbâa-verbe1-verbâe2-verbâe3-verbâ
båetedhlaavkodhguarkedhbïejedhgovledhgihtjedh
Anarâškielânpuáttiđlávguđiberdiđpieijâđkuullâđkoijâdiđ
Kieldimhäämibåetiehlaavkoehguarkahbïejhgovlhgihtjh
Persovn
mannebåatamlaavkoemguarkambïejemgovlemgihtjem
datnebåatahlaavkoehguarkahbïejhgovlhgihtjh
dïhtebåatalååvkeguarkoebeajagovloegihtjie
månnoehbåetienlaavkoenguarkanbiejiengovloengihtjien
dåtnoehbåetedenlaavkodenguarkedenbïejedengovledengihtjeden
dah guaktahbåetiejæganlaavkoejæganguarkajæganbïejijægangovlijægangihtjijægan
mijjiehbåetebelaavkobeguarkebebïejebegovlebegihtjebe
dijjiehbåetedelaavkodeguarkedebïejedegovledegihtjede
dahbåetiehlaavkoehguarkoehbiejiehgovloehgihtjieh

Parâttesstaavvâlsiih veerbah

Parâttesstaavvâlsiih veerbah - Preesens
Persovnsaemiestidhlea
mannesaemestemleam
datnesaemesthleah
dïhtesaemestelea
månnoehsaemiestienlean
dåtnoehsaemiestidienlidien
dah guaktahsaemiestæganlægan
mijjiehsaemiestibielibie
dijjiehsaemiestidielidie
dahsaemiestiehleah

Kieldimverbâ

Preesens Preteriti
ol. kl. ml. ol. kl. ml.
1. im ean ibie 1. idtjim idtjimen idtjimh
2. ih idien idie 2. idtjih idtjiden idtjidh
3. ij eakan eah 3. idtji idtjigan idtjin

Ceelhâoppâ[mute | mute käldee]

Maadâsämikielâ lii SOV-kielâ.

Liiŋkah[mute | mute käldee]

Kirjálâšvuotâ[mute | mute käldee]

  • Bergsland, Knut 1946: Røros-lappisk grammatikk : et forsøk på strukturell språkbeskrivelse. Instituttet for sammenlignende kulturforskning. Serie B. Skrifter ; 43. Oslo : Aschehoug.
  • Bergsland, Knut 1982: Sydsamisk grammatikk. Tromsø: Universitetsforlaget.
  • Hasselbrink, Gustav 1981: T1 - Grammatik, Wörterbuch Å - Flytt'edh.
  • Lagercrantz, Eliel 1923: Sprachlehre des Südlappischen : nach der Mundart von Wefsen. Bulletin / Kristiania Etnografiske Museum ; 1

Käldeeh[mute | mute käldee]

  1. 1,0 1,1 Olthuis, Marja-Liisa: Richard Kowalik nágáttâlâi maadâsämikielâ kielâoopâst Tukholma ollâopâttuvâst anarasaavis.fi. Čujottum 2.5.2023.