Maadâsämikielâ
Maadâsämikielâ lii sämikielâ. Maadâsämmiliih koččoh jieijâs kielâ nomâigijn åarjelsaemien, åarjelsaemien gïele teikâ åarjel. Sääni gïele meerhâš kielâ lasseen meiddei jienâ, já tast lii ennuv kieŋâlub merhâšume.[1]
Sárnoomeeri já sárnumkuávlu[mute | mute käldee]
Maadâsämikielâ lii sárnoomeerees tááhust suullân siämmáásullâsâš sämikielâ ko anarâškielâ-uv, adai tast láá suullân 500 sárnod. Kielâ sárnumkuávlu lii kale čuuvtij vijđásub já tot lii val juáhášâm kyevti enâmân: Ruotân já Taažân. Ruotâ peln maadâsämikielâ sárnoo Östersundist (Staare), Ummeest (Ubmeje) já Lyckselest (Liksjoe). Taažâ peln kielâ sárnoo Snåsast (Snåase), Levangerist, Rørosist (Plaassje), Elgåst já Hattfjelldalist (Aarborte). Motomij sojij ääsih eenâb maadâsämikielâ sárnooh já motomij sojij vist tuše muádis.[1]
Maadâsämikielâ pustaveh[mute | mute käldee]
Maadâsämikielâ ohtâsii čäällimvyevi tuhhiittii ive 1978.
A a | B b | D d | E e | F f | G g | H h | I i |
Ï ï | J j | K k | L l | M m | N n | O o | P p |
R r | S s | T t | U u | V v | Y y | Æ æ | Ö ö |
Å å |
Kielâoppâ[mute | mute käldee]
Hämioppâ[mute | mute käldee]
Substantiveh[mute | mute käldee]
Parâstaavvâlsiih substantiiveh
Saje | -ie (ol.) | -a (ol.) | -oe (ol.) | -e (ol.) | -ie (ml.) | -a (ml.) | -oe (ml.) | -e (ml.) |
---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Nom | guelie | maana | aaltoe | nïejte | guelieh | maanah | aaltoeh | nïejth |
Akk | gueliem | maanam | aaltoem | nïejtem | guelide | maanide | aaltojde | nïejth |
Gen | guelien | maanan | aaltoen | nïejten | gueliej | maanaj | aaltoej | nïejti |
Ill | gualan | maanese | aaltose | nïejtese | guelide | maanide | aaltojde | nïejtide |
Ine | guelesne | maanesne | aaltosne | nïejtesne | gueline | maanine | aaltojne | nïejtine |
Ela | gueleste | maaneste | aaltoste | nïejteste | guelijste | maanijste | aaltojste | nïejtijste |
Kom | gueline | maanine | aaltojne | nïejtine | gueliejgujmie | maanajgujmie | aaltoejgujmie | nïejtigujmie |
Ess | gueline | maanine | aaltojne | nïejtine |
Kuulmâstaavvâlsiih substantiiveh
Saje | e~ie (ol.) | e~a (ol.) | e~e (ol.) | e~oe (ol.) | e-ie (ml.) | e~a (ml.) | e~e (ml.) | e~oe (ml.) |
---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Nom | gierehtse | daktere | gaamege | gaallohke | gierehtsh | dakterh | gaamegh | gaallohkh |
Merhâšume | pulkke | nieidâ | kaamuv | uáiviskálžu | - | - | - | - |
Akk | gierehtsem | dakterem | gaamegem | gaallohkem | - | - | - | - |
Gen | gierehtsen | dakteren | gaamegen | gaallohken | gierehtsi | dakteri | gaamegi | gaallohki |
Ill | gieriehtsasse | daktarasse | gaamegasse | gaalloehkasse | gieriehtsidie | daktaridie | gaamegidie | gaalloehkidie |
Ine | gieriehtsisnie | daktarisnie | gaamegisnie | gaalloehkisnie | gieriehtsinie | daktarinie | gaameginie | gaalloehkinie |
Ela | gieriehtsistie | daktaristie | gaamegistie | gaalloehkistie | gieriehtsijstie | daktarijstie | gaamegijstie | gaalloehkijstie |
Kom | gieriehtsinie | daktarinie | gaameginie | gaalloehkinie | gierehtsigujmie | dakterigujmie | gaamegigujmie | gaallohkigujmie |
Ess | gieriehtsinie | daktarinie | gaameginie | gaalloehkinie |
Veerbah[mute | mute käldee]
Parâstaavvâlsiih veerbah
Parâstaavvâlsiih veerbah - Preesens | ||||||
I | II | III | IV | V | VI | |
ie-verbâ | oe-verbâ | a-verb | e1-verbâ | e2-verbâ | e3-verbâ | |
båetedh | laavkodh | guarkedh | bïejedh | govledh | gihtjedh | |
Anarâškielân | puáttiđ | lávguđ | iberdiđ | pieijâđ | kuullâđ | koijâdiđ |
Kieldimhäämi | båetieh | laavkoeh | guarkah | bïejh | govlh | gihtjh |
Persovn | ||||||
manne | båatam | laavkoem | guarkam | bïejem | govlem | gihtjem |
datne | båatah | laavkoeh | guarkah | bïejh | govlh | gihtjh |
dïhte | båata | lååvke | guarkoe | beaja | govloe | gihtjie |
månnoeh | båetien | laavkoen | guarkan | biejien | govloen | gihtjien |
dåtnoeh | båeteden | laavkoden | guarkeden | bïejeden | govleden | gihtjeden |
dah guaktah | båetiejægan | laavkoejægan | guarkajægan | bïejijægan | govlijægan | gihtjijægan |
mijjieh | båetebe | laavkobe | guarkebe | bïejebe | govlebe | gihtjebe |
dijjieh | båetede | laavkode | guarkede | bïejede | govlede | gihtjede |
dah | båetieh | laavkoeh | guarkoeh | biejieh | govloeh | gihtjieh |
Parâttesstaavvâlsiih veerbah
Parâttesstaavvâlsiih veerbah - Preesens | ||
Persovn | saemiestidh | lea |
manne | saemestem | leam |
datne | saemesth | leah |
dïhte | saemeste | lea |
månnoeh | saemiestien | lean |
dåtnoeh | saemiestidien | lidien |
dah guaktah | saemiestægan | lægan |
mijjieh | saemiestibie | libie |
dijjieh | saemiestidie | lidie |
dah | saemiestieh | leah |
Kieldimverbâ
Preesens | Preteriti | ||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|
ol. | kl. | ml. | ol. | kl. | ml. | ||
1. | im | ean | ibie | 1. | idtjim | idtjimen | idtjimh |
2. | ih | idien | idie | 2. | idtjih | idtjiden | idtjidh |
3. | ij | eakan | eah | 3. | idtji | idtjigan | idtjin |
Ceelhâoppâ[mute | mute käldee]
Maadâsämikielâ lii SOV-kielâ.
Liiŋkah[mute | mute käldee]
Kirjálâšvuotâ[mute | mute käldee]
- Bergsland, Knut 1946: Røros-lappisk grammatikk : et forsøk på strukturell språkbeskrivelse. Instituttet for sammenlignende kulturforskning. Serie B. Skrifter ; 43. Oslo : Aschehoug.
- Bergsland, Knut 1982: Sydsamisk grammatikk. Tromsø: Universitetsforlaget.
- Hasselbrink, Gustav 1981: T1 - Grammatik, Wörterbuch Å - Flytt'edh.
- Lagercrantz, Eliel 1923: Sprachlehre des Südlappischen : nach der Mundart von Wefsen. Bulletin / Kristiania Etnografiske Museum ; 1
Käldeeh[mute | mute käldee]
![]() |
Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást Maadâsämikielâ. |
![]() |
Maadâsämikielâ Wikipedia-proojeekt láláttuvâst |
- ↑ 1,0 1,1 Olthuis, Marja-Liisa: Richard Kowalik nágáttâlâi maadâsämikielâ kielâoopâst Tukholma ollâopâttuvâst anarasaavis.fi. Čujottum 2.5.2023.