Anarâškielâ
Anarâškielâ lii sämikielâ, mii kielâlávt lohhoo nuorttâkielâi nannaamjuávkun. Ton aldemuš suhâkielâ lii nuorttâlâškielâ. Anarâškielâst láá suulân 450 sárnod.[1]
Kuávlu[Mute | Mute käldee]
Anarâškielâ lii áinoo sämikielâ, mii sárnoo tuše Suomâst. Tom sárnuh ärbivuáválávt Aanaarjäävri pirrâsijn[2], já ei. täin soojijn: Njellim, Avveel, Menišjävri, Riemâšjuuhâ, Mosshâš, Aanaar markkân, Kaamâs, Ákšujävri, Čovčjävri, Ijjävri, Čevetjävri já Päärtih.
Kuávlukielah[Mute | Mute käldee]
Anarâškielâ kuávlukielâid puáhtá jyehiđ kyevti juávkun: taavaapele kuávlukieláid (Pärttih, Čovčjävri jna.) já máddáápele kuávlukieláid (Njellim). Tuođâlávt sárnumkielâst láá stuorrâ iäruh meid ovtâskâs sárnoi kooskâst; iäruh láá sehe suujâtmist (kukkoduvvâin já vookaalnubástusâin) já sánáduvvâst.
Anarâškielâ pustaveh[Mute | Mute käldee]
Anarâškielâst láá 31 pustavid.[3] Tain 9 láá vokaleh já 22 láá konsonanteh:
| A a | Á á | Ä ä | Â â | B b | C c | Č č | D d |
| Đ đ | E e | F f | G g | H h | I i | J j | K k |
| L l | M m | N n | Ŋ n | O o | P p | R r | S s |
| Š š | T t | U u | V v | Y y | Z z | Ž ž |
Kielâoppâ[Mute | Mute käldee]
- Anarâškielâst láá oovce sajehäämmid.
- Veerbâin láá oovtâloho, kyevtiloho já maaŋgâloho.
- Anarâškielâst ij lah uásiobjekt.
Pronomineh[Mute | Mute käldee]
Persovnpronomineh[Mute | Mute käldee]
Anarâškielâst persovnpronominijn láá kulmâ lovo: oovtâloho, kyevtiloho já maaŋgâloho.
| nominativ | oovtâloho | kyevtiloho | maaŋgâloho |
|---|---|---|---|
| 1. persovn | mun | muoi | mij |
| 2. persovn | tun | tuoi | tij |
| 3. persovn | sun | suoi | sij |
| genetiv | oovtâloho | kyevtiloho | maaŋgâloho |
|---|---|---|---|
| 1. persovn | muu | munnuu | mii |
| 2. persovn | tuu | tunnuu | tii |
| 3. persovn | suu | sunnuu | sii |
Veerbah[Mute | Mute käldee]
Kieldimverbâ[Mute | Mute käldee]
Indikativ, konditional já potential
| oovtâloho | kyevtiloho | maaŋgâloho | |
|---|---|---|---|
| 1. persovn | jie'm | iän | ep |
| 2. persovn | jie'h | eppee | eppeđ |
| 3. persovn | ij | iä'vá | iä |
| oovtâloho | kyevtiloho | maaŋgâloho | |
|---|---|---|---|
| 1. persovn | iällum | iäl'loon | iällup |
| 2. persovn | ele | ellee | elleđ |
| 3. persovn | iä'lus | iällus | iällus |
Koŋruens[Mute | Mute käldee]
Veerbâi koŋruens[Mute | Mute käldee]
Anarâškielâ veerbâin láá 3 persovn (1. persovn, 2. persovn já 3. persovn) já 3 lovo (oovtâloho, kyevtiloho já maaŋgâloho)[4]. Ovdâmerkkân:
| jurdeđ | oovtâloho | kyevtiloho | maaŋgâloho |
|---|---|---|---|
| 1. persovn | ju'rdám | jurdeen | jurdep |
| 2. persovn | ju'rdáh | jurdevettee | jurdevetteđ |
| 3. persovn | jurdá | jurdev | jurdeh |
Meiddei pronominijn láá 3 loho, mut nomineh pyehtih leđe tuše oovtâlovvoost já maaŋgâlovvoost:
- Sun vuál'gá onne. / A'lmai vuál'gá onne.
- Suoi vyel'giv onne. / Almaah vyel'giv onne.
- Sij vyel'gih onne. / Almaah vyel'gih onne.
Anarâškielâst finiitliih veerbah koŋruisteh subjekt mield jo-uv ollásávt tâi uásild:
| leđe | ollásávt | uásild |
|---|---|---|
| ol. 1. pers. | lam | lii |
| ol. 2. pers. | lah | lii |
| ol. 3. pers. | lii | lii |
| kl. 1. pers. | láán | láá |
| kl. 2. pers. | leppee | láá |
| kl. 3. pers. | lává | láá |
| ml. 1. pers. | lep | láá |
| ml. 2. pers. | leppeđ | láá |
| ml. 3. pers. | láá | láá |
- Jis subjekt lii olmooš (noomin tâi pronomin), te verbâ koŋruist ollásávt. Om.: Meecist lává uábbi já viljâ.
- Jis subjekt lii tiŋgâ, te verbâ koŋruist uásild. Om.: Meecist láá kyehti keeđgi.
- Jis subjekt lii ellee, te verbâ puáhtá koŋruistiđ sehe ollásávt já uásild. Om.: Meecist láá/lává peenuv já kissá.
Omâstemcelkkuin verbâ puáhtá koŋruistiđ uásild meiddei jis subjekt lii olmooš:
- Must lává/láá kyehti viiljâ.
- Táálust lává/láá kyehti ulmuu.
Mut jis omâstemcelkkuu maŋa lii relativceelhâ, te táválávt verbâ koŋruist ollásávt:
- Must lává kyehti viiljâ, kiäh lává pargoost Anarist.
Jis subjekt lii pronomin, te táválávt verbâ koŋruist ollásávt. Ida Toivos mield verbâ puáhtá koŋruistiđ uásild tuše omâstemcelkkuin, moi subjekt lii pronomin:
- Tun jieh lah ohtuu, tust lam/lii mun.
- Ovdil Piäkká lâi ohtuu, mut tääl sust leppeđ/láá tij.
Ko subjekt lii lohosäniciälhástâh, te koŋruens lii čuávvuvávt:
- 1 + ol. nom. + ol. 3. pers. Om.: Ohtâ puásui/almai lii meecist.
- 2 + ol. gen. + kl./ml. 3. pers. Om.: Kyehti poccuu lává/láá meecist. / Kyehti almaa lává meecist.
- 3-6 + ol. gen. + ml. 3. pers. Om.: Ohtâ puásui/almai lii meecist. Kulmâ/nelji/vittâ/kuttâ poccuu/almaa láá meecist.
- 7-... + part. + ml. 3. pers. Om.: Čiččâm/käävci/... poccud/almajid láá meecist.
Ko subjekt lii substantivciälhástâh, mon vuossâmuš sääni lii "maŋgâ", "kalle" tâi "muáddi", te koŋruens lii čuávvuvávt:
- Maŋgâ almaa čokkájii tobbeen.
Liiŋkah[Mute | Mute käldee]
- Luther, Martin. (jurg. Lauri Itkonen) Suoma Evangeliumlaš-Lutheralii Kirho Katkismus: pyerrin keččum Suoma servikudii koalmad ohtsii čoakkimist ive 1893 Suomâ aalmuglâškirjerááju siijđoin
- Borg, E. W. Anar sämi kiela aapis kirje ja doktor Martti Lutherus ucca katkismus Suomâ aalmuglâškirjerááju siijđoin
Käldeeh[Mute | Mute käldee]
- ↑ Inarinsaame – kotimaisin kielemme (suomâkielân)
- ↑ Säämi Kielâkäldee. Sämikielâi pirrâ
- ↑ Morottaja, Matti (2018) Anarâškielâ ravvuuh – inarinsaamen kieliopas Kotimaisten kielten keskuksen verkkojulkaisuja: 56. Näköisjulkaisu painetusta teoksesta (2007). Päikkieennâm kielâi tutkâmkuávdáš: Helsig. ISBN 978-952-5446-26-5. s. 11
- ↑ Verbal agreement in Inari Saami Čujottum 22.11.2020 (eŋgâlâskielân)