Suomâ

Wikipedia:st
Njuškii navigistmân Njuškii ucâmân
Suomâ täsiväldi
Suomen tasavalta (suomâkielân)
Republiken Finland
(ruotâkielân)
lippu
lippu
vaakun
vaakun
Suomâ sajadâh Euroopist
Suomâ sajadâh Euroopist
Staatâhäämi parlamentaarlâš täsiväldi
President Sauli Niinistö
Uáiviminister Sanna Marin
Uáivikaavpug Helsig
Eres kaavpugeh Espoo, Tampere, Vantaa, Oulu, Turku, Jyväskylä, Lahti
Vijđodâh 338 454,61 km²
– sisčääci 10,2 %
Ässeeloho (2020) 5 528 008[1]
– ässeesaahâdvuotâ 16,3 ässed/km²
– aalmugstuárrum 0,30 %[2] % (2020)
Virgáliih kielah suomâkielâ, ruotâkielâ
Vaaluut euro (EUR)
BAP (2018)
– ohtsis 277 miljard[3] USD
– per ässee 50 068[3] USD
Äigi UTC+2
– kesiäigi UTC+3
Uánádâs FI, FIN
– fiävruin FIN
– kirdemmašinijn OH
Sundenummeer +358
Internet TLD .fi
Aalmuglâšlaavlâ Maamme

Suomâ teikkâ Suomâ täsiväldi (orjâlâškielân Suopma teikkâ Suoma dásseváldi, nuorttâlâškielân Lääʹddjânnam teikkâ Lääʹddjânnam tääʹssväʹldd, suomâkielân Suomi teikkâ Suomen tasavalta, ruotâkielân Finland teikkâ Republiken Finland) lii jiečânâs täsiväldi tave-Euroopist Nuorttâmeerâ tavenuorttiibeln. Suomâst láá suulân 5,5 miljovn ässed.

Historjá[mute | mute käldee]

Suomâ já Euroop union[mute | mute käldee]

Suomâ seervâi Euroop unionân uđđâivemáánu 1. peeivi 1995.[4] Čuávuváá ive juovlâmáánu 19. peeivi Suomâ vuáláčaalij Schengensopâmuš oovtâst TanskainRuotáin.[5]

Vittâ ive maŋeláá ađai njuhčâmáánu 25. peeivi 2001 Suomâ seervâi Schengen-kuávlun,[5] já čuávuváá ive vuossâmuu peeivi tot seervâi meid eurokuávlun.

Viehâdâh[mute | mute käldee]

Ässeeloho[mute | mute käldee]

Käldee: Wikidata

Kielah[mute | mute käldee]

Suomâ vuáđulaavâ mield Suomâ aalmuglâškielah láá suomâ- já ruotâkielâ. Kuittâg vuáđulaavâ 17 § 3 moomeent mield sämmilijn algâaalmugijn, romanijn já eres ucceeblovoin lii vuoigâdvuotâ paijeentoollâđ já ovdediđ jieijâs kielâ já kulttuur.[6]

Haldâttâh já politiik[mute | mute käldee]

Suomâ staatâhäämi lii täsiväldi.[4] Suomâ staatâhovdâ lii täsivääldi president, kiän virgepaje pištá kuttâ ive, kuittâg enâmustáá kyehti virgepaje maŋaluvâi.[7] Aalmug väljee president njuolgâ valjâiguin.[7]

Presidentist lii vala-uv formaallâš kieldimvuoigâdvuotâ vuáđulaavâ mield ađai ko ovdâskodde lii tuhhiittâm laavâ já adelâm tom presidentân nanodemnáál, te president puáhtá kyeđđiđ laavâ naanoodhánnáá teikâ piettâl naanoodmist tom. Jis taat tábáhtuvá, te laahâ máccá ovdâskoodán, mii puáhtá val nanodiđ laavâ president naanoodhánnáá-uv. President noomât alemuid virgealmaid já joođeet oovtâst staatâraađijn Suomâ olgopolitiik.[8][9] Táválávt Euroop unionân kyeskee aašijd hoittáá uáiviminister.[10]

Presidentin väljejui ive 2012 Sauli Niinistö, kii väljejui uđđâsist presidentin ive 2024 räi ive 2018 presidentvaaljâin.[11]

Virgálávt uáiviminister, eres ministerehriehtikansler taheh staatârääđi. Taat kočoduvvoo távjá meid haldâttâssân.[12] Tááláš uáiviminister lii Sanna Marin já staatâvarijminister Annika Saarikko.[13]

Haldâttâh[mute | mute käldee]

Suomâ vuáđulaavâ mield Suomâst staatâväldi kulá aalmugân já haldâttâsvääldi kevttih täsivääldi presidentstaatârääđi, mon jesâneh kalgeh navdâšiđ ovdâskode luáttámuš.[14] Suomâ ovdâskode lii oovtkáámmársâš parlament. Ovdâskoddeest láá 200 aalmugovdâsteijed, kiäh väljejuvvojeh koskâvuođâlâš ovdâskoddevaaljâin. Taah vaaljah tuállojeh neelji ive kooskâi.

Tuámustoovlih[mute | mute käldee]

Tuámuvääldi kevttih jiešráđáliih tuámustoovlih, moh juáháseh almolijd tuámustovlijd, haldâttâhtuámustovlijdsierânâstuámustovlijd. Almolijd tuámustovlijd kuleh keerrivrievtih, hovirievtihalemus riehti, main kieđâvušeh rijdo- já rikosaašijd sehe eres ucâmušaašijd. Haldâttâhtuámustovlijd kuleh haldâttâhriehtialemus haldâttâhriehti.[15][16] Tain kieđâvušeh vaidâlusâid, moh láá šoddâm almoshaldâttuv toimâmist já miärádâsâin.

Kuávlulâš jyehim[mute | mute käldee]

Eennâmkodeh[mute | mute käldee]

Suomâ eennâmkodeh ive 2009 rääjist

Ive 2009 rääjist Suomâst láá lamaš 19 eennâmkodded, main ohtâ ađai Åland lii jiešhaaldâtlâš.[17]

Pyereestvaijeemkuávluh[mute | mute käldee]

Uđđâivemáánu 1. peeivi 2023 Suomân vuáđuduvvii 21 pyereestvaijeemkuávlud.[18]

Suomâ historjálâš kuávlulâš jyehim[mute | mute käldee]

Historjáliih eennâmkodeh Suomâst láá 9.

Etinummeer[mute | mute käldee]

Suomâ etinummeer lii 112.

Fáádást eres soojijn[mute | mute käldee]

Käldeeh[mute | mute käldee]

  1. pxnet2.stat.fi - Ässeeloho Čujottum 8.7.2020 (suomâkielân)
  2. www.cia.gov - Aalmugstuárrum Čujottum 8.7.2020 (eŋgâlâskielân)
  3. 3,0 3,1 www.imf.org - Bruttoaalmugpyevtittâs Čujottum 8.7.2020 (eŋgâlâskielân)
  4. 4,0 4,1 [Suomâ vuáđulaahâ] (PDF) Suomâ riehtiministeriö. Čujottum 1.1.2023.
  5. 5,0 5,1 2000/777/EY: Neuvoston päätös, tehty 1 päivänä joulukuuta 2000, Schengenin säännöstön soveltamisesta Tanskassa, Suomessa ja Ruotsissa sekä Islannissa ja Norjassa - Julistukset EUR-LEX. Čujottum 1.1.2023. (suomâkielân)
  6. Suomâ vuáđulaavâ 17. loho
  7. 7,0 7,1 Suomâ vuáđulaavâ 5. loho
  8. Suomâ vuáđulaavâ 7. loho
  9. Suomâ vuáđulaavâ 8. loho
  10. EU-asioiden käsittely valtioneuvostossa. Staatârääđi. Čujottum 26.7.2020 (suomâkielân)
  11. Hara, Jyrki. Näin sujui Sauli Niinistön ensimmäinen kausi: Vaikeat ajat siivittivät presidentin suosiota. yle.fi, 1.2.2018. Čujottum 26.7.2020 (suomâkielân)
  12. Valtioneuvoston toiminta Staatârääđi. Čujottum 26.7.2020 (suomâkielân)
  13. Pääministeri Sanna Marinin hallitus. Staatârääđi. Čujottum 26.7.2020 (suomâkielân)
  14. Suomâ vuáđulaavâ 1. loho
  15. Hallinto-oikeudet oikeus.fi Čujottum 4.11.2020 (suomâkielân)
  16. Suomâ vuáđulaavâ 9. loho Čujottum 4.11.2020 (suomâkielân)
  17. Suomâ vuáđulaavâ 11. loho
  18. Kuávluvaaljah vaalit.fi. 31.10.2022. Čujottum 1.12.2022.


Jurgâlus
Taat artikkâl teikkâ uási tast lii jurgâlum teikkâ toos láá uccum tiäđuh ereskielâlâš Wikipedia artikkâlist.
Algâalgâlâš artikkâl: fi:Suomi