Sveicci

Sveeici vuárnumlitto Schweizerische Eidgenossenschaft (saksakielân) Confédération suisse (ranskakielân) Confederazione svizzera (italiakielân) Confederaziun svizra (retoromaankielân)
lippu	vaakun
Sveeici sajadâh Euroopist
Staatâhäämi	littotäsiväldi
Uáivikaavpug	Bern (de facto)
Eres kaavpugeh	Zürich, Geneve, Basel, Lausanne, Winterthur, Luzern, St. Gallen, Lugano, Biel/Bienne
Vijđodâh	41 291 km²
– sisčääci	4 %
Ässeeloho (2019)	8 603 900
– ässeesaahâdvuotâ	207 ässed/km²
– aalmugstuárrum	0,7  % (2019)
Virgáliih kielah	saksakielâ, ranskakielâ, italiakielâ já retoromaankielâ
Vaaluut	Sveeici frangi (CHF)
BAP (2020)
– ohtsis	740 702 miljovn USD
– per ässee	85 258 USD
Äigi	UTC+1
– kesiäigi	UTC+2
Uánádâs	CH
Sundenummeer	+41
Internet TLD	.ch
Aalmuglâšlaavlâ	Schweizerpsalm ađai Sveeici psalmâ

Sveicci (saksakielân Schweiz, ranskakielân Suisse, italiakielân Svizzera, retoromaankielân Svizra), virgálávt Sveeici vuárnumlitto (läättinkielân Confoederatio Helvetica, uánádâs CH) lii staatâ Euroopist. Sveeicist ij lah virgálávt uáivikaavpug, mutâ Bern tuáimá staatâ de facto uáivikaavpugin.

Historjá

Sveicci lii lamaš jiečânâs staatâ ive 1291 rääjist. Tobbeen lii kievrâs federalism ađai puoh aašijn ulmuuh merideh páihálii tääsist nuuvt ennuv ko máhđulâš. Kieldâ meerrid kieldâ aašijn tegu luodâin, pasâttâshuolâttâsâst jna. Kanton meerrid stuárráámuu uásist tehálijn aašijn tegu viäruttâsâst, škovliimist jna. Staatâ vuod meerrid tuše smavvâ uásist aašijn (om. postâlájádâsâst, eennâmpiäluštâsâst, tuulist jna). Meiddei orroomlove finnee kantonist ige staatâst. Ađai jis kiinii värree kantonist nuubán, te sun ferttee finniđ uđđâ orroomlove ton kantonist, kuus sun lii varrim.

Eennâmtiätu

Sveeici vijđodâh lii 41 291 km², mast 4 % lii čääci. Vijđoduv mield Sveicci lii maailm 135. stuárráámus staatâ. Sveicci lii alppâeennâm já siseennâmriijkâ, ko tot ij lah merâriddoost.

Hormišis Aalpâi várádâh luávdá paijeel pele Sveeici vijđoduvâst. Aalpâi taveviestârpiäláá vuáládâhkuávlust láá maŋgâ stuorrâ jäävri. Tobbeen láá meiddei eennâm valjaamusah eennâmtuálukuávluh já stuárráámusah kaavpugeh.

Sajadâh já rääjih

Sveicci lii staatâ Koskâ-Euroopist. Ton ránnjástaatah láá tavveen Saksa, nuorttân Nuorttâriijkâ já Liechtenstein, mäddin Italia sehe viestârist Ranska. Sveeicist staatârääjih láá ohtsis 1 770 km. Ton kuhemus rääji lii Italiain; tot lii 698 km kukke. Uánihumos lii 41 km rääji Liechtensteináin. Sveicci lii siseennâmstaatâ ađai tast ij lah ollágin merâriddo.

Ránnjástaatâ	Rääji kukkodâh	Kárttá
Saksa	348 km
Nuorttâriijkâ	158 km
Liechtenstein	41 km
Italia	698 km
Ranska	525 km

Morfologia

Dufourspitze lii Sveeici alemus vääri.

Sveeici alemus saje lii Dufourspitze čokke (4 634 m). Ton vyeligumos saje vist lii Maggiorejäävri riddo (195 m).

Haldâttâh já politiik

Sveeici littorääđi ive 2024

Sveeici staatâhäämi lii littotäsiväldi. Sveeici staatâhovdâ lii Sveeici littorääđi, mon president ive 2024 lii Viola Amherd.

Kuávlulâš jyehim

Válduartikkâl: Sveeici kantoneh

Eennâm lii juohhum kantonáid, main lii vijđes jiešhaldâšem.

Staatâhäämi

Sveeici vuárnumlittoost lii njuolgâ demokratia. Sveicciliih merideh masa puoh aašijn aalmugjienâstmijguin. Kii peri puáhtá vaattâđ aalmugjienâstem mon peri ääšist, jis sun pasta čokkiđ tuárvi ennuv vuáláčalluid (50 000 vuáláčaalâd normaallii laavâ nubásmitmân já 100 000 vuáláčaalâd vuáđulaavâ nubásmitmân). Aalmugjienâstmij loppâpuáđus lii čannee.

Ekonomia

Sveicci lii maailmtobdos tiijmijn, kiijkárijn, talkkâsijn, suklaast já vuástáin. Meid mađhâšem puáhtá enâmân jáválâšvuođâ.

Viehâdâh

Sveeici aalmuglâškielah ive 2021 lovottuvâi mield:

  saksakielâ (62,0 %)

  ranskakielâ (22,7 %)

  italiakielâ (8,2 %)

  retoromaankielâ (0,5 %)

Kielah

Sveeici aalmuglâškielah láá saksakielâ, ranskakielâ, italiakielâ já retoromaankielâ.

Kaavpugeh

Sveeici stuárráámus kaavpug lii Zürich. Tobbeen láá maaŋgah stuorrâ paaŋkih. Geneve lii tobdos tast, et tobbeen lii OA válduviäsu.

Fáádást eres soojijn

• Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást Sveicci.