Sveicci
| Sveeici vuárnumlitto Schweizerische Eidgenossenschaft (saksakielân) Confédération suisse (ranskakielân) Confederazione svizzera (italiakielân) Confederaziun svizra (retoromaankielân) |
|
|---|---|
 lippu |
 vaakun |
 Sveeici sajadâh Euroopist |
|
| Staatâhäämi | littotäsiväldi |
| Uáivikaavpug | Bern (de facto) |
| Eres kaavpugeh | Zürich, Geneve, Basel, Lausanne, Winterthur, Luzern, St. Gallen, Lugano, Biel/Bienne |
| Vijđodâh | 41 291[1] km² |
| – sisčääci |
4[1] % |
| Ässeeloho (2019) | 8 603 900[2] |
| – ässeesaahâdvuotâ | 207 ässed/km² |
| – aalmugstuárrum | 0,7 [2] % (2019) |
| Virgáliih kielah | saksakielâ, ranskakielâ, italiakielâ já retoromaankielâ |
| Vaaluut | Sveeici frangi (CHF) |
| BAP (2020) | |
| – ohtsis | 740 702 miljovn [3] USD |
| – per ässee | 85 258 USD |
| Äigi | UTC+1 |
| – kesiäigi | UTC+2 |
| Uánádâs | CH |
| Sundenummeer | +41 |
| Internet TLD | .ch |
| Aalmuglâšlaavlâ | Schweizerpsalm ađai Sveeici psalmâ |
|
|
|
Sveicci (saksakielân Schweiz, ranskakielân Suisse, italiakielân Svizzera, retoromaankielân Svizra), virgálávt Sveeici vuárnumlitto (läättinkielân Confoederatio Helvetica, uánádâs CH) lii staatâ Euroopist. Sveeicist ij lah virgálávt uáivikaavpug, mutâ Bern tuáimá staatâ de facto uáivikaavpugin.
Historjá
[mute | mute käldee]Sveicci lii lamaš jiečânâs staatâ ive 1291 rääjist. Tobbeen lii kievrâs federalism ađai puoh aašijn ulmuuh merideh páihálii tääsist nuuvt ennuv ko máhđulâš. Kieldâ meerrid kieldâ aašijn tegu luodâin, pasâttâshuolâttâsâst jna. Kanton meerrid stuárráámuu uásist tehálijn aašijn tegu viäruttâsâst, škovliimist jna. Staatâ vuod meerrid tuše smavvâ uásist aašijn (om. postâlájádâsâst, eennâmpiäluštâsâst, tuulist jna). Meiddei orroomlove finnee kantonist ige staatâst. Ađai jis kiinii värree kantonist nuubán, te sun ferttee finniđ uđđâ orroomlove ton kantonist, kuus sun lii varrim.[4]
Eennâmtiätu
[mute | mute käldee]Sveeici vijđodâh lii 41 291 km², mast 4 % lii čääci.[1] Vijđoduv mield Sveicci lii maailm 135. stuárráámus staatâ.[5] Sveicci lii alppâeennâm já siseennâmriijkâ, ko tot ij lah merâriddoost.
Hormišis Aalpâi várádâh luávdá paijeel pele Sveeici vijđoduvâst. Aalpâi taveviestârpiäláá vuáládâhkuávlust láá maŋgâ stuorrâ jäävri. Tobbeen láá meiddei eennâm valjaamusah eennâmtuálukuávluh já stuárráámusah kaavpugeh.[6]
Sajadâh já rääjih
[mute | mute käldee]Sveicci lii staatâ Koskâ-Euroopist. Ton ránnjástaatah láá tavveen Saksa, nuorttân Nuorttâriijkâ já Liechtenstein, mäddin Italia sehe viestârist Ranska. Sveeicist staatârääjih láá ohtsis 1 770 km.[5] Ton kuhemus rääji lii Italiain; tot lii 698 km kukke.[5] Uánihumos lii 41 km rääji Liechtensteináin.[5] Sveicci lii siseennâmstaatâ ađai tast ij lah ollágin merâriddo.
| Ránnjástaatâ | Rääji kukkodâh | Kárttá |
|---|---|---|
| Saksa | 348 km | 
|
| Nuorttâriijkâ | 158 km | |
| Liechtenstein | 41 km | |
| Italia | 698 km | |
| Ranska | 525 km |
Morfologia
[mute | mute käldee]
Sveeici alemus saje lii Dufourspitze čokke (4 634 m).[5] Ton vyeligumos saje vist lii Maggiorejäävri riddo (195 m).[5]
Sveeicist láá ohtsis 29 čokked, moh pajaneh paijeel 4 000 meetter alodâhân. Tain stuárráámus uási láá Valais kantonist, já loopah láá Bern kantonist já Graubündenist.
Vyellin leijee tavlustuvâst láá Sveeici väärih, moi alodâh lii paijeel 3 000 m merâtääsi paajaabeln já moi prominens lii ucemustáá 150 m. Puoh tavlustuvâst leijee tiäđuh láá Swisstopo topografisij 1:25 000 -káártái mield.[7] Motomeh čoheh láá kyevti kanton koskâsii rääji alne. Toh láá fáárust kuohtui kantonij lovoin, mut kuittâg tuše ohtii Sveeici lovvoost. Ton keežild Sveeici loho ij lah veltihánnáá kantonij lovoi summe.
| Kanton | 3 000– 3 249 m |
3 250– 3 499 m |
3 500– 3 749 m |
3 750– 3 999 m |
4 000– 4 249 m |
4 250– 4 499 m |
> 4 500 m | Ohtsis (> 3 000 m) |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Bern | 18 | 13 | 11 | 7 | 4 | 1 | 0 | 54 |
| Glarus | 6 | 2 | 1 | 0 | 0 | 0 | 0 | 9 |
| Graubünden | 165 | 37 | 4 | 4 | 1 | 0 | 0 | 211 |
| Obwalden | 2 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 2 |
| St. Gallen | 2 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 2 |
| Ticino | 16 | 2 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 18 |
| Uri | 22 | 7 | 3 | 0 | 0 | 0 | 0 | 32 |
| Valais | 56 | 27 | 37 | 30 | 17 | 6 | 4 | 177 |
| Vaud | 3 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 3 |
| Sveicci | 246 | 79 | 48 | 35 | 19 | 6 | 4 | 437 |
Haldâttâh já politiik
[mute | mute käldee]
Sveeici staatâhäämi lii littotäsiväldi. Sveeici staatâhovdâ lii Sveeici littorääđi, mon president ive 2024 lii Viola Amherd.
Kuávlulâš jyehim
[mute | mute käldee]- Válduartikkâl: Sveeici kantoneh
Eennâm lii juohhum kantonáid, main lii vijđes jiešhaldâšem.
Staatâhäämi
[mute | mute käldee]Sveeici vuárnumlittoost lii njuolgâ demokratia. Sveicciliih merideh masa puoh aašijn aalmugjienâstmijguin. Kii peri puáhtá vaattâđ aalmugjienâstem mon peri ääšist, jis sun pasta čokkiđ tuárvi ennuv vuáláčalluid (50 000 vuáláčaalâd normaallii laavâ nubásmitmân já 100 000 vuáláčaalâd vuáđulaavâ nubásmitmân). Aalmugjienâstmij loppâpuáđus lii čannee.[4]
Ekonomia
[mute | mute käldee]Sveicci lii maailmtobdos tiijmijn, kiijkárijn, talkkâsijn, suklaast já vuástáin. Meid mađhâšem puáhtá enâmân jáválâšvuođâ. Alppâsiijdâin šiiveettuálu lâi ovdil válduáigápuátu, mut tááláá ääigi iänááš ässeeh finnejeh áigápuáđus maađhâšmist.[6]
Viehâdâh
[mute | mute käldee]Ässeeloho
[mute | mute käldee]| Ihe | Ässeeloho | Ihe | Ässeeloho | Ihe | Ässeeloho | Ihe | Ässeeloho | Ihe | Ässeeloho |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 1960 | 5 327 827 | 1972 | 6 260 956 | 1984 | 6 441 865 | 1996 | 7 071 850 | 2008 | 7 647 675 |
| 1961 | 5 434 294 | 1973 | 6 307 347 | 1985 | 6 470 365 | 1997 | 7 088 906 | 2009 | 7 743 831 |
| 1962 | 5 573 815 | 1974 | 6 341 405 | 1986 | 6 504 124 | 1998 | 7 110 001 | 2010 | 7 824 909 |
| 1963 | 5 694 247 | 1975 | 6 338 632 | 1987 | 6 545 106 | 1999 | 7 143 991 | 2011 | 7 912 398 |
| 1964 | 5 789 228 | 1976 | 6 302 504 | 1988 | 6 593 386 | 2000 | 7 184 250 | 2012 | 7 996 861 |
| 1965 | 5 856 472 | 1977 | 6 281 174 | 1989 | 6 646 912 | 2001 | 7 229 854 | 2013 | 8 087 875 |
| 1966 | 5 918 002 | 1978 | 6 281 738 | 1990 | 6 715 519 | 2002 | 7 284 753 | 2014 | 8 211 700 |
| 1967 | 5 991 785 | 1979 | 6 294 365 | 1991 | 6 799 978 | 2003 | 7 339 001 | 2017 | 8 466 017 |
| 1968 | 6 067 714 | 1980 | 6 319 408 | 1992 | 6 875 364 | 2004 | 7 389 625 | 2021 | 8 738 791 |
| 1969 | 6 136 387 | 1981 | 6 354 074 | 1993 | 6 938 265 | 2005 | 7 437 115 | 2023 | 8 902 308 |
| 1970 | 6 180 877 | 1982 | 6 391 309 | 1994 | 6 993 795 | 2006 | 7 483 934 | 2023 | 8 962 300 |
| 1971 | 6 213 399 | 1983 | 6 418 773 | 1995 | 7 040 687 | 2007 | 7 551 117 | ||
| Käldee: Wikidata | |||||||||
Kielah
[mute | mute käldee]
Sveeici aalmuglâškielah láá saksakielâ, ranskakielâ, italiakielâ já retoromaankielâ.
Čiččâmnubáloh kantonid láá saksakielâliih, nelji kanton láá ranskakielâliih, já ohtâ kanton lii italiakielâlâš. Ton lasseen kulmâ kanton láá kyevtkielâliih (saksakielâ já ranskakielâ), já ohtâ kanton lii kuulmâkielâlâš (saksakielâ, retoromaankielâ já italiakielâ).
- saksakielâliih kantoneh (17): Aargau, Appenzell Ausserrhoden, Appenzell Innerrhoden, Basel-Landschaft, Basel-Stadt, Glarus, Luzern, Nidwalden, Obwalden, Sankt Gallen, Schaffhausen, Schwyz, Solothurn, Thurgau, Uri, Zug, Zürich
- ranskakielâliih kantoneh (4): Geneve, Jura, Neuchâtel, Vaud
- italiakielâlâš kanton (1): Ticino
- kyevtkielâliih kantoneh (3): Bern, Fribourg, Valais
- kuulmâkielâlâš kanton (1): Graubünden
Kaavpugeh
[mute | mute käldee]Sveeici stuárráámus kaavpug lii Zürich. Tobbeen láá maaŋgah stuorrâ paaŋkih. Geneve lii tobdos tast, et tobbeen lii OA válduviäsu.
Fáádást eres soojijn
[mute | mute käldee]
Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást Sveicci.
Käldeeh
[mute | mute käldee]- ↑ a â b Raum, Umwelt Bundesamt für Statistik. Čujottum 15.12.2024. (saksakielân)
- ↑ a â www.bfs.admin.ch - Ässeeloho Čujottum 7.7.2020 (saksakielân)
- ↑ www.imf.org Čujottum 7.7.2020 (eŋgâlâskielân)
- ↑ a â Brecciaroli, Fabrizio: Aalmugjienâstem Glarusist Loostâš 2021/4: Anarâškielâ servi ry. Čujottum 13.12.2021.
- ↑ a â b c č d Switzerland The World Factbook. Čujottum 15.12.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ a â Jortikka, Sanna et al.: Škoovlâ biologia já eennâmtiätu 5, s. 56–57. Jurgâlâm Mattus, Ilmari. Sämitigge, 2011.
- ↑ National Map 1:25'000 www.swisstopo.admin.ch. Čujottum 1.7.2025. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Sprachen Bundesamt für Statistik. Čujottum 15.12.2024. (saksakielân)