Sveicci
Sveeici vuárnumlitto Schweizerische Eidgenossenschaft (saksakielân) Confédération suisse (ranskakielân) Confederazione svizzera (italiakielân) Confederaziun svizra (retoromaankielân) |
|
---|---|
lippu |
vaakun |
Sveeici sajadâh Euroopist |
|
Staatâhäämi | vuárnumlitto |
Uáivikaavpug | Bern |
Eres kaavpugeh | Zürich, Geneve, Basel, Lausanne, Winterthur, Luzern, St. Gallen, Lugano, Biel/Bienne |
Vijđodâh | 41 285[1] km² |
– sisčääci |
3,7 % |
Ässeeloho (2019) | 8 603 900[2] |
– ässeesaahâdvuotâ | 207 ässed/km² |
– aalmugstuárrum | 0,7 [2] % (2019) |
Virgáliih kielah | saksakielâ, ranskakielâ, italiakielâ já retoromaankielâ |
Vaaluut | Sveeici frangi (CHF) |
BAP (2020) | |
– ohtsis | 740 702 miljovn [3] USD |
– per ässee | 85 258 USD |
Äigi | UTC+1 |
– kesiäigi | UTC+2 |
Uánádâs | CH |
Sundenummeer | +41 |
Internet TLD | .ch |
Aalmuglâšlaavlâ | Schweizerpsalm ađai Sveeici psalmâ |
|
Sveicci (saksakielân Schweiz, ranskakielân Suisse, italiakielân Svizzera, retoromaankielân Svizra), virgálávt Sveeici vuárnumlitto (läättinkielân Confoederatio Helvetica, uánádâs CH) lii staatâ Euroopist. Ton uáivikaavpug lii Bern, mut stuárráámus kaavpug lii Zürich.
Historjá
[mute | mute käldee]Sveicci lii lamaš jiečânâs staatâ ive 1291 rääjist. Tobbeen lii kievrâs federalism ađai puoh aašijn ulmuuh merideh páihálii tääsist nuuvt ennuv ko máhđulâš. Kieldâ meerrid kieldâ aašijn tegu luodâin, pasâttâshuolâttâsâst jna. Kanton meerrid stuárráámuu uásist tehálijn aašijn tegu viäruttâsâst, škovliimist jna. Staatâ vuod meerrid tuše smavvâ uásist aašijn (om. postâlájádâsâst, eennâmpiäluštâsâst, tuulist jna). Meiddei orroomlove finnee kantonist ige staatâst. Ađai jis kiinii värree kantonist nuubán, te sun ferttee finniđ uđđâ orroomlove ton kantonist, kuus sun lii varrim.[4]
Njuolgâ demokratia
[mute | mute käldee]Sveeicist lii njuolgâ demokratia. Sveicciliih merideh masa puoh aašijn aalmugjienâstmijguin. Kii peri puáhtá vaattâđ aalmugjienâstem mon peri ääšist, jis sun pasta čokkiđ tuárvi ennuv vuáláčalluid (50 000 vuáláčaalâd normaallii laavâ nubásmitmân já 100 000 vuáláčaalâd vuáđulaavâ nubásmitmân). Aalmugjienâstmij loppâpuáđus lii čannee.[4]
Haldâttâh já politiik
[mute | mute käldee]Kuávlulâš jyehim
[mute | mute käldee]- Válduartikkâl: Sveeici kantoneh
Eennâm lii juohhum kantonáid, main lii vijđes jiešhaldâšem.
Fáádást eres soojijn
[mute | mute käldee]- Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást Sveicci.
Käldeeh
[mute | mute käldee]- ↑ www.bfs.admin.ch - Vijđodâh Čujottum 7.7.2020 (saksakielân)
- ↑ 2,0 2,1 www.bfs.admin.ch - Ässeeloho Čujottum 7.7.2020 (saksakielân)
- ↑ www.imf.org Čujottum 7.7.2020 (eŋgâlâskielân)
- ↑ 4,0 4,1 Fabrizio Brecciaroli: Aalmugjienâstem Glarusist Loostâš 2021/4: Anarâškielâ servi ry. Čujottum 13.12.2021.