Njuškii siskáldâsân

Puola

Wikipedia:st
Puola täsiväldi
Rzeczpospolita Polska (puolakielân)
lippu
lippu
vaakun
vaakun
Staatâhäämi täsiväldi
President Andrzej Duda
Uáiviminister Donald Tusk
Uáivikaavpug Varsova
Eres kaavpugeh Krakova
Wrocław
Łódź
Poznań
Gdańsk
Szczecin
Vijđodâh 312 685[1] km²
– sisčääci 2,7 %
Ässeeloho (2020) 38 268 000
– ässeesaahâdvuotâ 123 ässed/km²
Virgáliih kielah puolakielâ
Vaaluut złoty (PLN)
Äigi UTC+1
– kesiäigi UTC+2
Uánádâs PL
– fiävruin PL
– kirdemmašinijn SP
Jotolâh uálgispiälásâš
Sundenummeer +48
Internet TLD .pl
Motto ij lah
Aalmuglâšlaavlâ Mazurek Dąbrowskiego

Oovdiš staatâ(h) Puola aalmugtäsiväldi

Puola täsiväldi (puolakielân Rzeczpospolita Polska) ađai Puola lii staatâ Euroopist. Ton uáivikaavpug lii Varsova.

Eennâmtiätu

[mute | mute käldee]

Puola vijđodâh lii 312 685 km², mast 8 430 km² lii čääci.[1] Vijđoduv mield Puola lii maailm 71. stuárráámus[1] já Euroop 9. stuárráámus staatâ.

Sajadâh já rääjih

[mute | mute käldee]

Puola lii staatâ Koskâ-Euroopist. Ton ránnjástaatah láá tavveen Ruoššâ (Kaliningrad Oblast), tavenuorttân Liettua, nuorttân Vielgis-Ruoššâ, maadânuorttân Ukraina, mäddin Slovakia, maadâviestârist Tšekki já viestârist Saksa.[1] Puolast staatârääjih láá ohtsis 2 865 km.[1] Kuhemus rääji lii rääji Tšekkijn, mii lii 699 km. Uánihumos rääji vist lii 100 km rääji Liettuain. Puola rájášuvá tavveen Nuorttâmeerân. Merâriddo lii ohtsis 440 km.[1]

Ránnjástaatâ Rääji kukkodâh Kárttá
Ruoššâ (Kaliningrad Oblast) 209 km
Liettua 100 km
Vielgis-Ruoššâ 375 km
Ukraina 498 km
Slovakia 517 km
Tšekki 699 km
Saksa 467 km

Jäävrih já juuvah

[mute | mute käldee]
Wisła Varsovast

Puola kuhemuuh juuvah láá Wisła, Oder, WartaBug.

Śniardwy lii Puola stuárráámus jävri vijđoduv mield. Ton vijđodâh lii 113,8 km². Kieŋâlumos jävri lii Hańcza (108,5 m).

Morfologia

[mute | mute käldee]
Rysy lii Puola alemus vääri.

Puola alemus saje lii Rysy čokke (2 499 m). Tot lii eennâm maadâuásist Puola já Slovakia rääjist. Väärist láá kulmâ čohe, main koskâ- já maadânuorttâčoheh láá Slovakiast já taveviestârčokke lii Puolast. Taat taveviestârčokke lii Puola alemus saje.

Staatâ vyeligumos saje lii tääl Marzęcino-nommâsii siijdâst (-2,2 m).[2] Ive 2022 räi tot lâi Raczki Elbląskie aldasijn (-1,8 m).[2]

Haldâttâh já politiik

[mute | mute käldee]

Puola staatâhäämi lii semipresidentlâš täsiväldi. Puola staatâhovdâ lii president. Tááláš president lii Andrzej Duda.

Kuávlulâš jyehim

[mute | mute käldee]
Puola voivodkodeh já täi uáivikaavpugeh.
Válduartikkâl: Puola voivodkodeh

Uđđâivemáánu 1. peeivi 1999 Puola juohhui kuulmâ táásán: alemuu tääsi voivodkuudijd (puolakielân województwo), haldâttâhpirrâduvváid (powiat) já kieldáid (gmina).[3] Talle Puolast lijjii 16 voivodkodded, 308 haldâttâhpirrâdâhhâd, 65 kaavpugid, main lâi haldâttâhpirrâduv status, já 2 489 kieldâd.[3]

Kuávlulâš jyehim lii muttum maŋgii ive 1999 maŋa. Veikkâ uđđâivemáánu 1. peeivi 2024 rääjist Puolast láá lamaš vala-uv 16 voivodkodded, tast láá tääl 314 haldâttâhpirrâdâhhâd, 66 kaavpugid, main lii haldâttâhpirrâduv status, já 2 477 kieldâd.[3]

Viehâdâh

[mute | mute käldee]

Kaavpugeh

[mute | mute käldee]
Válduartikkâl: Listo Puola kaavpugijn

Puola stuárráámus kaavpug lii Varsova, mii lii meiddei staatâ uáivikaavpug. Eres stuorrâ kaavpugeh láá Krakova, Wrocław, Łódź, Poznań, GdańskSzczecin.

Fáádást eres soojijn

[mute | mute käldee]

Käldeeh

[mute | mute käldee]

  1. a â b c č d Poland The World Factbook. Čujottum 13.1.2025. (eŋgâlâskielân)
  2. a â Nowy najniższy punkt Polski oficjalnie potwierdzony Geoforum.pl. 5.10.2022. Čujottum 13.1.2025. (puolakielân)
  3. a â b Administrative division of Poland Puola statistiikkuávdáš. Čujottum 14.1.2025. (eŋgâlâskielân)