Tšekki
Tšeeki täsiväldi Česká republika (tšeekikielân) |
|
---|---|
lippu |
vaakun |
Staatâhäämi | täsiväldi |
President | Petr Pavel |
Uáiviminister | Petr Fiala |
Uáivikaavpug | Praha |
Eres kaavpugeh |
Brno, Ostrava |
Vijđodâh | 78 867 km² |
– sisčääci |
0,87 % |
Ässeeloho (2020) | 10 707 839 |
– ässeesaahâdvuotâ | 134 ässed/km² |
Virgáliih kielah | tšeekikielâ |
Vaaluut | Tšeeki koruna (CZK) |
Äigi | UTC+1 |
– kesiäigi | UTC+2 |
Jiečânâsvuotâ | |
– Nuorttâriijkâ-Uŋgarist – Tšekkoslovakiast |
roovvâdmáánu 28. 1918 uđđâivemáánu 1. 1993 |
Uánádâs | CZ |
– fiävruin | CZ |
– kirdemmašinijn | OK |
Jotolâh | uálgispiälásâš |
Sundenummeer | +420 |
Internet TLD | .cz |
Motto | "Pravda vítězí" |
Aalmuglâšlaavlâ | Kde domov můj |
|
Tšekki (tšeekikielân Česko) ađai Tšeeki täsiväldi (tšeekikielân Česká republika) lii staatâ Koskâ-Euroopist. Ton uáivikaavpug lii Praha.
Historjá
[mute | mute käldee]Tšekki šoodâi jiečânâssân uđđâivemáánu 1. peeivi 1993, ko Tšekkoslovakia pieđgânij.
Eennâmtiätu
[mute | mute käldee]Sajadâh já rääjih
[mute | mute käldee]Tšekki lii staatâ Koskâ-Euroopist. Ton ránnjástaatah láá Saksa, Nuorttâriijkâ, Puola já Slovakia.
Viehâdâh
[mute | mute käldee]Virgálâš kielâ já eres kielah
[mute | mute käldee]Virgálâš kielâ lii tšeekikielâ, já stuárráámus uási ulmuin Tšeekist sárnuh tom. Tšeekist láá meiddei maŋgâ uccâ ucceeblovokielâ, main stuárráámuuh láá slovakiakielâ já ukrainakielâ. Ton lasseen meiddei naaburstaatâi virgálijn kielâin, ađai puolakielâst já saksakielâst, láá maaŋgah sárnooh. Eres stuorrâ kielah Tšeekist láá ruošâkielâ, vietnamkielâ, romanikielâ já eŋgâlâskielâ.[1] Taah tiäđuh láá nurrum koijâdâllâmtutkâmušâst já sáttá leđe, et ovdâmerkkân romanikielâst láá eenâb sárnooh, tastko maaŋgah romanikielâ sárnooh iä haalijd tubdâstiđ, et sij sárnuh tom.
Fáádást eres soojijn
[mute | mute käldee]- Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást Tšekki.
Käldeeh
[mute | mute käldee]- ↑ Výstupní objekt VDB vdb.czso.cz. Čujottum 18.10.2022.