2018
Olgoldâshäämi
2018 (MMXVIII) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield vuossargâ. Tot lâi 2010-lovo oovcád ihe.
Tábáhtusah
[mute | mute käldee]Uđđâivemáánu
[mute | mute käldee]- uđđâivemáánu 28. peeivi – Suomâ presidentvaaljâi vuosmušrieggee. Sauli Niinistö väljejui uđđâsist presidentin čuávuváá kuuđâ ihán.
Kuovâmáánu
[mute | mute käldee]- kuovâmáánu 1. peeivi – Sauli Niinistö algâttij nube paje Suomâ täsivääldi presidentin.
- kuovâmáánu 5. peeivi – Marjo Niemi vuoitij Runeberg-palhâšume kirjestis Kaikkien menetysten äiti.[1]
Njuhčâmáánu
[mute | mute käldee]- njuhčâmáánu 18. peeivi – Ruošâ presidentvaaljah. Vladimir Putin väljejui uđđâsist presidentin.
Kesimáánu
[mute | mute käldee]- kesimáánu 12. peeivi – Donald Trump já Kim Jong-un teiváin njunoščuákkimist Singaporest.
- kesimáánu 30. peeivi – Helsinki Pridest šoodâi ohtâ stuárráámuin aalmugtábáhtuumijn kuássin Suomâst, ko toos uásálistij ulâttâsmeeri, ohtsis suulân 100 000 olmožid.
Syeinimáánu
[mute | mute käldee]- syeinimáánu 15. peeivi – Jyelgipállukištoh Ruošâst nuhhii já Ranskaast šoodâi jyelgipáálu maailmmiäštár 2018.
Roovvâdmáánu
[mute | mute käldee]- roovvâdmáánu 28. peeivi – Jair Bolsonaro väljejui Brasilia presidentin.
Nobel-palhâšumeh
[mute | mute käldee]- Fyysiik – Arthur Ashkin, Gérard Mourou já Donna Strickland[2]
- Kemia – Frances Arnold, George P. Smith já Gregory Winter[3]
- Kirjálâšvuotâ – Olga Tokarczuk[4]
- Ráávhu – Denis Mukwege já Nadia Murad[5]
- Talhâstieđâ – James P. Allison já Tasuku Honjo[6]
Čuákánkiäsuh jieškote-uvlágán suorgijn
[mute | mute käldee]Šoddâmeh
[mute | mute käldee]- kuovâmáánu 2. peeivi – Aaro Niinistö, president Sauli Niinistö alge.
Jämimeh
[mute | mute käldee]- uđđâivemáánu 5. peeivi – John Young, ovtâstumstaatâlâš astronaut (š. 1930)
- uđđâivemáánu 15. peeivi – Dolores O'Riordan, irlandlâš lávloo-laavlârähtee (š. 1971)
- uđđâivemáánu 22. peeivi – Ursula K. Le Guin, ovtâstumstaatâlâš kirječällee (š. 1929)
- kuovâmáánu 18. peeivi – Idrissa Ouédraogo, burkinafasolâš elleekoverähtee já -stivrejeijee (š. 1954)
- njuhčâmáánu 14. peeivi – Stephen Hawking, brittilâš teoreetlâš fysikkár já kosmolog (š. 1942)
- vyesimáánu 28. peeivi – Aino Kallio-Ericsson, syemmilâš arkkiteht (š. 1917)[7][8]
- vyesimáánu 28. peeivi – Jens Christian Skou, ive 1997 Nobel-kemiapalhâšume finnim tanskalâš kemist (š. 1918)[9]
- vyesimáánu 29. peeivi – Marja Tahvanainen, syemmilâš Stella-muusikjuávhu lávloo (š. 1979)
- kesimáánu 2. peeivi – Paul D. Boyer, ive 1997 Nobel-kemiapalhâšume finnim ovtâstumstaatâlâš biokemist (š. 1918)[10]
- kesimáánu 23. peeivi – Kim Jong-pil, maadâkorealâš politikkár, uáiviminister 1971–1975, 1998–2000 (š. 1926)
- syeinimáánu 25. peeivi – Solmu Mäkelä, syemmilâš tijdár (š. 1922)
- porgemáánu 11. peeivi – V. S. Naipaul, ive 2001 Nobel-kirjálâšvuotâpalhâšume finnim trinidadlâš-brittilâš kirječällee (š. 1932)[11]
- porgemáánu 14. peeivi – Eduard Uspenski, ryeššilâš kirječällee (š. 1937)
- porgemáánu 16. peeivi – Aretha Franklin, ovtâstumstaatâlâš soul-, rhythm and blues- já gospel-lávloo (š. 1942)
- porgemáánu 18. peeivi – Kofi Annan, ive 2001 Nobel-ráávhupalhâšume finnim ghanalâš diplomaat, OA uáivičällee 1997–2006 (š. 1938)
- čohčâmáánu 11. peeivi – Kalle Könkkölä, syemmilâš politikkár já oovdiš aalmugovdâsteijee (š. 1950)
- roovvâdmáánu 1. peeivi – Charles Aznavour, Ranskaast šoddâm armenialâš lávloo, šuoŋârähtee já čaittâleijee (š. 1924)
- roovvâdmáánu 15. peeivi – Arto Paasilinna, syemmilâš kirječällee (š. 1942)
- roovvâdmáánu 19. peeivi – Osamu Shimomura, ive 2008 Nobel-kemiapalhâšume finnim jaapaanlâš kemist (š. 1928)[12]
- skammâmáánu 12. peeivi – Stan Lee, ovtâstumstaatâlâš ráiđukovekietâčällee já toimâtteijee (š. 1922)
- skammâmáánu 20. peeivi – Aaron Klug, ive 1982 Nobel-kemiapalhâšume finnim brittilâš biofysikkár já kemist (š. 1926)[13]
- skammâmáánu 30. peeivi – George H. W. Bush, Ovtâstum staatâi 41. president (š. 1924)
Kalender
[mute | mute käldee]Fáádást eres soojijn
[mute | mute käldee]- Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást 2018.
Käldeeh
[mute | mute käldee]
- ↑ 1,0 1,1 Gustafsson, Miia. Rankka tilitys äidin ja tyttären suhteesta sai Runeberg-palkinnon – Marjo Niemi: "Olen onnellinen, että sen kirjoittaminen on ohi". Yle. 5.2.2018. Čujottum 9.2.2021 (suomâkielân)
- ↑ 2,0 2,1 The Nobel Prize in Physics 2018. The Nobel Prize. Čujottum 17.3.2021 (eŋgâlâskielân)
- ↑ 3,0 3,1 The Nobel Prize in Chemistry 2018. The Nobel Prize. Čujottum 17.3.2021 (eŋgâlâskielân)
- ↑ 4,0 4,1 The Nobel Prize in Literature 2018. The Nobel Prize. Čujottum 17.3.2021 (eŋgâlâskielân)
- ↑ 5,0 5,1 The Nobel Peace Prize 2018. The Nobel Prize. Čujottum 17.3.2021 (eŋgâlâskielân)
- ↑ 6,0 6,1 The Nobel Prize in Physiology or Medicine 2018. The Nobel Prize. Čujottum 17.3.2021 (eŋgâlâskielân)
- ↑ Aino Kallio-Ericsson Arkkitehtuurmuseo. Čujottum 16.6.2022. (suomâkielân)
- ↑ Rakkaamme dipl. arkkitehti Aino Kallio-Ericsson Helsingin Sanomat. 17.6.2018. Čujottum 16.6.2022. (suomâkielân)
- ↑ Jens C. Skou NobelPrize.org. Čujottum 19.10.2023. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Paul D. Boyer NobelPrize.org. Čujottum 19.10.2023. (eŋgâlâskielân)
- ↑ 11,0 11,1 V. S. Naipaul Facts. The Nobel Prize. Čujottum 17.8.2021 (eŋgâlâskielân)
- ↑ Osamu Shimomura nobelprize.org. Čujottum 27.10.2022. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Aaron Klug nobelprize.org. Čujottum 26.10.2022. (eŋgâlâskielân)