1929
Olgoldâshäämi
1929 (MCMXXIX) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield majebargâ. Tot lâi 1920-lovo majemuš ihe.
Tábáhtusah
[mute | mute käldee]Uđđâivemáánu
[mute | mute käldee]- uđđâivemáánu 1. peeivi – Ruávinjaargâ já Varkaus kävppikieldah vuáđuduvvii.
Nobel-palhâšumeh
[mute | mute käldee]- Fyysiik – Louis de Broglie[1]
- Kemia – Arthur Harden já Hans von Euler-Chelpin[2]
- Kirjálâšvuotâ – Thomas Mann[3]
- Ráávhu – Frank B. Kellogg[4]
- Talhâstieđâ – Christiaan Eijkman já Sir Frederick Hopkins[5]
Šoddâmeh
[mute | mute käldee]- uđđâivemáánu 2. peeivi – Tellervo Koivisto, syemmilâš ekonom já oovdiš aalmugovdâsteijee
- uđđâivemáánu 3. peeivi – Sergio Leone, italialâš elleekovestivrejeijee (j. 1989)
- uđđâivemáánu 15. peeivi – Martin Luther King Jr., ovtâstumstaatâlâš baptistpappâ já aalmuglâšriehtiaktivist (j. 1968)
- uđđâivemáánu 23. peeivi – John Charles Polanyi, ive 1986 Nobel-kemiapalhâšume finnim uŋgarlâš-kanadalâš kemist[6]
- uđđâivemáánu 30. peeivi – Isamu Akasaki, ive 2014 Nobel-fyysiikpalhâšume finnim jaapaanlâš insner já fysikkár (j. 2021)[7]
- vyesimáánu 4. peeivi – Audrey Hepburn, brittilâš-hollandlâš čaittâleijee já malli (j. 1993)
- vyesimáánu 24. peeivi – Tiina Rinne, syemmilâš čaittâleijee (j. 2021)
- vyesimáánu 29. peeivi – Peter Higgs, ive 2013 Nobel-fyysiikpalhâšume finnim brittilâš teoreetlâš fysikkár já professor (j. 2024)[8]
- syeinimáánu 3. peeivi – Aini Tahvanainen, syemmilâš kirječällee (j. 2021)
- syeinimáánu 9. peeivi – Hassan II, Marokko kunâgâs iivij 1961–1999 (j. 1999)
- čohčâmáánu 15. peeivi – Murray Gell-Mann, ive 1969 Nobel-fyysiikpalhâšume finnim ovtâstumstaatâlâš teoreetlâš fysikkár (j. 2019)[9]
- čohčâmáánu 25. peeivi – Barbara Walters, ovtâstumstaatâlâš toimâtteijee (j. 2022)[10]
- roovvâdmáánu 12. peeivi – Ella Holm Bull, maadâsämmilâš máttáátteijee já kirječällee (j. 2006)
- roovvâdmáánu 16. peeivi – Lea Pennanen, syemmilâš párnáikirječällee, radiotoimâtteijee já jurgâleijee (j. 2019)[11]
- roovvâdmáánu 21. peeivi – Ursula K. Le Guin, ovtâstumstaatâlâš kirječällee (j. 2018)
- skammâmáánu 12. peeivi – Grace Kelly, ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee já Monaco prinses (j. 1982)
Jämimeh
[mute | mute käldee]- kesimáánu 5. peeivi – A.V. Koskimies, syemmilâš kielâtotkee, máttáátteijee, professor já kirječällee (š. 1906)
- syeinimáánu 25. peeivi – Matti Aikio, sämmilâš kirječällee, toimâtteijee já taaidâr (š. 1872)
- roovvâdmáánu 3. peeivi – Armas Lindgren, syemmilâš arkkiteht (š. 1874)[12]
Kalender
[mute | mute käldee]Fáádást eres soojijn
[mute | mute käldee]- Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást 1929.
Käldeeh
[mute | mute käldee]
- ↑ 1,0 1,1 The Nobel Prize in Physics 1929. The Nobel Prize. Čujottum 20.3.2021 (eŋgâlâskielân)
- ↑ 2,0 2,1 The Nobel Prize in Chemistry 1929. The Nobel Prize. Čujottum 20.3.2021 (eŋgâlâskielân)
- ↑ 3,0 3,1 The Nobel Prize in Literature 1929. The Nobel Prize. Čujottum 20.3.2021 (eŋgâlâskielân)
- ↑ 4,0 4,1 The Nobel Peace Prize 1929. The Nobel Prize. Čujottum 20.3.2021 (eŋgâlâskielân)
- ↑ 5,0 5,1 The Nobel Prize in Physiology or Medicine 1929. The Nobel Prize. Čujottum 20.3.2021 (eŋgâlâskielân)
- ↑ John C. Polanyi nobelprize.org. Čujottum 14.11.2022. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Isamu Akasaki nobelprize.org. Čujottum 14.11.2022. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Peter Higgs nobelprize.org. Čujottum 10.4.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Murray Gell-Mann nobelprize.org. Čujottum 17.7.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Dagan, Carmel: Barbara Walters, Pioneering Journalist and Queen of Celebrity Interviews, Dies at 93 Variety. 30.12.2022. Čujottum 1.1.2023. (suomâkielân)
- ↑ Lea Pennanen 1929–2019 Helsingin Sanomat. 24.2.2019. Čujottum 3.4.2023. (suomâkielân)
- ↑ Armas Lindgren Arkkitehtuurmuseo. Čujottum 16.6.2022. (suomâkielân)