Cuáŋuimáánu
Olgoldâshäämi
| Máánuh |
| Uđđâivemáánu |
| Kuovâmáánu |
| Njuhčâmáánu |
| Cuáŋuimáánu |
| Vyesimáánu |
| Kesimáánu |
| Syeinimáánu |
| Porgemáánu |
| Čohčâmáánu |
| Roovvâdmáánu |
| Skammâmáánu |
| Juovlâmáánu |
Cuáŋuimáánu lii gregoriaanlâš já juliaanlâš kalender mield ive niäljád mánuppaje. Cuáŋuimáánust láá 30 peivid.
Nommâ
[mute | mute käldee]Cuáŋuimáánu lii finnim noomâs tast, et eidu talle cuáŋui kuáddá pyereest ulmuu-uv. Ko Säämi kiđđâ ovdán, talle iđedist puolâšiijâ maŋa já motomin peiviv-uv muotâ lii nuuvt koorâs, et ton alne puáhtá väzziđ. Taggaar muotâkerdi, mii kuáddá ulmuu, lii cuáŋui.[1] Sárnumkielâst taat nommâ uánnán maŋgii: ulmuuh eteh "uđđivemáánu".[1]
Cuáŋuimáánu nommâ lii kevttum vuossâmuu tove eskin Anarâš-kalenderist. Tast lii lamaš aanoost meiddei suomâkiel noomâst luávnejum "huhtimáánu".
Fáádást eres soojijn
[mute | mute käldee]
Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást Cuáŋuimáánu.
Käldeeh
[mute | mute käldee]- ↑ a â Morottaja, P. & Kuuva, P. & Olthuis Marja-Liisa: ”Mánuppojij algâpuáttim ađai etymologia”, Kielâkyeimi I - Pargokirje, s. 79. Sämitigge, 2013. ISBN 978-952-441-323-7.