1955
Njuškii navigistmân
Njuškii ucâmân
1955 (MCMLV) lâi normaalihe, mon älgim- já nuuhâmpeivin lâi gregoriaanlâš kalender mield lávurdâh. Tot lâi 1950-lovo kuuđâd ihe.
Tábáhtusah[mute | mute käldee]
Nobel-palhâšumeh[mute | mute käldee]
- Fyysiik – Willis Lamb já Polykarp Kusch[1]
- Kemia – Vincent du Vigneaud[2]
- Kirjálâšvuotâ – Halldór Laxness[3]
- Ráávhu – ij kihheen[4]
- Talhâstieđâ – Hugo Theorell[5]
Šoddâmeh[mute | mute käldee]
- uđđâivemáánu 6. peeivi – Rowan Atkinson, eŋlandlâš čaittâleijee já komikkár
- uđđâivemáánu 28. peeivi – Nicolas Sarkozy, ranskalâš politikkár já Ranska täsivääldi 23. president iivij 2007–2012
- cuáŋuimáánu 12. peeivi – Nils Gaup, taažâsämmilâš elleekovestivrejeijee já čaittâleijee
- cuáŋuimáánu 17. peeivi – Kristine Sutherland, ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee
- vyesimáánu 16. peeivi – Debra Winger, ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee
- syeinimáánu 22. peeivi – Willem Dafoe, ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee
- čohčâmáánu 21. peeivi – Mika Kaurismäki, syemmilâš elleekovestivrejeijee
- skammâmáánu 13. peeivi – Whoopi Goldberg, ovtâstumstaatâlâš komikkár já čaittâleijee
- juovlâmáánu 10. peeivi – Seija Sivertsen, nuorttâlâš máttáátteijee, jurgâleijee já lávloo (j. 2022)[6]
- juovlâmáánu 23. peeivi – Marianne Balto Henriksen, sämipolitikkár já sämitiggeaairâs Taažâst
Jämimeh[mute | mute käldee]
- uđđâivemáánu 15. peeivi – Yves Tanguy, ranskalâš-ovtâstumstaatâlâš taaidâr (š. 1900)
- cuáŋuimáánu 18. peeivi – Albert Einstein, saksajuudalâš teoreetlâš fysikkár (š. 1879)
- vyesimáánu 10. peeivi – Carolus Lindberg, syemmilâš arkkiteht (š. 1889)[7]
- syeinimáánu 23. peeivi – Cordell Hull, ive 1945 Nobel-ráávhupalhâšume finnim Ovtâstum staatâi olgominister iivij 1933–1944 (š. 1871)
- juovlâmáánu 21. peeivi – Erik Bryggman, syemmilâš arkkiteht (š. 1891)[8]
Kalender[mute | mute käldee]
Fáádást eres soojijn[mute | mute käldee]
Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást 1955.
Käldeeh[mute | mute käldee]
- ↑ 1,0 1,1 The Nobel Prize in Physics 1955. The Nobel Prize. Čujottum 19.3.2021 (eŋgâlâskielân)
- ↑ 2,0 2,1 The Nobel Prize in Chemistry 1955. The Nobel Prize. Čujottum 19.3.2021 (eŋgâlâskielân)
- ↑ 3,0 3,1 The Nobel Prize in Literature 1955. The Nobel Prize. Čujottum 19.3.2021 (eŋgâlâskielân)
- ↑ 4,0 4,1 The Nobel Peace Prize 1955. The Nobel Prize. Čujottum 19.3.2021 (eŋgâlâskielân)
- ↑ 5,0 5,1 The Nobel Prize in Physiology or Medicine 1955. The Nobel Prize. Čujottum 19.3.2021 (eŋgâlâskielân)
- ↑ Snowchange Cooperative: Seija Sivertsen, Knowledgeable Speaker of One of the World’s Most Endangered Languages Goes Home snowchange.org. 23.2.2022. Čujottum 19.4.2023. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Carolus Lindberg Arkkitehtuurmuseo. Čujottum 16.6.2022. (suomâkielân)
- ↑ Erik Bryggman Arkkitehtuurmuseo. Čujottum 21.6.2022. (suomâkielân)