Njuškii siskáldâsân

Nobel-ráávhupalhâšume

Wikipedia:st
Ive 2002 Nobel-ráávhupalhâšume vyeittim Jimmy Carter miitaal

Nobel-ráávhupalhâšume lii ohtâ viiđâ algâalgâlii Nobel-palhâšuumeest. Taažâ Stuorrâtige valjim Nobel-komitea mieđeet palhâšume jyehi ive Oslost. Jis mottoom ive ij kihheen iävtukkâsâin teevdi iävtuid, te palhâšumesume ferttee njuolgâdusâi mield šeštiđ čuávuváá ihán.[1] Palhâšume paasij juohhuuhánnáá iivij 1914–1916, 1918, 1923, 1924, 1928, 1932, 1939–1943, 1948, 1955–1956, 1966–1967 já 1972.

Nuorâmus palhâšume vuáittám olmooš lâi 17-ihásâš Malala Yousafzai, kii vuoitij Nobel ive 2014. Puárásumos lii 87-ihásâš Joseph Rotblat, kii vuoitij palhâšume ive 1995. Linus Pauling lii áinoo olmooš, kii lii vuáittám Nobel-ráávhupalhâšume lasseen Nobel-palhâšume nube kategoriast, ko sun vuoitij Nobel-kemiapalhâšume ive 1954 ovdil ko sun vuoitij ive 1962 Nobel-ráávhupalhâšume.[1] Ij kihheen ulmuid lah vuáittám Nobel-ráávhupalhâšume eenâb ko ohtii, mut kyehti ornijdume láá vuáittám: ICRC já UNHCR. ICRC lii vuáittám jo kulmii iivij 1917, 1944 já 1963. Ton lasseen ICRC vuáđudeijee Henry Dunant vuoitij vuossâmuu Nobel-ráávhupalhâšume ive 1901. UNHCR lii vuáittám kuohtii: iivij 1954 já 1981.[1]

Palhâšume uásih[mute | mute käldee]

Ive 1971 Nobel-ráávhupalhâšume vyeittim Willy Brandt diploom
Ive 2012 Nobel-ráávhupalhâšume vyeittim Euroop union diploom

Palhâšumán kuleh kollemiitaal, diploom já stuorrâ ruttâpalhâšume.

Miitaal[mute | mute käldee]

Miitaal vuávái Gustav Vigeland.[2] Nubebeln láá Alfred Nobel proofiilkove, suu nommâ já suu šoddâm- já jäämmimiveh. Nubebeln lává kulmâ pietittemes almaa. Sii lasseen mitalân láá skuážurdum säänih Pro pace et fraternitate gentium. Palhâšume vyeittee nommâ, vuáittuihe já palhâšume ranskakielâg nommâ Prix Nobel de la Paix láá skuážurdum 5 mm asosii roobdân.[2]

Ive 1980 räi ráávhupalhâšume miitaal tiäddu lâi 192 g, mut tääl tot lii 196 g.[2] Tooleeb miitaal kolle lâi 23 kaaraat kolle, mut taat-uv lii muttum já lii tääl 18 kaaraat kolle.[2] Miitaal čođâmitto lii ain-uv siämmáš: 66 mm.[2]

Diploom[mute | mute käldee]

Vuossâmuš diploomversio vuávái taažâ taaidâr Gerhard Munthe.[3] Iivij 1970–1990 diploom lâi taažâ kovvejeijee Ørnulf Ranheimsæter ksylografkove. Ive 1990 maŋa diploom kove lii rahtum jyehi vyeittei sierâ já lii návt áinoošlajâsâš taaiđâtyeji. Kove lii diploom čižetpeln. Diploom uálgispeln lii Taažâ Nobel-komitea almottâs tast, mii lii ton ive vyeittee nommâ.[3] Ráávhupalhâšume almottâs lii tárukielân. Diploom keigee jyehi vyeittei Nobel-komitea saavâjođetteijee jyehi ive juovlâmáánu 10. peeivi Oslost.[4]

Ruttâpalhâšume[mute | mute käldee]

Ive 2022 palhâšume stuárudâh lâi 10 miljovn Ruotâ ruvnâd.[1]

Keejâ meid[mute | mute käldee]

Käldeeh[mute | mute käldee]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Facts on the Nobel Peace Prize nobelprize.org. Čujottum 7.10.2022. (eŋgâlâskielân)
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 The medal nobelpeaceprize.org. Čujottum 8.10.2022. (eŋgâlâskielân)
  3. 3,0 3,1 The diploma nobelpeaceprize.org. Čujottum 8.10.2022. (eŋgâlâskielân)
  4. Award ceremony nobelpeaceprize.org. Čujottum 8.10.2022. (eŋgâlâskielân)