Nobel-kemiapalhâšume
Nobel-kemiapalhâšume lii ohtâ viiđâ algâalgâlii Nobel-palhâšuumeest. Ruotâ kunâgâslâš tieđâakatemia mieđeet palhâšume jyehi ive ánsulâš kemistân teikâ kemistáid. Jis mottoom ive ij kihheen iävtukkâsâin teevdi iävtuid, te palhâšumesume ferttee njuolgâdusâi mield šeštiđ čuávuváá ihán.[1]
Vuossmuu já nube maailmsuáđi keežild palhâšume paasij juohhuuhánnáá iivij 1916, 1917, 1919, 1924, 1933, 1940, 1941 já 1942.
Nuorâmus palhâšume vuáittám olmooš lâi 35-ihásâš Frédéric Joliot, kii vuoitij Nobel ive 1935 oovtâst kálguinis Irène Joliot-Curiein. Puárásumos lii 97-ihásâš John B. Goodenough, kii vuoitij palhâšume ive 2019. Frederick Sanger ij lah innig áinoo olmooš, kii lii vuáittám Nobel-kemiapalhâšume kuohtii, ko kemist Barry Sharpless vuoitij Nobel-kemiapalhâšume ive 2001 já uđđâsist ive 2022.[2][3] Kyehti ulmuu lává vuáittám Nobel-kemiapalhâšume lasseen Nobel-palhâšume nube kategoriast: Marie Curie, kii vuoitij sehe Nobel-kemiapalhâšume já Nobel-fyysiikpalhâšume já Linus Pauling, kii vuoitij sehe Nobel-kemiapalhâšume já Nobel-ráávhupalhâšume.[1]
Palhâšume uásih
[mute | mute käldee]
Palhâšumán kuleh kollemiitaal, diploom já stuorrâ ruttâpalhâšume.
Miitaal
[mute | mute käldee]Miitaal lii vuávám Erik Lindberg. Nubebeln láá Alfred Nobel proofiilkove, suu nommâ já suu šoddâm- já jäämmimiveh. Nubebeln lává kyehti nissoon: luándu immeel já tiettuu vuoiŋâ. Sunnuu lasseen mitalân láá skuážurdum säänih Inventas vitam iuvat excoluisse per artes, palhâšume vyeittee nommâ já ton mieđetteijee ađai Ruotâ kunâgâslii tieđâakatemia uánidum nommâ läättinkielân REG. ACAD. SCIENT. SUEC.[4][5] Nobel-kemiapalhâšume já -fyysiikpalhâšume mitaleh láá identliih.
Ive 1980 räi kemiapalhâšume miitaal tiäddu lâi 200 g, mut tääl tot lii 175 g.[5] Tooleeb miitaal kolle lâi 23 kaaraat kolle, mut taat-uv lii muttum já lii tääl 18 kaaraat kolle.[5] Ton lasseen miitaal kolle lii tääl uđđâsistonnum kolle. Miitaal čoođâmitto lii ain-uv siämmáš: 66 mm.[5]
Diploom
[mute | mute käldee]Diploom lii rahtum jyehi vyeittei sierâ já lii návt áinoošlajâsâš taaiđâtyeji.[6] Diploom čižetpeln lii kove, mon fáddá távjá kulá ive teeman. Diploom uálgispeln lii Ruotâ kunâgâslâš tieđâakatemia almottâs tast, kii lii ton ive vyeittee já mondiet.[6] Kemiapalhâšume almottâs lii ruotâkielân. Diploom keigee jyehi vyeittei Ruotâ kunâgâs jyehi ive juovlâmáánu 10. peeivi.[7]
Ruttâpalhâšume
[mute | mute käldee]Ive 2020 palhâšume stuárudâh lâi 10 miljovn Ruotâ ruvnâd.[1] Palhâšume stuárudâh muttuustâl ivveest nuubán já lii kiddâ Nobelfondd puáđuin, maid tot finnee jieijâs investistmist.[8]
Jis palhâšume vyeittiv kyevtis, te ruttâ juáhhoo táásá. Jis kuulmâs tom vyeittih, te Nobelfondd meerrid juáhhoo-uv ruttâ táásá vâi finnee-uv ohtâ olmooš pele palhâšumeruuđâin já nubbijd juáhhoo nubbe peeli, mii juáhhoo sunnui táásá.[9]
Keejâ meid
[mute | mute käldee]Käldeeh
[mute | mute käldee]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Facts on the Nobel Prize in Chemistry. Nobel Media AB. 2009-2020. Čujottum 15.12.2020 (eŋgâlâskielân)
- ↑ The Nobel Prize in Chemistry 2001 nobelprize.org. Čujottum 12.7.2021. (eŋgâlâskielân)
- ↑ The Nobel Prize in Chemistry 2022 nobelprize.org. 5.10.2022. Čujottum 5.10.2022. (eŋgâlâskielân)
- ↑ The Nobel Medal for Physics and Chemistry. Nobel Media AB. 2009-2020. Čujottum 26.2.2021 (eŋgâlâskielân)
- ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 A unique gold medal. Nobel Media AB. 2009-2020. Čujottum 26.2.2021 (eŋgâlâskielân)
- ↑ 6,0 6,1 A work of art in the form of a diploma. Nobel Media AB. 2009-2020. Čujottum 26.2.2021 (eŋgâlâskielân)
- ↑ Kungen delade ut 2019 års Nobelpris. Ruotâ kunâgâliih. Čujottum 26.2.2021 (ruotâkielân)
- ↑ The Nobel Prize amounts. Nobel Media AB. 2009-2020. Čujottum 26.2.2021 (eŋgâlâskielân)
- ↑ Sample, Ian. Nobel prize for physics: Explaining why there is something rather than nothing. The Guardian. 7.10.2008. Čujottum 26.2.2021 (eŋgâlâskielân)
