1896
1896 (MDCCCXCVI) lâi kárgámihe, mii gregoriaanlâš kalender mield aalgij koskoho já nuuvâi tuorâstuv. Tot lâi 1890-lovo čiččâd ihe.
Tábáhtusah
[mute | mute käldee]Uđđâivemáánu
[mute | mute käldee]- uđđâivemáánu 4. peeivi – Utahist šoodâi Ovtâstum staatâi 45. uásistaatâ.
Vyesimáánu
[mute | mute käldee]- vyesimáánu 2. peeivi – Budapest metro valdii kiävtun.[1][2]
Syeinimáánu
[mute | mute käldee]- syeinimáánu 22. peeivi – Ovtâstum kunâgâskode prinses Maud já Tanska prinssâ Carl naajáin.
Šoddâmeh
[mute | mute käldee]- porgemáánu 15. peeivi – Gerty Cori, ive 1947 Nobel-talhâstieđâpalhâšume finnim nuorttâriijkâ-uŋgarlâš-ovtâstumstaatâlâš biokemist (j. 1957)[3]
- juovlâmáánu 5. peeivi – Carl Ferdinand Cori, ive 1947 Nobel-talhâstieđâpalhâšume finnim nuorttâriijkâ-uŋgarlâš-ovtâstumstaatâlâš biokemist (j. 1984)[4]
Jämimeh
[mute | mute käldee]- kuovâmáánu 17. peeivi – Lars Jacobsen Hætta, puásuisämmilâš, Ráámmát jurgâleijee já tuájár (š. 1834)
Kalender
[mute | mute käldee]Fáádást eres soojijn
[mute | mute käldee]
Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást 1896.
Käldeeh
[mute | mute käldee]- ↑ Milleneumi földalatti vasút - Metro 4 www.metro4.hu. Čujottum 16.6.2022.
- ↑ Budapest History – History of Budapest, Hungary www.budapest.com. Čujottum 16.6.2022.
- ↑ Gerty Cori nobelprize.org. Čujottum 11.11.2022. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Carl Cori nobelprize.org. Čujottum 11.11.2022. (eŋgâlâskielân)