Vyesimáánu 28.
Njuškii navigistmân
Njuškii ucâmân

Kylie Minogue ive 2007

Maya Angelou ive 1993
Vyesimáánu 28. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 148. peivi (kárgámive 149. peivi). Ive loopân láá 217 peivid.
Nommâpeeivih[mute | mute käldee]
- anarâš kalender: Almâ
- syemmilâš kalender: Alma
Tábáhtusah[mute | mute käldee]
- 862 – Eennâm tuárgistij korrâsávt Istanbulist, Tuurkist. Eennâmtuárgástâs intensiteet lâi 5,6 Richter ciäkkáduv mield já VIII Mercalli ciäkkáduv mield.[1]
- 2023 – Kanada vuoitij jieŋâskiäru maailmmiäštárkištoid.
Šoddâmeh[mute | mute käldee]
- 1774 – Edward Charles Howard, brittilâš kemist (j. 1816)[2]
- 1945 – John Fogerty, ovtâstumstaatâlâš lávloo já laavlârähtee
- 1968 – Kylie Minogue, australialâš lávloo-laavlârähtee, pyevtitteijee já čaittâleijee
- 1999 – Cameron Boyce, ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee (j. 2019)
Jämimeh[mute | mute käldee]
- 1849 – Anne Brontë, eŋlandlâš kirječällee já tivtâsteijee (š. 1820)[3]
- 1992 – Erkki Itkonen, syemmilâš kielâtotkee (š. 1913)
- 2014 – Maya Angelou, ovtâstumstaatâlâš kirječällee (š. 1928)
- 2018 – Aino Kallio-Ericsson, syemmilâš arkkiteht (š. 1917)[4][5]
- 2018 – Jens Christian Skou, ive 1997 Nobel-kemiapalhâšume finnim tanskalâš kemist (š. 1918)
Fáádást eres soojijn[mute | mute käldee]
Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást Vyesimáánu 28..
Käldeeh[mute | mute käldee]
- ↑ CFTI5Med storing.ingv.it. Čujottum 11.11.2022. (italiakielân)
- ↑ Walker, William: Memoirs of the distinguished men of science of Great Britain living in the years 1807–1808, s. 63–64. Lontoo: E. & F. N. Spon, 1864. Tyeje nettiversio (čujottum 30.6.2022). (eŋgâlâskielân)
- ↑ Anne Brontë | British author | Britannica www.britannica.com. Čujottum 15.6.2022. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Aino Kallio-Ericsson Arkkitehtuurmuseo. Čujottum 16.6.2022. (suomâkielân)
- ↑ Rakkaamme dipl. arkkitehti Aino Kallio-Ericsson Helsingin Sanomat. 17.6.2018. Čujottum 16.6.2022. (suomâkielân)
|