Syeinimáánu 28.
Olgoldâshäämi
Syeinimáánu 28. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 209. peivi (kárgámive 210. peivi). Ive loopân láá 156 peivid.
Nommâpeeivih
[mute | mute käldee]- anarâš kalender: Mohce
- syemmilâš kalender: Atso
Tábáhtusah
[mute | mute käldee]- 1799 – Eennâm tuárgistij korrâsávt Marche kuávlu viestâroosijn Italiast. Eennâmtuárgástâs intensiteet lâi 6,2 Richter ciäkkáduv mield já IX Mercalli ciäkkáduv mield.[1]
Šoddâmeh
[mute | mute käldee]- 1659 – Charles Ancillon, ranskalâš kirječällee (j. 1715)
- 1813 – Mathilda Rotkirch, syemmilâš taaiđâmáálár (j. 1842)[2]
- 1904 – Pavel Čerenkov, ive 1958 Nobel-fyysiikpalhâšume finnim sovjetlittolâš fysikkár (j. 1990)[3]
- 1906 – Aulis Blomstedt, syemmilâš arkkiteht (j. 1979)[4]
- 1965 – Roger Ludvigsen, sämmilâš kitarist, časkemčuojânâsâi čuojâtteijee já šuoŋârähtee
Jämimeh
[mute | mute käldee]- 938 – Thankmar, Henrik I alge (šoddâmihe ij tiäđust)
- 1842 – Clemens Brentano, saksalâš kirječällee (š. 1778)[5]
Fáádást eres soojijn
[mute | mute käldee]- Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást Syeinimáánu 28..
Käldeeh
[mute | mute käldee]- ↑ CFTI5Med storing.ingv.it. Čujottum 8.7.2022. (italiakielân)
- ↑ Sök - Uppslagsverket Finland www.uppslagsverket.fi. Čujottum 17.6.2022. (ruotâkielân)
- ↑ Pavel A. Cherenkov nobelprize.org. Čujottum 27.10.2022. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Aulis Blomstedt Arkkitehtuurmuseo. Čujottum 16.6.2022. (suomâkielân)
- ↑ Clemens Brentano | German author | Britannica www.britannica.com. Čujottum 16.6.2022. (eŋgâlâskielân)