Kesimáánu 2.
Olgoldâshäämi
Kesimáánu 2. peivi lii gregoriaanlâš kalender mield ive 153. peivi (kárgámive 154. peivi). Ive loopân láá 212 peivid.
Nommâpeeivih
[mute | mute käldee]- anarâš kalender: Venlá
- syemmilâš kalender: Venla
Tábáhtusah
[mute | mute käldee]- 2024 – Meksiko almoliih vaaljah uárnejuvvojii. Meksikolâš pirâstiettee já politikkár Claudia Sheinbaum finnij 59,36 % jienâin, já te sun väljejui Meksiko presidentin.[1][2]
Šoddâmeh
[mute | mute käldee]- 1857 – Karl Adolph Gjellerup, ive 1917 Nobel-kirjálâšvuotâpalhâšume finnim tanskalâš tihtâ- já kirječällee (j. 1919)
- 1922 – Terttu Arajärvi, syemmilâš párnáitaavdâi spesiaaltuáhtár, professor já párnáipsykiatrâ (j. 2014)
- 1926 – Chijonojama Masanobu, jaapaanlâš sumohiäiboo já 41. jokozuna (j. 1977)
- 1940 – Konstantin II, Kreika majemuš kunâgâs já Tanska prinssâ (j. 2023)
- 1946 – Lasse Hallström, ruátálâš elleekovestivrejeijee
- 1948 – Pentti Arajärvi, syemmilâš professor já vuoigâdvuođâtiettuu tuáhtár
- 1977 – Zachary Quinto, ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee já pyevtitteijee
Jämimeh
[mute | mute käldee]- 2015 – Irwin Rose, ive 2004 Nobel-kemiapalhâšume finnim ovtâstumstaatâlâš biokemist (š. 1926)
- 2018 – Paul D. Boyer, ive 1997 Nobel-kemiapalhâšume finnim ovtâstumstaatâlâš biokemist (š. 1918)[3]
Fáádást eres soojijn
[mute | mute käldee]- Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást Kesimáánu 2..
Käldeeh
[mute | mute käldee]- ↑ Programa de Resultados Electorales Preliminares 2024 — Presidencia - Nacional - Votos por Candidatura El Diario de Juárez. 3.6.2024. ”Claudia Sheinbaum Pardo – Votos total: 33,226,602 – Porcentaje: 59.3577% – En Territorio Nacional: 33,135,080 – En el Extranjero: 91,522” Čujottum 4.6.2024. (espanjakielân)
- ↑ Mexico oažžu vuosttaš nisson presideantta NRK Sápmi. 3.6.2024. Čujottum 4.6.2024. (tavesämikielân)
- ↑ Paul D. Boyer NobelPrize.org. Čujottum 19.10.2023. (eŋgâlâskielân)