Ida Toivonen

Wikipedia:st

Ida Toivonen lii kielâtotkee. Sun ij määti anarâškielâ, mut lii kiävttám jieijâs informantijd tutkâmân tom. Sun lii čáállám nelji tieđâlii artikkâl anarâškielâst:

  • Phonetic salience and language change: Verb paradigms in Inari Sami (1999) - Taat artikkâl addel ovdâmeerhâid tast, magareh variaatioh tábáhtuveh sárnoi kooskâst, já čielgee, mondiet tagareh variaatioh iteh.
  • The relationship between agreement and grammatical functions in Inari Sami and Finnish (2002)
  • Microvariation in Inari Saami (2007) - Taat artikkâl kieđâvuš uánihis iäruid anarâškielâ sárnoi kooskâst.
  • Verbal agreement in Inari Saami (2007)

Phonetic salience and language change: Verb paradigms in Inari Sami (1999)[mute | mute käldee]

Artikkâl[1] noomâst leijee sääni "salience" uáivild tom, magarijd jienâduvâid já kukkoduvâid lii älkkee iäruttiđ sárnumist já magarijd ij lah. Ađai jis láá kuhes jienâduvah, te tain lii stuorrâ fooneetlâš saliens. Já talle meiddei nubijkulij. Jis láá uánihis jienâduvah, te tain lii uccâ fooneetlâš saliens. Ovdâmerkkân stuorrâ fooneetlâš saliens lii jienâduvâst "r", mii kulloo čielgâsávt.

Taan artikkâlist Ida Toivonen lii sárnum preesens kyevtilovo nube persovnist já maaŋgâlovo nube persovnist, main lii masa siämmálágán häämi. Ovdâmerkkân:

  • kl. 2. pers.: tuoi kuáláástvettee
  • ml. 2. pers.: tij kuáláástvetteđ

Taan ohtâvuođâst sun raportist tom, et tast lii variaatio. Suu vuossâmuš informant (Informant A) kiävttá kiäččus -vettee meiddei maaŋgâlovvoost, já nubbe informant (Informant B) kiävttá kiäččus -vetteđ meiddei kyevtilovvoost. Ađai:

Informant A Informant B
kl. 2. pers. kuáláástvettee kuáláástvetteđ
ml. 2. pers. kuáláástvettee kuáláástvetteđ

Informantist A já Informantist B lává siämmááh vaanhimeh, já suoi lává aassâm oovtâst pärnivuođâ rääjist. Taat meerhâš tom, et sunnuu PLD (Primary Linguistic Data) lâi uáli siämmáálágán. Ton lasseen lii viehâ vises, et vaanhimeh kevttijn kiäččus -vettee kyevtilovvoost já kiäččus -vetteđ maaŋgâlovvoost. Ađai PLD:st lijjii kuábbááh-uv kiäččuseh.

Mondiet lii taggaar variaatio? Ida Toivonen lii adelâm kyehti máhđulii čielgiittâs:

1) Iäru kyevtilovo já maaŋgâlovo kooskâst lii lappuumin – aainâs-uv motomijn sárnoin

Variaatio suijân puávtáččij leđe tot, et taan ääigi kielâst motomeh sárnooh (om. Informant A) kevttih kyevtilovo kiäččusijd meiddei maaŋgâlovvoost já nubijkulij motomeh sárnooh (om. Informant B) kevttih maaŋgâlovo kiäččusijd meiddei kyevtilovvoost.

Taat ij kuittâggin pyevti leđe rievtis suijâ, tastko Informant A já Informant B kevttiv rievtis kiäččusijd preesens kyevtilovo já maaŋgâlovo 1. já 3. persovnijn. Ovdâmerkkân:

Informant A Informant B
kl. 1. pers. tobdeen tobdeen
ml. 1. pers. tubdâp tubdâp
kl. 3. pers. tubdâv tubdâv
ml. 1. pers. tobdeh tobdeh

Informant A já Informant B kevttiv rievtis kiäččusijd meiddei preteritist. Ovdâmerkkân:

Informant A Informant B
kl. 2. pers. kuá'lástáid kuá'lástáid
ml. 2. pers. kuá'lástijd kuá'lástijd

Nubbe tehálâš äšši lii tot, et Informant A lii tiäđulâš tast, et lii puástud kevttiđ kiäččus -vettee maaŋgâlovvoost. Ton lasseen sun tiätá puoh rievtis haamijd.

Ovdeláá mainâšum aašij vuáđuld puáhtá toohâđ juurdâpuáttus, et iäru kyevtilovo já maaŋgâlovo kooskâst ij lah lappuumin anarâškielâst. Ađai tot ij pyevti leđe taan artikkâlist kieđâvuššum variaatio suijâ.

2) Fooneetlâš saliens

Variaatio suijân lii vissâ "fooneetlâš saliens". Maaŋgâlovo kiäččus loppâpustavist "đ" lii uccâ fooneetlâš saliens, tastko tot ij kulluu čielgâsávt sárnumist.

Informant A ij aaicâ loppâpuustav "đ" uccâ fooneetlii saliens keežild, já sun nabda, et kiäjus -vettee lii rievtis kiäjus meiddei maaŋgâlovo 2. persovnist.

Informant B uáppá tom, et kiäjus -vetteđ lii kevttum maaŋgâlovo 2. persovnist. Talle sun kulá kiäččus -vettee kyevtilovo 2. persovnist. Sun nabda, et sárnoo lii ettâm -vetteđ ige -vettee, tastko sun tiätá, et loppâpuustav "đ" ij kulluu čielgâsávt sárnumist. Taan keežild sun kevtiškuát kiäččus -vetteđ meiddei kyevtilovvoost.

Verbal agreement in Inari Saami (2007)[mute | mute käldee]

Taat lii ceelhâopâlâš tutkâmuš, mii kieđâvuš veerbâi koŋruens anarâškielâst[2].

Anarâškielâ veerbâin láá 3 persovn (1. persovn, 2. persovn já 3. persovn) já 3 lovo (oovtâloho, kyevtiloho já maaŋgâloho). Ovdâmerkkân:

jurdeđ oovtâloho kyevtiloho maaŋgâloho
1. persovn ju'rdám jurdeen jurdep
2. persovn ju'rdáh jurdevettee jurdevetteđ
3. persovn jurdá jurdev jurdeh

Meiddei pronominijn láá 3 loho, mut nomineh pyehtih leđe tuše oovtâlovvoost já maaŋgâlovvoost:

  • Sun vuál'gá onne. / A'lmai vuál'gá onne.
  • Suoi vyel'giv onne. / Almaah vyel'giv onne.
  • Sij vyel'gih onne. / Almaah vyel'gih onne.

Anarâškielâst finiitliih veerbah koŋruisteh subjekt mield jo-uv ollásávt tâi uásild:

leđe ollásávt uásild
ol. 1. pers. lam lii
ol. 2. pers. lah lii
ol. 3. pers. lii lii
kl. 1. pers. láán láá
kl. 2. pers. leppee láá
kl. 3. pers. lává láá
ml. 1. pers. lep láá
ml. 2. pers. leppeđ láá
ml. 3. pers. láá láá
  • Jis subjekt lii olmooš (noomin tâi pronomin), te verbâ koŋruist ollásávt. Om.: Meecist lává uábbi já viljâ.
  • Jis subjekt lii tiŋgâ, te verbâ koŋruist uásild. Om.: Meecist láá kyehti keeđgi.
  • Jis subjekt lii ellee, te verbâ puáhtá koŋruistiđ sehe ollásávt já uásild. Om.: Meecist láá/lává peenuv já kissá.

Ida Toivos mield omâstemcelkkuin verbâ puáhtá koŋruistiđ uásild meiddei jis subjekt lii olmooš:

  • Must lává/láá kyehti viiljâ.
  • Táálust lává/láá kyehti ulmuu.

Mut jis omâstemcelkkuu maŋa lii relativceelhâ, te táválávt verbâ koŋruist ollásávt:

  • Must lává kyehti viiljâ, kiäh lává pargoost Anarist.

Jis subjekt lii pronomin, te táválávt verbâ koŋruist ollásávt. Ida Toivos mield verbâ puáhtá koŋruistiđ uásild tuše omâstemcelkkuin, moi subjekt lii pronomin:

  • Tun jieh lah ohtuu, tust lam/lii mun.
  • Ovdil Piäkká lâi ohtuu, mut tääl sust leppeđ/láá tij.

Ko subjekt lii lohosäniciälhástâh, te koŋruens lii čuávuvávt:

  • 1 + ol. nom. + ol. 3. pers. Om.: Ohtâ puásui/almai lii meecist.
  • 2 + ol. gen. + kl./ml. 3. pers. Om.: Kyehti poccuu lává/láá meecist. / Kyehti almaa lává meecist.
  • 3-6 + ol. gen. + ml. 3. pers. Om.: Ohtâ puásui/almai lii meecist. Kulmâ/nelji/vittâ/kuttâ poccuu/almaa láá meecist.
  • 7-... + part. + ml. 3. pers. Om.: Čiččâm/käävci/... poccud/almajid láá meecist.

Ko subjekt lii substantivciälhástâh, mon vuossâmuš sääni lii "maŋgâ", "kalle" tâi "muáddi", te koŋruens lii čuávuvávt:

  • Maŋgâ almaa čokkájii tobbeen.

Käldeeh[mute | mute käldee]

  1. Phonetic salience and language change: Verb paradigms in Inari Sami Čujottum 5.8.2020 (eŋgâlâskielân)
  2. Verbal agreement in Inari Saami Čujottum 5.8.2020 (eŋgâlâskielân)