Njuškii siskáldâsân

Kärjilkielâ

Wikipedia:st
Kärjilkielâ sárnumkuávlu

Kärjilkielâ lii suomâkielâ aldahyelkkikielâ já meiddei sämikielâ hyelkki. Tot lii sarnum Suomâst siämmáá kuhháá ko suomâkielâ-uv. Ive 2025 sárnooh lijjii suulân 11 000 olmožid pirrâ Suomâ já 50 000 olmožid Ruošâ peln Kärjil täsivääldistTver kuávlust. Kielâst láá kulmâ kuávlukielâ já toi mield kulmâ kirjekielâ-uv.[1]

Kärjilkielâ iäláskittem

[mute | mute käldee]

Kärjilkielâ iäláskittem šoodâi váddásubbon ton maŋa ko Ruoššâ volliittij Ukraina. Máttááttâs- já kulttuurministeriö ravvuu miäldásávt ohtsâšpargo Ruošâ kärjilkielâlijguin koskâlduttui. Uási Ruošâ kärjilkielâlijn meid urruu tuárjumin Ruošâ volliittem, mii lâi jiegâlávt lussâd kielâsiärvus jesânáid Suomâ peln.[1][2]

Suomâ peln Nuorttâ-Suomâ ollâopâttuvâst lii stuorrâ ovdâsvástádâs kärjilkielâ iäláskitmist. Ollâopâttâh máttáát já totká kärjilkielâ. Päikkieennâmkielâi tutkâmkuávdáš (Kotus) vist paijeentuálá kärjilkielâ viermisänikirje, já Yle tooimât mottoom verd kärjilkielâlijd uđđâsijd.[1]

Kärjilkielâ iäláskittemohjelm Suomâ peln

[mute | mute käldee]

Kärjilkielâ iäláskittemohjelm Suomâ peln almostittui vyesimáánu 19. peeivi 2025. Iäláskittemohjelm láá ráhtám Päikkieennâmkielâi tutkâmkuávdáá stivrim äššitobdeejuávkku já Nuorttâ-Suomâ ollâopâttuv kärjilkielâ iäláskittemhaahâ.[1][3]

Máttááttâs- já kulttuurministeriö almostittem iäláskittemohjelmist láá 23 konkreetlâžžâd toimâiävtuttâssâd, moi ulmen lii ovdediđ kärjilkielâ eellimvyeimi já vuáháduttiđ kielâ sajattuv ohtsâškoddeest. Kärjilkielâ máttááttâsân kyeskee iävtuttâssân láá ovdâmerkkân keččâliđ já vuáháduttiđ kärjilkielâ kielâpiervâlijd já vuáđumáttááttâs, valmâštâllâđ kärjilkielâ almolii kielâtotkos já faallâđ pyerebeht kielâ oppâmateriaalijd. Kärjilkielâ kevttimân já tobdosvuotân kyeskee iävtuttâssân láá ovdâmerkkân tieđettiđ kärjilkielâst eenâb, tuárjuđ kärjilkielâlii taiđuu, muusik já kulttuur puovtâdem sehe vuáđudiđ kärjilkielâlii toimâttâs Ylest já puovtâdškyettiđ kärjilkielâlii siskáldâs párnáid já nuoráid.[1][3][4]

Uási tooimâin väätih lahânubástusâid. Tággáár lii ovdâmerkkân iävtuttâs tast, ete vuáđuduvvoo uđđâ, lahâaasâtlâš toimâorgaan "kärjillâš aalmugtigge", mon pargon ličij västidiđ jieijâs tááhust kärjilkielâ iäláskitmist já oovdedmist sehe kielâsiärvus toimâmist. Ton lasseen ohjelmist iävtuttuvvoo kärjilkielâ kielâlaahâ, vâi kärjilkielâliih uážuččii paijeentoollâđ já ovdediđ jieijâs kielâ já kulttuur.[1]

Kärjilkielâ pustaveh

[mute | mute käldee]
A a B b C c Č č D d E e F f G g
H h I i J j K k L l M m N n O o
P p R r S s Š š Z z Ž ž T t U u
V v Y y Ä ä Ö ö

Kielâčááitus

[mute | mute käldee]

Kai rahvas roittahes vällinny da taza-arvozinnu omas arvos da oigevuksis. Jogahizele heis on annettu mieli da omatundo da heil vältämättäh pidäy olla keskenäh, kui vellil.

Fáádást eres soojijn

[mute | mute käldee]

Käldeeh

[mute | mute käldee]

  1. a â b c č d Uhkevuálásâš kärjilkielâ lii finnim jieijâs iäláskittemohjelm Anarâš aavis. 28.5.2025. Čujottum 27.5.2025.
  2. Karjalan kieli pinnistelee sodan vaikutusten varjossa SVT Nyheter. 9.1.2023. Čujottum 27.5.2025. (suomâkielân)
  3. a â Karjalan kielen elvytysohjelma on julkaistu Kotus. 19.5.2025. Čujottum 27.5.2025. (suomâkielân)
  4. Uhanalainen karjalan kieli on saanut elvytys­ohjelman – työryhmä esittää karjalan­kielisille omia kansan­käräjiä Yle Uutiset. 19.5.2025. Čujottum 27.5.2025. (suomâkielân)