Uđđâ-Seeland
| Uđđâ-Seeland Aotearoa (māorikielân) New Zealand (eŋgâlâskielân) |
|
|---|---|
lippu |
vaakun |
| Staatâhäämi | parlamentaarlâš demokratia, vuáđulavâlâš monarkia |
| Kunâgâs | Charles III |
| Kenraalkuvernöör Uáiviminister |
Cindy Kiro Christopher Luxon |
| Uáivikaavpug | Wellington |
| Eres kaavpugeh | Auckland, Christchurch, Dunedin |
| Vijđodâh | 268 838 km² |
| – sisčääci |
1,6 % |
| Ässeeloho (2020) | 5 030 120 |
| – ässeesaahâdvuotâ | 18,3 ässed/km² |
| – aalmugstuárrum | 0,83 % (2014) |
| Virgáliih kielah | māorikielâ, eŋgâlâskielâ, seevvimkielâ |
| Vaaluut | Uđđâ-Seeland dollar (NZD) |
| Äigi | UTC+12 |
| – kesiäigi | UTC+13 |
| Uánádâs | NZ |
| – fiävruin | NZ |
| – kirdemmašinijn | ZK |
| Jotolâh | čižetpiälásâš |
| Sundenummeer | +64 |
| Internet TLD | .nz |
| Aalmuglâšlaavlâ | "God Defend New Zealand" |
|
|
|

Uđđâ-Seeland (eŋgâlâskielân New Zealand, māorikielân Aotearoa) lii staatâ Oseaniast. Ton uáivikaavpug lii Wellington.
Ekonomia
[mute | mute käldee]Tuuriism
[mute | mute käldee]Almugijkoskâsii maađhâšmist lii stuorrâ roolâ Uđđâ-Seeland ekonomiast. Ive 2023 Uđđâ-Seelandist ellii paijeel 3,2 miljovn turistid, main 1,3 miljovn olmožid lijjii australialiih.[1]
Tuuriistviäru valdui anon enâmist ive 2019. Tuuriistmáávsu ferttejeh mäksiđ stuorrâ uási turistijn sehe motomeh uáppeeh já pargeeh, kiäh puátih Uđđâ-Seelandân. Australialiih já stuorrâ uási Kuálhismeerâ enâmij aalmugjesânijn vuod iä taarbâš mäksiđ tuuriistviäru. Roovvâdmáánu 1. peeivi 2024 tuuriistmáksu pajanij 35 Uđđâ-Seeland dollarist 100 dollarân. Uđđâ-Seeland esivääldi mield tuuriistviäru aledem suijân lâi tot, ete enâmist eelih jyehi ive ain eenâb turisteh. Tuuriistviäru ruuđah kiävttojeh infrastruktuur paijeentolâmân já huolâtmân sehe luándusuoijâlmân.[1]
Fáádást eres soojijn
[mute | mute käldee]
Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást Uđđâ-Seeland.
Käldeeh
[mute | mute käldee]- 1 2 Schreck, Jasmina: Uđđâ-Seeland tuuriistviäru paijaan anarasaavis.fi. 10.9.2024. Čujottum 10.9.2024.