Väldimeerâ

Wikipedia:st
Siirry navigaatioon Siirry hakuun
Eennâmpáálu väldimeerah

Väldimeerah láá Eennâmpáálu stuárráámuuh meerah. Maailmist láá kulmâ, nelji tâi vittâ väldimeerâ:

Meerâ Vijđodâh (km²) (%) Kieŋŋâlvuotâ koskâmiärálávt (m) Čäcirääji (km)
Kuálhismeerâ 168 723 000 (46,4) 3 970 135 663
Atlant väldimeerâ 85 133 000 (23,5) 3 646 111 866
India väldimeerâ 70 560 000 (19,5) 3 741 66 526
Maadâ-Jieŋâmeerâ 21 960 000 (6,1) 3 270 17 968
Tave-Jieŋâmeerâ 15 558 000 (4,3) 1 205 45 389
Ohtsis 361 900 000 (100,0)

Tave-Jieŋâmeerâ já Maadâ-Jieŋâmeerâ iä ain lah luhhum sierâ väldimeerrân. Tave-Jieŋâmeerâ lii onnum Atlant väldimeerâ jotkân já Maadâ-Jieŋâmeerâ lii onnum tuše máddáápiälážin uássin Atlant väldimeerâst, Kuálhismeerâst já India väldimeerâst.

Almoliih tiäđuh[Mute | Mute käldee]

Áárvu mield Eennâmpáálu alne čääci lii ohtsis 1,4 miljard litterid.[1] Tast tuše 3 % lii saivâčääci, já 97 % lii sälttičääci. Meerah peittih-uv 70 % Eennâmpáálu vijđoduvâst. Puoh väldimeerah láá ohtâvuođâst nubijdis.

Meerâi stuárráámuuh čuolmah láá ovdâmerkkân nyeskidem, lijgekuálástemsuvrom.

Käldeeh[Mute | Mute käldee]

  1. Tietoa vedestä - ilmalinja.fi Čujottum 19.6.2021 (suomâkielân)
Icono de traducción.svgTaat artikkâl lii jurgâlus
Taat artikkâl lii puohrâkkân teikkâ uásild jurgâlum eŋgâlâskielâ Wikipedia artikkâlist «Ocean».
Icono de traducción.svgTaat artikkâl lii jurgâlus
Taat artikkâl lii puohrâkkân teikkâ uásild jurgâlum suomâkielâ Wikipedia artikkâlist «Valtameri».