Väldimeerâ
Väldimeerah láá Eennâmpáálu stuárráámuuh meerah. Maailmist láá kulmâ, nelji tâi vittâ väldimeerâ:
| Meerâ | Vijđodâh (km²) (%) | Kieŋŋâlvuotâ koskâmiärálávt (m) | Čäcirääji (km) |
|---|---|---|---|
| Kuálhismeerâ | 168 723 000 (46,4) | 3 970 | 135 663 |
| Atlant väldimeerâ | 85 133 000 (23,5) | 3 646 | 111 866 |
| India väldimeerâ | 70 560 000 (19,5) | 3 741 | 66 526 |
| Maadâ-Jieŋâmeerâ | 21 960 000 (6,1) | 3 270 | 17 968 |
| Tave-Jieŋâmeerâ | 15 558 000 (4,3) | 1 205 | 45 389 |
| Ohtsis | 361 900 000 (100,0) |
Tave-Jieŋâmeerâ já Maadâ-Jieŋâmeerâ iä ain lah luhhum sierâ väldimeerrân. Tave-Jieŋâmeerâ lii onnum Atlant väldimeerâ jotkân já Maadâ-Jieŋâmeerâ lii onnum tuše máddáápiälážin uássin Atlant väldimeerâst, Kuálhismeerâst já India väldimeerâst.
Almoliih tiäđuh
[mute | mute käldee]Áárvu mield Eennâmpáálu alne čääci lii ohtsis 1,4 miljard litterid.[1] Tast tuše 3 % lii saivâčääci, já 97 % lii sälttičääci. Meerah peittih-uv 70 % Eennâmpáálu vijđoduvâst. Puoh väldimeerah láá ohtâvuođâst nubijdis.
Meerâi stuárráámuuh čuolmah láá ovdâmerkkân nyeskidem, lijgekuálástem já suvrom.
Kuálhismeerâ
Atlant väldimeerâ
India väldimeerâ
Tave-Jieŋâmeerâ
Maadâ-Jieŋâmeerâ
Fáádást eres soojijn
[mute | mute käldee]
Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást Väldimeerâ.
Käldeeh
[mute | mute käldee]- ↑ Tietoa vedestä - ilmalinja.fi Čujottum 19.6.2021 (suomâkielân)