Vildâšahe
| Vildâšahe Sus scrofa (Linnaeus, 1758) |
|
|---|---|
.jpg) |
|
| Tile | LC (eellimvuáimálâš)[1] |
| Tile Suomâst | LC (eellimvuáimálâš) |
 |
|
Tieđâlâš luokittâllâm |
|
| Doomeen | Sellâvááimusliih Eucarya |
| Kodde | Elleekodde Animalia |
| Uáiviráiđu | Savosuonâsiih Chordata |
| Vyeliráiđu | Čielgitávtáliih Vertebrata |
| Luokka | Njomâtteijeeh Mammalia |
| Lahko | Kyeppirelleeh Artiodactyla |
| Hiäimu | Šaveh Suidae |
| Vyelihiäimu | Šaveh Suinae |
| Suuhâ | Šaveh Sus |
| Šlaajâ | scrofa |
Vildâšahe (Sus scrofa) lii kyeppirelleid kullee stuorrâ šahešlaajâ. Tot lii maaŋgâi mutâ ij puoh lojes šoovij vuáđunäällin.[1] Vildâšave válduášálâš eellimkuávlu lii Euraasia liähmus lostâmeccistielâs. Suomân vildâšahe lii lavdâm Eestienâmist já Ruošâst 1900-lovo pelimudo rääjist, mutâ tot lii vala-uv uáli jo härvinâš.[2]
Olgohäämi já stuárudâh[mute | mute käldee]
Rävis vildâšahe lii táválávt tälviv ruškisčappâd teikkâ čapisräänis já keessiv kuovgisräänis. Vildâšave čiivgah láá ränisfiskâdeh, kuovgisruškadeh já vielgâdeh. Vildâšahe niŋálâs tiäddá suullân 100 kg, já hiäivulijn kuávluin rävis ores puáhtá teddiđ 300 kg[3] Euroopist já joba 400 kg[4] Aasia viestâroosijn. Suomâst vildâšaheores tiäddá enâmustáá 230 kg. Vildâšave sevealodâh lii 70–110 cm, já roopâ kukkodâh puáhtá leđe 185 cm. Seibi lii 17–26 cm, motomin joba 40 cm. Vildâšaheorásist láá stuorrâ já korrâ čalameh. Niŋálâs láá 12 njammad (6 paarâ).[5]
Luodah[mute | mute käldee]
Vildâšave jyelgiluodah láá siämmáásullâsiih ko lojes šave luodah. Luándust taid puáhtá sehhiđ sorvâellei luoddáid. Luodâi lasseen vildâšahe kuáđá enâmân ennuv eres-uv meerhâid alnees (om. skurbâmmeerhâid).
Lavdâm[mute | mute käldee]
Vildâšahe lii ohtâ maailm vijđásumosân levânâm eennâmnjomâtteijein já puoh vijđásumosân levânâm šahešlaajâ. Tot tiättoo jyehi nanamist, peic Antarktisist. Maaŋgâ kuávlun vildâšahe lii levânâm, tastko ulmuuh láá puáhtám tom toho.[1] Vildáskâm lojes šaveh láá maŋgii uhke algâluándun, já toh annojeh ohtân čyeđe háitulumos vieresšlaajâst.
Suomâst nääli iälust iänááš nuorttâ- já maadânuorttâoosijn, já stuárráámuin čurruin láá aldasáid 30 ohtâgâssâd.[6] Ruošâst puátih jyehi ive vala lase ohtâgâsah. Ton lasseen motomeh ohtâgâsah kárgájeh tyellitälli sehe Ruošâst já Suomâst leijee kaardijn. Vildâšoovij tälvipiemmâm lii išedâm nääli lasanem, já pááihui tot lii lamaš joba eellimiähtu. Suomâ vildâšahenääli lâi ive 2016 Suomâ pivdokuávdáá mield suullân 2 000–3 000 ohtâgâssâd. Ive 2020 Luánduriggodâhkuávdáá áárvu mield tot lâi 1 400 ohtâgâssâd.
Eellimpiirâs[mute | mute käldee]
Vildâšaveh iälusteh jieškote-uvlágánijn eellimpirrâsijn, ovdâmerkkân liähmus já trooppisâš šoŋŋâduvvâst, miestâkoškejolgádâsâin já arvemeecijn. Šlaajâ pivnohist meeci, mutâ vildâšaveh tiättojeh meid jolgâdis kuávluin, jis aldasijn lii čääci já muorâi adelem syeji.
Eellimvyevih[mute | mute käldee]
Lattim[mute | mute käldee]
Vildâšaheores iälá táválávt ohtuunis, sierânisorron.[7] Vildâšaheores kuáđá čurruu, ko tot šadda suhâjuátkimahan, já puátá maassâd talle ko niŋálâsah kieimih, mii táválávt tábáhtuvá juovlâmáánust. Ko kieimâm lii nuuhâm já sovâttempargo lii porgum, te oráseh mäccih maassâd jieijâs elimân. Niŋálâsah, nuorah já čiivgah joteh táválávt čurruin. Čurruu reeviir vijđodâh lii suullân 10–20 km².[5] Vildâšaveh láá joođoost enâmustáá iho. Toh vyejetteh vajalijdis čalamijguin já pyehtih leđe varâliih ulmuid-uv talle ko toh láá hávádum. Meid niŋálâs, mii piälušt čiivgâid, puáhtá leđe aggressiivlâš. Hiäivulii pirrâsist vildâšaveh pyehtih lasaniđ jotelávt.
Raavâd[mute | mute käldee]
Maaŋgah kyeppirelleeh láá absoluutliih šaddoporreeh. Vildâšahe lii härvinâš spiekâstâs, ko tot lii puohporree. Tom purâtteh ruottâseh, ruotâsmyerjih, itoseh, veerdih, taamiterhoh, pähkineh, myerjih, heđâlmeh já kuobbâreh. Vildâšahe porá mielâstis meiddei čielgitävtittemes elleid já uccâ jursseid, já tot puáhtá puurrâđ haaškâid-uv.[2] Vildâšahe puáhtá uuccâđ purrâmuš meiddei tuuvnijn. Motomin vildâšahe iälust piäldui sehe pottáák- já ruotâsšaddoenâmij aldasijn, já talle tot porá tobbeen šaddee šaddoid. Vildâšahe puáhtá meid vahaduttiđ kuáttumenâmijd já sinoid talle ko tot lii ucâmin vuoggâmááđuid, skuápuid já tivrekiivsâid. Ruotâst vildâšaveh láá tuššâdâm joba jyelgipállukiedijd.
Lasanem[mute | mute käldee]
Vildâšaheniŋálâs čivgá čiivgâid táválávt tuše ohtii ivveest kiđđuv. Čuávjiäigi pištá suullân 115 pirrâmpeivid.[5] Ive ihásâžžân vildâšaheniŋálâs čivgá 1–3 čiivgâ, já rävis niŋálâs vist čivgá 5–6 čiivgâ. Niŋálâs já čiivgah pisoh oovtâst čuávuváá kieimâm räi. Vildâšave jiešvuođâlâš eellimahe lii 15–20 ihheed.[5]
Vildâšahe pivdoellen[mute | mute käldee]
Suomâst vildâšahe lii pivdoellee.[8] Tolebáá vildâšahe lâi rávhuidittum njuhčâmáánu aalgâst vyesimáánu loopân, mutâ tääl tom uážžu miäcástiđ pirrâ ive.[9] Niŋálâs, mon čiivgah láá vuálá oovtâihásiih, lii kuittâg rávhuidittum pirrâ ive. Vildâšave piivdost uážžu kevttiđ tahočuovâ, já piemmâmsaje pirrâ uážžu pieijâđ ääiđi. Vildâšaveh pivdojii Suomâst ive 2008 75 ohtâgâssâd já ive 2009 110 ohtâgâssâd. Miäcásteijeeh aneh vildâšave stuorrâ áárvust, tastko tast puáhtá kevttiđ sehe piärgu já näähki já ton paanijn puáhtá rähtiđ trofee. Puoh pyeremus vyehi pivdeđ vildâšoovijd lii perttuđ ton alda, kost toh poreh. Tondiet ko vildâšahe lii puohporree, te ferttee ain visásmittiđ, et ton piärgust iä lah trikiineh ovdil ko piärgu puáhtá vyebdiđ.
Fáádást eres soojijn[mute | mute käldee]
Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást Vildâšahe.
Käldeeh[mute | mute käldee]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Oliver, W. & Leus, K.: Wild Boar iucnredlist.org. Čujottum 24.7.2023. (eŋgâlâskielân)
- ↑ 2,0 2,1 Nummi, Petri: Suomeen istutetut riistaeläimet, s. 37–38. Julkaisusarjan 9. osa. 2. uudistettu painos. Helsinki: Helsingin yliopisto, Maatalous- ja Metsäeläintieteen Laitos, 1988. ISBN 951-45-4760-8.
- ↑ Ovrag, Geogri: Villisika on Viron metsien kovanaama The Baltic Guide. 2001. Čujottum 24.7.2023. (suomâkielân)
- ↑ Turkin villisikakanta voimissan. Metsästys ja kalastus, 01/2007, s. 24. Yhtyneet Kuvalehdet.
- ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 Nurminen, Matti (toim.): Maailman eläimet: Nisäkkäät 2, s. 62–63. Helsinki: Tammi, 1987. ISBN 951-30-6531-6.
- ↑ Villisikojen määrä kasvussa | Kymenlaakso | yle.fi web.archive.org. 14.1.2012. Čujottum 24.7.2023. (suomâkielân)
- ↑ Malinen, Jere: Niskalaukaus. Metsästys ja Kalastus, 07/2007, s. 14–19. Yhtyneet Kuvalejdet.
- ↑ Edita Publishing Oy: Metsästyslaki 615/1993 www.finlex.fi. Čujottum 24.7.2023. (suomâkielân)
- ↑ Villisikaa saa vastedes metsästää ympäri vuoden www.iltalehti.fi. Čujottum 24.7.2023. (suomâkielân)
