Arabiakielâ

Wikipedia:st
Siirry navigaatioon Siirry hakuun
Al-ʿArabiyyah čallum arabiakielân
Kuávluh, kost arabiakielâ lii
  Áinoo virgálâš kielâ.
  Nubbe virgálijn kielâin nuuvt et eenâbloho sárnu arabia eenikiellân.
  Nubbe virgálijn kielâin jo-uv merhâšittee arabiakielâg ucceeblovo tet teikkâ historjálâš teikkâ kulttuurlâš suujâi tet.
  Arabia lii eenâblovo kielâ.
  Arabia lii ucceeblovo kielâ.

Arabiakielâ (arabiakielân اَلْعَرَبِيَّةُ‎‎, al-ʿarabiyyah) lii afroaasialâš kielâ, mon sárnuh eenikiellân paijeel 300 miljovn olmožid. Tot lii ohtâ maailm enâmustáá sarnum kielâin. Arabiakielâ lii vijđáht kiävtust Alda-nuortâst, Arabia njargâenâmistTave-Afrikâst. Eenikielâlij lasseen paijeel miljard olmožid mättih arabiakielâ, ko tot lii islam pase kielâ.

Suomâneh[Mute | Mute käldee]

Arabia sárnumkielâ lii uáli jo eresláván ko ton kirjekielâ. Arabiakielâ suomânijn stuárráámuuh iäruh láá Arabia njargâeennâm já ton ulguubeln suomânij kooskâst. Puoh variantijn Arabia njargâeennâm ulguubeln láá siämmááláváneh jiešvuođah, moh iä kavnuu klassiklâš arabiakielâst.

Njargâeennâm ulguupiälásijn variantijn stuárráámus iäru lii ij-egyptilâš Tave-Afrik suomânij (eromâšávt marokkoarabia) já eres suomânij kooskâst. Libya nuorttiipiälásijd arabia sárnoid marokkoarabia ij masa te lah iberdettee ollágin. Nubijkulij ij lah siämmáánáál, uásild Egypti elleekuuvij já eres media piivnohvuođâ tet.

Ohtân suijân suomânij iäroid láá eres kuávluin ovdil arabiakielâ sarnum algâalgâliih kielah, moin láá puáttám uđđâ säneh já moh láá motomin meid vaiguttâm jienâdmân já sänioornigân. Kuittâg stuárráb suijâ lii jieškote-uvlágán klassiklâš haamij siäilum teikkâ tai merhâšuumij muttum. Nuuvtpa Irak aku, Levant fīhTave-Afrik kayən puoh merhâšeh 'there is', já puoh puátih klassiklâš arabia haamijn (yakūn, fīhikā'in), mutâ tááláá ääigi láá aaibâs eresláváneh.

Ovdâmeerhah[Mute | Mute käldee]

Variant Rähistâm luuhâm ennuv Ko moonnim kirjeráájun Jiem kavnâm taam puáris kirje Halijdim luuhâđ kirje Ranska nisonij historjást
Čallum arabiakielâ arabialâš čäällimvuovvijn
(táválâš čäällimvyehi)
أحب القراءة كثيرا عندما ذهبت إلى المكتبة لم أجد هذا الكتاب القديم كنت أريد أن أقرأ كتابا عن تاريخ المرأة في فرنسا
Čallum arabiakielâ arabialâš čäällimvuovvijn
(puoh vokalijguin)
أُحِبُّ ٱلْقِرَاءَةَ كَثِيرًا عِنْدَمَا ذَهَبْتُ إِلَى ٱلْمَكْتَبَةِ لَمْ أَجِد هٰذَا ٱلْكِتَابَ ٱلْقَدِيمَ كُنْتُ أُرِيدُ أَنْ أَقْرَأَ كِتَابًا عَنْ تَارِيخِ ٱلْمَرْأَةِ فِي فَرَنْسَا
Klassiklâš arabia
(tuše liturgialâš já tivtâlâš)
ʔuħibːu‿lqirˤaːʔata kaθiːrˤaː ʕĩndamaː ðahabᵊtu ʔila‿lmaktabah lam ʔaɟidᵊ haːða‿lkitaːba‿lqadiːm kũntu ʔuriːdu ʔan ʔaqᵊrˤaʔa kitaːban ʕan taːriːχi‿lmarˤʔati fiː farˤãnsaː
Standardarabia ʔuħibːu‿lqiraːʔa kaθiːran ʕindamaː ðahabt ʔila‿lmaktaba lam ʔad͡ʒid haːða‿lkitaːba‿lqadiːm kunt ʔuriːd ʔan ʔaqraʔ kitaːban ʕan taːriːχi‿lmarʔa fiː faransaː
Jemenarabia (Sanaa) ana bajn aħibː ilgiraːji(h) gawi law ma sirt saˈla‿lmaktabih ma lige:tʃ ðajji‿lkitaːb ilgadiːm kunt aʃti ʔagra kitaːb ʕan taːriːx ilmari(h) wastˤ faraːnsa
Jordania-arabia (Amman) ana baħib ligraːje kθiːr lamːa ruħt ʕalmaktabe ma lageːtʃ haliktaːb ilgadiːm kaːn bidːi ʔaqra ktaːb ʕan taːriːx ilmara fi faransa
Kuwaitarabia (Kuwait) aːna waːjid aħibː aɡra lamːan riħt ilmaktaba maː liɡeːt halkitaːb ilgadiːm kint abi‿(j)aɡra kitaːb ʕan taːriːx ilħariːm‿(i)bfaransa
Mesopotamia-arabia (Bagdad) aːni‿(j)aħub luqraːja kulːiʃ lamːan riħit lilmaktabˤɛː maː liɡeːt haːða liktaːb ilgadiːm ridit aqra ktaːb ʕan taːriːx inːiswaːn‿(u)bfransɛː
Hejaziarabia (Medina) ana marːa ʔaħubː alɡiraːja lamːa ruħt almaktaba ma liɡiːt haːda lkitaːb alɡadiːm kunt abɣa ʔaɡra kitaːb ʕan taːriːx alħariːm fi faransa
Viestâr-syyria-arabia (Damaskos) ana ktiːr bħəb ləʔraːje lamːa rəħt ʕalmaktabe ma laʔeːt haləktaːb əlʔadiːm kaːn badːi ʔra ktaːb ʕan taːriːx əlmara bfraːnsa
Libanonarabia (Beirut?) ana ktiːr bħib liʔreːji lamːa riħit ʕalmaktabi ma lʔeːt halikteːb liʔdiːm keːn badːi ʔra kteːb ʕan teːriːx ilmara bfraːnsa
Urbaanlâš palestiina-arabia (Jerusalem) ana baħib liʔraːje ktiːr lamːa ruħt ʕalmaktabe ma laʔeːtʃ haliktaːb ilʔadiːm kaːn bidːi ʔaʔra ktaːb ʕan taːriːx ilmara fi faransa
Tálulâš palestiina-arabia (Viestârriddo) ana baħib likraːje kθiːr lamːa ruħt ʕalmatʃtabe ma lakeːtʃ halitʃtaːb ilkadiːm kaːn bidːi ʔakra tʃtaːb ʕan taːriːx ilmara fi faransa
Egyptiarabia (metropollâš) ana baħebː elʔeraːja ʔawi lamːa roħt elmakˈtaba malʔetʃ elketaːb elʔadim da ana kont(e)‿ʕawz‿aʔra ktab ʕan tariːx esːetˈtat fe faransa
Libya-arabia (Tripoli?) ana nħəb il-ɡraːja halba lamma mʃeːt lil-maktba malɡeːtiʃ ha-li-ktaːb lə-ɡdiːm kunt nibi naɡra ktaːb ʔleː tariːx ə-nsawiːn fi fraːnsa
Tunisia-arabia (Tunis) nħib liqraːja barʃa waqtilli mʃiːt lilmaktba mal-qiːtʃ ha-likteːb liqdiːm kʊnt nħib naqra kteːb ʕla terix limra fi fraːnsa
Algeria-arabia (Algiers?) āna nħəbb nəqṛa bezzaf ki ruħt l-əl-măktaba ma-lqīt-ʃ hād lə-ktāb lə-qdīm kŭnt ħābb nəqṛa ktāb ʕla tārīx lə-mṛa fi fṛānsa
Marokkoarabia (Rabat?) ana ʕziz ʕlija bzzaf nqra melli mʃit l-lmaktaba ma-lqiːt-ʃ had l-ktab l-qdim kent baɣi nqra ktab ʕla tarix l-mra f-fransa
Maltakielâ (Valletta)
(maltalâš čäällimvuovvijn)
Inħobb naqra ħafna. Meta mort il-librerija Ma sibtx dan il-ktieb qadim. Ridt naqra ktieb dwar l-istorja tal-mara fi Franza.

Suommânjuávhuh[Mute | Mute käldee]

Arabiakielâ suomâneh

Čäällim já jienâdem[Mute | Mute käldee]

Arabiakielâ čäälih arabialij pustavijguin, moh siskeldeh 28 merkkâd. Čäällimsunde lii uálgispeln čižetpel já paijeen vuáluskulij. Čälimist merkkejeh konsonantijd, pelivokalijd já kuhes vokalijd. Uánihis vokaleh merkkejuvvojeh tuše harvii, ovdâmerkkân oppâkiirjijn, párnáikiirjijn já Koranist. Uánihis vokalij jienâdem mulsâšud-uv suomânist nuubán. Egypti suommân lii áinoo, mast uánihis vokalijd iä kooččât meddâl táválii sárnumist. Eres suomânijn ovdâmerkkân sääni kitaab (anarâškielân kirje) puáhtá jienâdiđ ktaab.

Puustav Puustav
nommâ
Klassiklâš
jienâdem
Kuávluliih
jienâdmeh
ا alif /aː/
ب baː /b/
ت taː /t/
ث θaː /θ/ /t/ /s/
ج ʤiːm /ʤ/ /g/ /ʒ/
ح ħaː /ħ/
خ khaː /x/
د daːl /d/
ذ ðaːl /ð/ /d/ /z/
ر raː /r/
ز zain/
zaːi
/z/
س siːn /s/
ش šiːn /ʃ/
ص ṣaːd /sˤ/
ض ḍaːd /dˤ/
ط ṭaː /tˤ/
ظ ẓaː /ðˤ/
ع ʕain /ʕ/
غ ghain /ɣ/ /g/
ف faː /f/
ق qaːf /q/ /g/ /ʔ/
ك kaːf /k/
ل laːm /l/
م miːm /m/
ن nuːn /n/
ه haː /h/
و waw /w/ /u:/ /o:/
ي jaː /j/ /i:/ /e:/
أ hamza /ʔ/

Käldeeh[Mute | Mute käldee]

Icono de traducción.svgTaat artikkâl lii jurgâlus
Taat artikkâl lii puohrâkkân teikkâ uásild jurgâlum eŋgâlâskielâ Wikipedia artikkâlist «Arabic».
Icono de traducción.svgTaat artikkâl lii jurgâlus
Taat artikkâl lii puohrâkkân teikkâ uásild jurgâlum suomâkielâ Wikipedia artikkâlist «Arabian kieli».