Arabiakielâ

Arabiakielâ
Nommâ
Jieijâs kielân	اَلْعَرَبِيَّةُ‎‎, al-ʿarabiyyah
Tiäđuh
Kuávlu	Arabmaailm
Kielâkoodih
ISO 639-1	ar
ISO 639-2	ara
ISO 639-3	ara
Glottolog	arab1395

Al-ʿArabiyyah čallum arabiakielân

Kuávluh, kost arabiakielâ lii

  Áinoo virgálâš kielâ.

  Nubbe virgálijn kielâin nuuvt et eenâbloho sárnu arabia eenikiellân.

  Nubbe virgálijn kielâin jo-uv merhâšittee arabiakielâg ucceeblovo tet teikkâ historjálâš teikkâ kulttuurlâš suujâi tet.

  Arabia lii eenâblovo kielâ.

  Arabia lii ucceeblovo kielâ.

Arabiakielâ (arabiakielân اَلْعَرَبِيَّةُ‎‎, al-ʿarabiyyah) lii afroaasialâš kielâ, mon sárnuh eenikiellân paijeel 300 miljovn olmožid. Tot lii ohtâ maailm enâmustáá sarnum kielâin. Arabiakielâ lii vijđáht kiävtust Alda-nuorttân, Arabia njargâenâmist já Tave-Afrikâst. Eenikielâlij lasseen paijeel miljard olmožid mättih arabiakielâ, ko tot lii islam pase kielâ.

Suomâneh

Arabia sárnumkielâ lii uáli jo eresláván ko ton kirjekielâ. Arabiakielâ suomânijn stuárráámuuh iäruh láá Arabia njargâeennâm já ton ulguubeln suomânij kooskâst. Puoh variantijn Arabia njargâeennâm ulguubeln láá siämmááláváneh jiešvuođah, moh iä kavnuu klassiklâš arabiakielâst.

Njargâeennâm ulguupiälásijn variantijn stuárráámus iäru lii ij-egyptilâš Tave-Afrik suomânij (eromâšávt marokkoarabia) já eres suomânij kooskâst. Libya nuorttiipiälásijd arabia sárnoid marokkoarabia ij masa te lah iberdettee ollágin. Nubijkulij ij lah siämmáánáál, uásild Egypti elleekuuvij já eres media piivnohvuođâ tet.

Ohtân suijân suomânij iäroid láá eres kuávluin ovdil arabiakielâ sarnum algâalgâliih kielah, main láá puáttám uđđâ säneh já moh láá motomin meid vaiguttâm jienâdmân já sänioornigân. Kuittâg stuárráb suijâ lii jieškote-uvlágán klassiklâš haamij siäilum teikkâ tai merhâšuumij muttum. Nuuvtpa Irak aku, Levant fīh já Tave-Afrik kayən puoh merhâšeh 'there is', já puoh puátih klassiklâš arabia haamijn (yakūn, fīhi já kā'in), mutâ tááláá ääigi láá aaibâs eresláváneh.

Ovdâmeerhah

Variant	Rähistâm luuhâm ennuv	Ko moonnim kirjeráájun	Jiem kavnâm taam puáris kirje	Halijdim luuhâđ kirje Ranska nisonij historjást
Čallum arabiakielâ arabialâš čäällimvuovvijn (táválâš čäällimvyehi)	أحب القراءة كثيرا	عندما ذهبت إلى المكتبة	لم أجد هذا الكتاب القديم	كنت أريد أن أقرأ كتابا عن تاريخ المرأة في فرنسا
Čallum arabiakielâ arabialâš čäällimvuovvijn (puoh vokalijguin)	أُحِبُّ ٱلْقِرَاءَةَ كَثِيرًا	عِنْدَمَا ذَهَبْتُ إِلَى ٱلْمَكْتَبَةِ	لَمْ أَجِد هٰذَا ٱلْكِتَابَ ٱلْقَدِيمَ	كُنْتُ أُرِيدُ أَنْ أَقْرَأَ كِتَابًا عَنْ تَارِيخِ ٱلْمَرْأَةِ فِي فَرَنْسَا
Klassiklâš arabia (tuše liturgialâš já tivtâlâš)	ʔuħibːu‿lqirˤaːʔata kaθiːrˤaː	ʕĩndamaː ðahabᵊtu ʔila‿lmaktabah	lam ʔaɟidᵊ haːða‿lkitaːba‿lqadiːm	kũntu ʔuriːdu ʔan ʔaqᵊrˤaʔa kitaːban ʕan taːriːχi‿lmarˤʔati fiː farˤãnsaː
Standardarabia	ʔuħibːu‿lqiraːʔa kaθiːran	ʕindamaː ðahabt ʔila‿lmaktaba	lam ʔad͡ʒid haːða‿lkitaːba‿lqadiːm	kunt ʔuriːd ʔan ʔaqraʔ kitaːban ʕan taːriːχi‿lmarʔa fiː faransaː
Jemenarabia (Sanaa)	ana bajn aħibː ilgiraːji(h) gawi	law ma sirt saˈla‿lmaktabih	ma lige:tʃ ðajji‿lkitaːb ilgadiːm	kunt aʃti ʔagra kitaːb ʕan taːriːx ilmari(h) wastˤ faraːnsa
Jordania-arabia (Amman)	ana baħib ligraːje kθiːr	lamːa ruħt ʕalmaktabe	ma lageːtʃ haliktaːb ilgadiːm	kaːn bidːi ʔaqra ktaːb ʕan taːriːx ilmara fi faransa
Kuwaitarabia (Kuwait)	aːna waːjid aħibː aɡra	lamːan riħt ilmaktaba	maː liɡeːt halkitaːb ilgadiːm	kint abi‿(j)aɡra kitaːb ʕan taːriːx ilħariːm‿(i)bfaransa
Mesopotamia-arabia (Bagdad)	aːni‿(j)aħub luqraːja kulːiʃ	lamːan riħit lilmaktabˤɛː	maː liɡeːt haːða liktaːb ilgadiːm	ridit aqra ktaːb ʕan taːriːx inːiswaːn‿(u)bfransɛː
Hejaziarabia (Medina)	ana marːa ʔaħubː alɡiraːja	lamːa ruħt almaktaba	ma liɡiːt haːda lkitaːb alɡadiːm	kunt abɣa ʔaɡra kitaːb ʕan taːriːx alħariːm fi faransa
Viestâr-syyria-arabia (Damaskos)	ana ktiːr bħəb ləʔraːje	lamːa rəħt ʕalmaktabe	ma laʔeːt haləktaːb əlʔadiːm	kaːn badːi ʔra ktaːb ʕan taːriːx əlmara bfraːnsa
Libanonarabia (Beirut?)	ana ktiːr bħib liʔreːji	lamːa riħit ʕalmaktabi	ma lʔeːt halikteːb liʔdiːm	keːn badːi ʔra kteːb ʕan teːriːx ilmara bfraːnsa
Urbaanlâš palestiina-arabia (Jerusalem)	ana baħib liʔraːje ktiːr	lamːa ruħt ʕalmaktabe	ma laʔeːtʃ haliktaːb ilʔadiːm	kaːn bidːi ʔaʔra ktaːb ʕan taːriːx ilmara fi faransa
Tálulâš palestiina-arabia (Viestârriddo)	ana baħib likraːje kθiːr	lamːa ruħt ʕalmatʃtabe	ma lakeːtʃ halitʃtaːb ilkadiːm	kaːn bidːi ʔakra tʃtaːb ʕan taːriːx ilmara fi faransa
Egyptiarabia (metropollâš)	ana baħebː elʔeraːja ʔawi	lamːa roħt elmakˈtaba	malʔetʃ elketaːb elʔadim da	ana kont(e)‿ʕawz‿aʔra ktab ʕan tariːx esːetˈtat fe faransa
Libya-arabia (Tripoli?)	ana nħəb il-ɡraːja halba	lamma mʃeːt lil-maktba	malɡeːtiʃ ha-li-ktaːb lə-ɡdiːm	kunt nibi naɡra ktaːb ʔleː tariːx ə-nsawiːn fi fraːnsa
Tunisia-arabia (Tunis)	nħib liqraːja barʃa	waqtilli mʃiːt lilmaktba	mal-qiːtʃ ha-likteːb liqdiːm	kʊnt nħib naqra kteːb ʕla terix limra fi fraːnsa
Algeria-arabia (Algiers?)	āna nħəbb nəqṛa bezzaf	ki ruħt l-əl-măktaba	ma-lqīt-ʃ hād lə-ktāb lə-qdīm	kŭnt ħābb nəqṛa ktāb ʕla tārīx lə-mṛa fi fṛānsa
Marokkoarabia (Rabat?)	ana ʕziz ʕlija bzzaf nqra	melli mʃit l-lmaktaba	ma-lqiːt-ʃ had l-ktab l-qdim	kent baɣi nqra ktab ʕla tarix l-mra f-fransa
Maltakielâ (Valletta) (maltalâš čäällimvuovvijn)	Inħobb naqra ħafna.	Meta mort il-librerija	Ma sibtx dan il-ktieb qadim.	Ridt naqra ktieb dwar l-istorja tal-mara fi Franza.

Suommânjuávhuh

Arabiakielâ suomâneh

• Egyptiarabiast láá suulân 53 miljovn sárnod Egyptist (55 miljovn maailmist). Tot lii ohtâ pyeremustáá iberdum arabiakielâ variantijn, ko egyptiliih elleekoveh já televisiorááiđuh láá ennuv uáinimnáál puoh arabiakielâlijn kuávluin.
• Levantarabia siskeeld tavelevantarabia, maadâlevantarabia já kyprosarabia. Tom sárnuh suulân 21 miljovn olmožid Libanonist, Syyriast, Jordaniast, Palestiinast, Israelist, Kyprosist já Tuurkist.
  • Libanonarabia lii levantarabia variant, mon sárnuh enâmustáá Libanonist.
  • Jordania-arabia lii levantarabia variant, mon sárnuh Jordaniast.
  • Palestiina-arabia lii nommâ maaŋgâ levantarabia vyelijuávkun. Tom sárnuh palestiinaliih já Israel arabialiih.
  • Samaritanarabia, mon tuše muáddi čyeđe olmožid sárnuh Nablus kuávlust.
  • Kyprosarabia, mon sárnuh Kyprosist.
• Maghrebarabia, mon kočodeh meid "Darija"n. Tast láá suulân 70 miljovn sárnod Marokkost, Algeriast, Tunisiast já Libyast. Tot lii meid vuáđđun maltakielân jo jáámmám siculo-arabia peht. Maghrebarabia lii uáli jo vaigâd iberdiđ arabiakielâ sárnoid, kiäh láá Mashriqist teikkâ Mesopotamiast. Iberdetteemus lii Libya-arabia já vaigâdumos Marokkoarabia. Eres suomânij (om. Algeria-arabia) iberdetteevuotâ lii tai kyevti kooskâst.
  • Libya-arabia, mon sárnuh Libyast já ton ránnjástaatâin.
  • Tunisia-arabia, mon sárnuh Tunisiast já tavenuorttii Algeriast.
  • Algeria-arabia, mon sárnuh Algeriast.
  • Juuvdálâšarabia, mon sarnuu juuvdáliih Algeriast ive 1962 räi.
  • Marokkoarabia, mon sárnuh Marokkost.
  • Hassaniyya (3 miljovn sárnod), arabia suommân Mauritaniast, Viestâr-Saharast sehe uásild Azawadist Tave-Malist, Maadâ-Marokkost já Algeria maadâviestâr-oosijn.
  • Andalusia-arabia, mon sarnuu Espanjast 1500-lovo räi.
  • Siculo-arabia, mon sarnuu Sisiliast já Maltast 800-lovo loopâ já 1100-lovo loopâ kooskâst já mast loppâloopâst šoodâi maltakielâ.
    • Maltakielâ, mon sárnuh Malta suollust, lii áinoo ubbân sierâ standardistum kielâ, mii lii šoddâm arabia suomânist (jáámmám siculo-arabia suomânist) já mast láá jiečânâs čäällimnoormah. Maltakielâ lii muttum jiešráđálávt standardarabiast já ton variantijn, já tast lii šoddâm standardistum kielâ 800 ive äigin arabiakielâ romanisaatio mudolâš prosesist. Maltakielâ aneh tondiet arabiakielâ eromâš maajeeldpuátten, mast ij lah diglossisâš ohtâvuotâ standardarabian teikkâ klassiklâš arabian. Maltakielâ lii meid eresláván ko arabia já eres seemilâškielah, ko roomaanlâš kielâin, italiakielâst já sisiliakielâst lii lamaš stuorrâ vaikuttâs maltakielâ morfologian. Tot lii meid áinoo seemilâškielâ, mon čäälih läättinlijn pustavijguin.
• Mesopotamia-arabiast láá suulân 32 miljovn sárnod Irakist (kost tom kočodeh noomáin "Aamiyah"), Nuorttâ-Syyriast já Maadâviestâr-Iranist (Khuzestan).
  • Bagdadarabia lii arabiasuommân, mon sárnuh Bagdadist, Irak uáivikaavpugist. Tot lii Mesopotamia-arabia vyelivariant.
• Kuwaitarabia, mon sárnuh Kuwaitist.
• Khuzestanarabia, mon sárnuh Khuzestan provinsist, Iranist.
• Khorasanarabia, mon sárnuh Khorasan provinsist, Iranist.
• Sudanarabiast láá 17 miljovn sárnod Sudanist já Maadâ-Egyptist. Sudanarabia lii viehâ jieijâsláván, ko verdid tom ránnjásuomânijd tavveen. Tast láá eenâb oovtlágánvuođah Hejaz-suomânáin.
• Juba-arabia, mon sárnuh Maadâ-Sudanist já Sudan maadâoosijn.
• Persialuohtâarabia, mon sárnuh suulân nelji miljovn olmožid, enâmustáá Kuwaitist, Bahrainist, Saudi-Arabia nuorttâriddokuávluin sehe uásild Omanist, Ovtâstum arabiemiirikuudijn já Qatarist. Tom sárnuh meid Iran Bushehr já Hormozgan provinsijn. Veikkâ Qatarist sárnuh persialuohtâarabia, stuárráámus uási qatarlijn sárnuh najdarabia (bedawi).
• Omanarabia, mon sárnuh Omanist, lii sierâ Nuorttâ-Arabia já Bahrain persialuohtâarabiast.
• Hadhramarabiast láá suulân 8 miljovn sárnod, enâmustáá Hadhramij maajeeldpuátteeh Hadhramautist sehe uásild Arabia njargâenâmist, Maadâ- já Maadâviestâr-Aasiast já Nuorttâ-Afrikâst.
• Jemenarabia sárnuh suulân 15 miljovn olmožid Jemenist já Saudi-Arabia maadâoosijn. Tot lii siämmáásullâsâš ko persialuohtâarabia.
• Najdarabiast láá suullân 10 miljovn sárnod já tom sárnuh enâmustáá Najdist sehe Saudi-Arabia koskâ- já taveoosijn. Stuárráámus uási qatarlijn sárnuh najdarabia (bedawi).
• Hejazarabia (6 miljovn sárnod) sárnuh Hejazist, Saudi-Arabia viestâroosijn.
• Sahara-arabia sárnuh uásild Algeriast, Nigerist já Malist.
• Baharna-arabia (600 000 sárnod), mon sárnuh Bahrani Shiʻaheh Bahrainist já Qatifist. Suomânist láá maaŋgah stuorrâ iäruh persialuohtâarabian. Motomeh sárnuh tom meid Omanist.
• Juuvdálâšarabia suomâneh, maid sárnuh juuvdáliih Arabmaailmist.
• Tšadarabia, mon sárnuh Tšadist, Sudanist sehe uásild Maadâ-Sudanist, Koskâ-Afrik täsivääldist, Nigerist, Nigeriast já Kamerunist.
• Koskâaasialâšarabia, mon sárnuh Uzbekistanist, Tadžikistanist já Afganistanist. Taat suommân lii uhkevuálásâš.
• Shirvaniarabia, mon sarnuu ovdil Azerbaidžanist já Dagestanist 1930-lovo räi. Tääl jáámmám.

Čäällim já jienâdem

Arabiakielâ čäälih arabialij pustavijguin, moh siskeldeh 28 merkkâd. Čäällimsunde lii uálgispeln čižetpel já paijeen vuáluskulij. Čälimist merkkejeh konsonantijd, pelivokalijd já kuhes vokalijd. Uánihis vokaleh merkkejuvvojeh tuše harvii, ovdâmerkkân oppâkiirjijn, párnáikiirjijn já Koranist. Uánihis vokalij jienâdem mulsâšud-uv suomânist nuubán. Egypti suommân lii áinoo, mast uánihis vokalijd iä kooččât meddâl táválii sárnumist. Eres suomânijn ovdâmerkkân sääni kitaab (anarâškielân kirje) puáhtá jienâdiđ ktaab.

Puustav	Puustav nommâ	Klassiklâš jienâdem	Kuávluliih jienâdmeh
ا	alif	/aː/
ب	baː	/b/
ت	taː	/t/
ث	θaː	/θ/	/t/ /s/
ج	ʤiːm	/ʤ/	/g/ /ʒ/
ح	ħaː	/ħ/
خ	khaː	/x/
د	daːl	/d/
ذ	ðaːl	/ð/	/d/ /z/
ر	raː	/r/
ز	zain/ zaːi	/z/
س	siːn	/s/
ش	šiːn	/ʃ/
ص	ṣaːd	/sˤ/
ض	ḍaːd	/dˤ/
ط	ṭaː	/tˤ/
ظ	ẓaː	/ðˤ/
ع	ʕain	/ʕ/
غ	ghain	/ɣ/	/g/
ف	faː	/f/
ق	qaːf	/q/	/g/ /ʔ/
ك	kaːf	/k/
ل	laːm	/l/
م	miːm	/m/
ن	nuːn	/n/
ه	haː	/h/
و	waw	/w/ /u:/	/o:/
ي	jaː	/j/ /i:/	/e:/
أ	hamza	/ʔ/