Vety

Wikipedia:st
Siirry navigaatioon Siirry hakuun
Vety
H-TableImage.svg
Almoliih ääših
Tubdâldâh H
Oornigloho 1
Luokka epimeetaal
Laigos s
Juávkku 1
Ráiđu 1
Kavnâmihe, kävnee(h) 1766, Henry Cavendish
Aatoomjiešvuođah
Aatoomtiäddu (Ar) 1,00794
Aatoomsuonjâr, mittedum (rekinistum) 25 (53) pm
Van der Waals suonjâr 120 pm
Orbitaalrááhtus 1s1
Elektroneh elektronkoorâin 1
Hapittemlovoh +I, -I
Kristalrááhtus kuuđâčievvâg
Fysikallâš jiešvuođah
Suddâmčuogâstâh 14,01 K (-259,14 °C)
Tuoldâmčuogâstâh 20,28 K (-252,87 °C)
Molâsaijaasvuotâ (25 °C) 11,42 · 10-3 m3/mol
Suddâmliegâsvuotâ (H2) 0,904 kJ/mol
Lievlâlumliegâsvuotâ (H2) 0,117 kJ/mol
Jiešvuođâlâš liegâsvuotâkapasiteet (H2) 14,304 kJ/kg·K
Liegâsvuotâsirdem (293,15 K) 0,1805 W/m·K
Lievlâteedâ 209 Pa 23 K:st
Jienâ liähtu 1310 m/s 300 K:st
Eres jiešvuođah
Elektronegatiivlâšvuotâ 2,1 (Pauling ciäkkádâh)
CAS-nummeer 1333-74-0

Vety lii algâaamnâs, mon kemialâš merkkâ lii H (Hydrogenium), oornigloho 1 já aatoomtiäddu 1,00794 u. Vety lii epimeetaal, mut tot kuittâg-uv siämmáá juávhust alkaalmetallijgijn, ko tast láá alkaalmetallij náál ohtâ olgoelektron. Vety lii visteliegâsvuođâst ivnettes, hajâttem já mávuttem, ááimu keppisub kaasu. Vety oro táválávt vetymolekyylin (H2) já ton suddâmčuogâstâh lii -259 °C já tuoldâmčuogâstâh -253 °C.

Tobdosumos vety ohtâstâh lii čääci (H2O). Čääci lii haapi lasseen tergâdumos aamnâs eennâmpáálust tiettum elimân. Stuárráámus uási eenâmpáálu vetyst lii čääccin. Vety lii mottoom verd meid eennâmkoorâst (0,14 %) já áimukeerdist (0,00005 %). Vety lii maailmubâlâšvuođâ almosumos algâaamnâs, já tot tuáimá taasnij fuusioreaktioi puáldimamnâsin.

Jiešvuođah[Mute | Mute käldee]

Isotoopih[Mute | Mute käldee]

Vedyst láá kyehti stäđis isotoop, moin táválumos lii 1H ađâi protium. Protiumist lii tuše ohtâ proton ijge ohtâgin neutron. Puoh maailmubâlâšvuođâ vedyst protium lii 99.98 %. Nubbe vety stääđis isotoopih láá 2H ađâi deuterium. Deuteriumist lii ohtâ proton sehe neutron. 0,015 % puoh vedyst lii deuterium. Čääci, mast lii táváláš vety saajeest deuterium, kočoduvvoo lusis čääccin. Lusis čääsi lii kevttum aatoomvyeimilágádâsâi reaktorij čuáskudeijen.

Vety merhâšitteemus radioisotoop lii 3H ađâi tritium, mast láá kyehti neutron. Tritium pelilumäigi lii 12,32 ihheeđ já tom lii tuše 0,0001 % puoh vedyst. Tritium lii kevttum merkkâamnâsin isotoopgeokemiast sehe talhâsamnâsij metaboliatutkamušâin. Vety eres radioisotoopih láá 4H, 5H, 6H ja 7H, mut toh láá uáli epistáđáseh, ijge toid lah luándust.

Spin-isomeria[Mute | Mute käldee]

Vetymolekyylist láá kyehti Spin-isomeer ađâi häämi, mast molekyyl atomij protonij spineh láá ereslágáneh. Ortovedyst spineh láá siämmáásundesiih já paravedyst eressundesiih. Orto- já paravedyst láá ereslágáneh jiešvuođah: Ovdâmerkkân ortovety lievlâlumliegâsvuotâ lii 0,24 °C aaleeb, ko paravedyst. Visteliegâsvuođâst 75 % vedyst lii ortovety, mut kolgos häämist sehe alda absoluutlâš nolláčuogâstâh masa puoh vety lii paravetyn.

Vety algâamnâsij rááiđulâš vuáháduvvâst[Mute | Mute käldee]

Táválávt vety lii sajettum algâamnâsij rááiđulâš vuáháduvvâst vuosmuš sárgáttâhân ađâi siámmáá sajan ko alkaalmetalleh. Vety lii kuittâg-uv viehâ ereslágán, ko alkaalmetalleh: Vety ij reagist čassijn nuuvt ko ovdâmerkkân litium, natrium teikkâ kalium. Tot lii meid táválávt luokattâllum epimetallin. Lasseen vety ionistemenergia já elektronegatiivlâšvuotâ láá ennuv stuárráábeh, maid alkaalmetallij västideijeeh. Vety ionistemenergia (1310 kJ/mol) västiđ eenâb halogeenij ionistemenergiaid. Vety sulâstit halogeenijd meid tondiet, ete tom elektronráhtusist puátá stääđis, jis tot finnee oovtâ elektron.

Vety kuittâg-uv sulâstit alkaalmetallijd maaŋgâ ääšist: Alkaalmetalleh já vety láá puohah s-laigosist, ađâi toi olgolumos aatoomorbitaal lii s-orbitaal, ko halogeenijn olgolumos lii p-orbitaal. Lasseen vety elektronaffiniteetárvu lii 73 kJ/mol, ko alkaalmetallij áárvuh láá suulân 50 kJ/mol já halogeenij -300 kJ/mol. Vety epičielgâs sajattuv tááhust kemia sánáduvvâst västideijee IUPAC lii avžuuttâm, ete vety ferttiiččii leđe vuosmuš rááiđust kaskoo ráiđulâš vuáháduv, kuás tot ij liččii alkaalmetallij ijge halogeenij juávkust.

Suuvrah já alkaaleh[Mute | Mute käldee]

Suvrâ já alkaal láá Brønsted–Lowry-teoria mield miäruštâllum tienuuvt, ete suvrâ lii aamnâs mii luovât vetyioni ađâi proton (H+). Alkaal lii vuod aamnås, mii vuástáváldá vetyioni. Suuvres čääcilaggâ šaddâ, ko čääci vuástávádá vetyioni já tast šaddâ oksonium-ioni (H3O+). Alkaallâš čääcilaggâ šaddâ, ko čääci luovât vetyioni já tast šaddâ hydroksid-ioni (OH-). Laagâ suvroduv teikkâ alkaallâšvuođâ vieksâvuotâ sorjo oksonium- teikkâ hydroksid-ionij meerist.

Vety ovtâstuvah[Mute | Mute käldee]

Vetyovtâstivâid puáhtá jyehiđ čonnâsijdis vuádulđ Kovalentsâš, ioničoonâslâš já meetaallâš ovtâstuvváid. Kovalentsâš ovtâstuvah láá vety já eres epimeetaal ovtâstuvâid, nuuvtko čääci, ammoniak já vetyhalogenideh. Taah ovtâstuvah láá visteliegâsvuođâst táválávt kaasun. Ioničoonâslâš ovtâstuvah láá elektropositiivlâš alkaal- teikkâ eennâmalkaalmeetaalioni já elektronegatiivlâš hydrid-ioni (H-) ovtâstuvâid. Taah hydrideh reagisteh vuáimálávt čassijn, mast šaddâ vetykaasu já meetaalhydroksid.

Sirdâšemmetalláin sehe lantanoidijnaktinoidijn vety ráhtá meetaallâš ovtâstuvâid.

Historjá[Mute | Mute käldee]

Putes vety valmâštij oovdemustáá eŋglandilâš kemisti-fyysikko Henry Cavendish ive 1766, ko sun laggij ryevdi riššâsuuvrân já tast šoođâi tubdâmettum kaasu. Cavendish meid merkkui, ete vety já ááimu siävus pävkittij já tast šoođâi kolgos. Ive 1781 Cavendish kavnâttij, ete kolgos lâi čääsi. Siämmáást sun komettij Aristoteles já eres Kreeika luándufilosofii jurduu tast, ete čääci lii algâaamnâs. Cavendish ij tiättám, ete sun kaavnâi uđđâ algâaamnâs, pic juurdij, ete kaasu lâi flogiston. Ovdil Cavendish, meid alkemisti Paracelcus já eŋglandilâš Robert Boyle valmâštáin vety, mut suoi iävá tutkâm tom jiešvuođâiđ teikkâ ubâ tiättám maid tot lâi.

Ránskáláš kemisti Antoine Lavoisier adelij vetyn nommâ hydrogène, mii puátá kreikkâkielâ saanijn ὕδωρ (hydor, čääci) já γίγνομαι (gignomai, rähtiđ, šoddâdiđ). Nommâ suijân lii vety já haapi koskâsâš reaktio, mast šaddâ čääsi.

Kiävttu[Mute | Mute käldee]

Onnáá peeivi vety lii kevttum ammoniak valmâštâsâst. Ammoniak valmâštuvvoo Haber-Bosch-vuovvijn vedyst já tyypist. Vety lii kevttum meid oljojáálludmist, mast vetyin puáhtá lasettiđ čiddâvetyi vety-čiddâ-koskâvuođâ já návt pyerediđ toi pyellim. Vetyin puáhtá meid meddâlistiđ oksidijd maalmâin já riišâ oljoost sehe valmâštiđ metanoli hiilimonoksidijn.

Kolgos vety lii kuáddurakettij pyeremuš puáldimaamnâs. Hapitteijen lii táválávt kolgos happi. Vâi happi já vety pisoh kolgosin, ferttee liegâsvuođâ leđe vuálá -183 °C. Tondiet rakettij puáldimaamnâs siäiluttem kuhháá lii väädis.

Käldeeh[Mute | Mute käldee]

Icono de traducción.svgTaat artikkâl lii jurgâlus
Taat artikkâl lii puohrâkkân teikkâ uásild jurgâlum suomâkielâ Wikipedia artikkâlist «Vety».