Happi

Typpi ← Happi → Fluorâ ↑ O ↓ S       Ubâ tavlustâh
Almoliih ääših
Nommâ	Happi
Tubdâldâh	O
Oornigloho	8
Luokka	epimeetaal
Laigos	p
Juávkku	16 (happijuávkku)
Ráiđu	2
Saahâdvuotâ	0,00143 · 103 kg/m3
Ivne	ivnettem, kolgosin kuovgisčuovjâd
Kavnâmihe, kävnee	1774, Joseph Priestley, Carl Wilhelm Scheele
Aatoomjiešvuođah
Aatoommassa (Ar)	15,9994
Aatoomsuonjâr, mittedum (rekinistum)	60 (48) pm
Kovalentsuonjâr	73 pm
Van der Waals suonjâr	152 pm
Orbitaalrááhtus	2s2 2p4
Elektroneh elektronkoorâin	2, 6
Hapittemlovoh	-II, -I
Kristalrááhtus	kuđâhâš
Fysikaallâš jiešvuođah
Orroomhäämi	kaasu
Suddâmčuogâstâh	54,36 K (-218,79 °C)
Tuoldimčuogâstâh	90,20 K (-182,95 °C)
Kuulmâsčuogâstâh	54,36 K já 0,152 kPa
Kriittisâš čuogâstâh	154,6 K já 5 050 kPa
Moolisaijaavuotâ	(25 °C) 17,36 · 10−3 m3/mol
Suddâmliegâsvuotâ	(O2) 0,444 kJ/mol kJ/mol
Lievlâlumliegâsvuotâ	(O2) 6,82 kJ/mol kJ/mol
Lievlâteedâ	1 000 Pa 61 K:st
Jienâ liähtu	330 m/s 295 K:st
Eres jiešvuođah
Elektronegatiivlâšvuotâ	3,44 (Pauling ciäkkádâh)
Jiešvuođâlâš liegâsvuotâkapasiteet	(O2) 0,918 kJ/kg·K
Liegâsvuođâsirdem	(300 K) 0,02658 W/(m·K)
CAS-nummeer	7782-44-7
Tiäđuh normaalliegâsvuođâst já -teddust

Happi lii algâaamnâs, mon kemiallâš merkkâ lii O (oxygenium), oornigloho 8 já aatoomtiäddu 15,999 u. Rijjâ algâamnâsin happi lii visteliegâsvuođâst kaasun, já tot lii 21 % Eennâmpáálu áimukeerdist. Happi kávnoo luándust valjeeht ovtâstâhhân, ovdâmerkkân čääccin sehe eennâm- já källeevuáđu mineraalin. Happi lii eennâmkoorâst 47 %, já tot lii-uv eennâmkoorâ táválumos algâaamnâs.

Rijjâ happi reagist uáli älkkeht eres amnâsijgijn. Happi paijeentuálá puállám, já stuárráámus uási iälánijn tarbâšeh tom elimân. Happi luovvân šadoi ohtiimist, já maaŋgah iäláneh kevttih tom sellâvuoiŋâmist.

Jiešvuođah

Allotrooppisâš häämih

Happi ij kuássin lah luándust ovtâskâs atomin. Táválávt tot lii happimolekyylin (O₂). Stuárráámus uási vyeliáimukeerdi haapist lii O₂ já tot lii meid haapi häämi, mon elleeh pyehtih vuoiŋâđ. Haapist lii meid allotrooppisâš häämi, mii kočoduvvoo oconin (O₃). Occoon lii iälánáid mirhâlâš vuoiŋâđ, já tot vahâgit já iärdud vuoiŋâmkiäinuid. Pajeáimukeerdist tot ráhtá occoonkeerdi, mii iästá uásild piäiváá háitulii ultravioletsuonjârdem puáttim Enâmân. Tondiet meid occoon lii elimân veltihánnáá. Ive 2001 kavnui haapi nube häämi O₄, mii šadda táválii happimolekyylist ko teedâ lii ucemustáá 20 GPa. Ton lasseen komovuođâst Eennâmpáálu alda kávnojeh ennuv happiatomeh (O). Komovuođâ happi lii čuolmâ satelliitáid tondiet ko tot reagist satelliit asemateriaalijgijn já muttá satelliit suonjârdem- já absorbistemjiešvuođâid.

Isotoopih

Haapist láá kulmâ stäđis isotoop: ¹⁶O, ¹⁷O já ¹⁸O, main ¹⁶O lii puoh táválumos (99,762 % haapist). Masa puoh ¹⁶O lii šoddâm helium fuusioreaktiost. ¹⁷O vuod šadda čiđđâsyklist, vety fuusiost. ¹⁸O šadda čiđđâsyklist pááccám ¹⁴N já helium fuusioreaktiost. Tondiet ko ¹⁶O já ¹⁸O šoddâm váátá helium já ¹⁷O tuše vety, te ucebeh tääsnih pyevtitteh enâmustáá ¹⁷O.

Haapi radioisotoopeh láá kavnum ohtsis neljinubáloh. Kuhemus pelilumäigi lii ¹⁵O:st (122,24 s) já ¹⁴O:st (70,6 s). Paijeel seekunt pelilumäigi lii čuávuváin isotoopijn: ¹⁹O (26,91 s), ²⁰O (13,51 s), ²¹O (3,42 s) já ²²O (2,25 s). ¹⁶O keppisuboh isotoopeh pieđgâneh positroniemissioin typpin já ¹⁸O lussâduboh isotoopeh beetapieđgânmijn fluorrân.

Ovtâstuvah

Haapi merhâšitteemus ovtâstâh lii čääci (H₂O), mii lii haapi já vety ovtâstâh. Čääci lii haapi lasseen tergâdumos aamnâs Eennâmpáálust tiettum elimân. Nubbe oovtâkiärdánis haapi já vety ovtâstâh lii vetyperoksid (H₂O₂). Vetyperoksid lii vuáimáás hapitteijee, já tot lii kevttum viälgudittemamnâsin já kuáddurakettij puáldimamnâs hapitteijen. Eres epimeetaaloksidijn tobdosumoseh láá čiđđâdioksid (CO₂) já čiđđâmonoksid ađai hágá (CO). Čiđđâdioksid šadda orgaanlâš ovtâstuvâi pyelimist, já tot lii merhâšittee šaddovistekaasu. Čiđđâmonoksid vuod lii mirhâlâš kaasu, mii šadda čiđđâovtâstuvâi epitievâslii puállámist. Eres táváliih epimeetaaloksideh láá riššâdioksid já -trioksid sehe typpimonoksid já -dioksid. Taah oksideh láá ááimunuáskádâsah, já toh tovâtteh čácáduvâi já eennâmvuáđu suvrom. Happi ráhtá ennuv ovtâstuvâid meid metallijgijn. Meetaalovtâstuvâin haapist lii táválávt hapittemloho -II. Meetaaloksideh láá táválávt tergâdeh malmâmineraaleh. Meetaaloksideh láá kevttum meid ivneamnâsin já kemiallij reaktioi katalyytin. Maaŋgah alkaal- já eennâmalkaalmeetaalhydroksideh láá uáli vuáimáás alkaaleh.

Happi puáhtá leđe meid ionin teikkâ maaŋgâaatoomlâš ioni uássin. Ovdâmerkkân haapi ionist lii oksidioni (O^2-), mii lii uássin meetaal oksidijn. Haapi já vety ionijn merhâšitteemuuh láá laagâ suvroduv tovâtteijee oksoniumioni (H₃O⁺) já alkaallâšvuođâ tovâtteijee hydroksidioni (OH^-). Eres algâamnâsij já haapi ionijn táválumoseh láá källeevuáđu mineraalijn orroo silikaationih, main oovtâkiärdánumoseh láá meta- já nesosilikaat (SiO₃^2- já SiO₄^4-). Kemikaalijn táváliih haapi molekyylionih láá karbonaat- (CO₃^-) já sulfaationi (SO₄^2-) sehe isesuándijn kevttum nitraationi (NO₃^-) já fosfaationih (PO₃^- já PO₄^3-).

Happi biologiast

Haapist lii uáli stuorrâ merhâšume Eennâmpáálu iälánáid. Šadoh já motomeh tiäbuh sehe bakteereh pyevtitteh haapi fotosyntees čuovâreaktiost. Čuovâreaktiost iäláán ohtimcuozzâdâh absorbist fotonijd ađai piäiváá čuovâ, mon energia pieđgee čäcimolekyyl happin já vetyn. Vety juátká ton maŋa fotosyntees čuávuváá muudon já happi luovvân ááimun. Uási haapist mana iäláán jieijâs sellâvuoiŋâmân. Masa puoh eennâmpáálu haapist puátá pyevtitteijei fotosynteesist. Masa puoh iäláneh tarbâšeh haapi sellâvuoiŋâmân, mast seelah luovâsmiteh ravâdâs energia kiävttusis. Sellâvuoiŋâmist luovvân čiđđâdioksid já čääsi, mon šadoh já tiäbuh vuod kevttih fotosynteesân.

Iäláán immuunsysteem sáttá kevttiđ haapi reaktiivisâš haamijd, nuuvt ko peroksidioni (O₂^-) já singlethaapi, mikrobij tuššâdem várás.