Happi

Wikipedia:st
Siirry navigaatioon Siirry hakuun
Happi
O-TableImage.svg
Almoliih ääših
Tubdâldâh O
Oornigloho 8
Luokka epimeetaal
Laigos p
Juávkku 16 (happijuávkku)
Ráiđu 2
Kavnâmihe, kävnee(h) 1774, Joseph Priestley, Carl Wilhelm Scheele
Aatoomjiešvuođah
Aatoomtiäddu (Ar) 15,9994
Aatoomsuonjâr, mittedum (rekinistum) 60 (48) pm
Van der Waals suonjâr 152 pm
Orbitaalrááhtus 2s2 2p4
Elektroneh elektronkoorâin 2, 6
Hapittemlovoh -II, -I
Kristalrááhtus kuđâhâš
Fysikallâš jiešvuođah
Suddâmčuogâstâh 54,36 K (-218,79 °C)
Tuoldâmčuogâstâh 90,20 K (-182,962 °C)
Molâsaijaasvuotâ (25 °C) 17,36 · 10-3 m3/mol
Suddâmliegâsvuotâ (O2) 0,444 kJ/mol
Lievlâlumliegâsvuotâ (O2) 6,82 kJ/mol
Jiešvuođâlâš liegâsvuotâkapasiteet (O2) 0,198 kJ/kg·K
Liegâsvuotâsirdem (300 K) 0,02658 W/m·K
Lievlâteedâ 1000 Pa 61 K:st
Jienâ liähtu 330 m/s 295 K:st
Eres jiešvuođah
Elektronegatiivlâšvuotâ 3,44 (Pauling ciäkkádâh)
CAS-nummeer 7782-44-7

Happi lii algâaamnâs, mon kemiallâš merkkâ lii O (oxygenium), oornigloho 8 já aatoomtiäddu 15,999 u. Rijjâ algâamnâsin happi lii visteliegâsvuođâst kaasun, já tot lii 21 % Eennâmpáálu áimukeerdist. Happi kávnoo luándust valjeeht ovtâstâhhân, ovdâmerkkân čääccin sehe eennâm- já källeevuáđu mineraalin. Happi lii eennâmkoorâst 47 %, já tot lii-uv eennâmkoorâ táválumos algâaamnâs.

Rijjâ happi reagist uáli älkkeht eres amnâsijgijn. Happi paijeentuálá puállám, já stuárráámus uási iälánijn tarbâšeh tom elimân. Happi luovvân šadoi ohtiimist, já maaŋgah iäláneh kevttih tom sellâvuoiŋâmist.

Jiešvuođah[Mute | Mute käldee]

Allotropisâš häämih[Mute | Mute käldee]

Happi ij kuássin lah luándust ovtâskâs atomin, mut táválávt happimolekyylin (O2). Stuárráámus uási vyeliäimukeerdi haapist lii O2 já tot lii meid haapi häämi, mon elleeh pyehtih vuoiŋâđ. Happist lii meid Allotropisâš häämi Occoon (O3). Occoon lii iälánáid mirhâlâš vuoiŋâđ, já vahâgit vuoiŋâmkiäinuid já toovvât toi iärdum.[1] Pajeäimukeerdist tot ráhtá occoonkeerdi, mii iästá uásild piäiváá háitulii ultravioletsuonjârdem puáttim enâmân. Tondiet meid occoon lii elimân velttihánnáá. Ive 2001 kavnui nubbe haapi häämi O4, mii šadda ko sirdá táválâš happimolekyylijd 20 GPa teddui. Komovuođâst eennâmpáálu alda kávnojeh lasseen ennuuv happiatomeh (O). Komovuođâ happi lii čuolmâ satelliitijd, tondiet ko tot reagist satelliit asemateriaalijgijn já muttá satelliit suonjârdem- já absorbistemjiešvuođâid.

Isotoopih[Mute | Mute käldee]

Haapist láá kulmâ stääđis isotoop: 16O, 17O já 18O, moin 16O lii puoh táválumos (99,762 % haapist). Masa puoh 16O lii šoddâm helium fuusioreaktiost. 17O vuod šaddâ čiđđâsyklist, vety fuusiost. 18O šaddâ čiđđâsyklist pááccám 14N já helium fuusioreaktiost. Tondiet ko 16O já 18O šoddâm váátá helium já 17O tuše vety, te ucebeh tääsnih pyevtitteh enâmustáá 17O.[2]

Haapi radioisotoopijd láá kavnum neljinubáloh ereslágán. Kuhemus pelilumäigi lii 15O:st (122,24 s) já 14O:st (70,6 s). Paijeel seekunt pelilumäigi láá čuávuvijn isotoopijn: 19O (26,91 s), 20O (13,51 s), 21O (3,42 s) já 22O (2,25 s). 16O keppisuboh isotoopih pieđgâneh positroniemissioin typpin18O lussâduboh isotoopih beetapieđgânmijn fluorrân.[3]

Ovtâstuvah[Mute | Mute käldee]

Merhâšitteemus haapi ovtâstâh lii čääci (H2O), kote lii haapi já vety ovtâstâh. Čääci lii haapi lasseen tergâdumos aamnâs eennâmpáálust tiettum elimân. Nubbe oovtâkiärdánis haapi ja vety ovtâstâh lii vetyperoksid (H2O2). Vetyperoksid lii vuáimáás hapitteijee já tot lii kevttum viälgudittemamnâsin já kuáddurakettij puáldimamnâs hapitteijen. Eres epimeetaaloksidijn tobdosumoseh láá čiđđâdioksid (CO2) já čiđđâmonoksid ađâi hágá (CO). Čiđđâdioksid šadda orgaanlâš ovtâstuvâi pyelimist já tot lii merhâšittee šaddovistekaasu. Čiđđâmonoksid vuod lii mirhâlâš kaasu, mii šadda čiđđâovtâstuvâi epitievâslâš puállámist. Eres táváliih epimeetaaloksideh láá riššâdioksid-trioksid sehe typpimonoksid-dioksid. Taah oksideh láá ááimunuáskádâsah já toh tovâtteh čácáduvâi já eennâmvuáđu suvrom. Happi ráhtá ennuv ovtâstuvâid meid metallijgijn. Meetaalohtâstâsâst haapist lii táválávt happidemloho -II. Meetaaloksideh láá táválávt tergâdeh malmâmineraaleh. Meetaaloksideh láá kevttum meid ivneamnâsin já kemialâš reaktioi katalyytttin. Maaŋgah alkaal-eennâmalkaalmeetaalhydroksideh láá uáli vuáimáás alkaaleh.

Happi puáhtá leđe meid ionin teikkâ maaŋgâaatoomlâš ioni uásin. Ovdâmerkkân haapi ionist lii oksid-ioni (O2-), mii lii uásin meetaal oksidijn. Haapi já vety ionijn merhâšitteemuuh láá laagâ suvroduv tovâtteijee oksonium-ioni (H3O+) já alkaallâšvuođâ tovâtteijee hydroksid-ioni (OH-). Eres algâamnâsij já haapi ionijn táválumoseh láá källeevuáđu mineraalijn orroo silikaat-ioneh, moin oovtâkiärdánumoseh láá meta- já nesosilikaat (SiO32- já SiO44-). Kemikaalijn táváliih haapi molekyyl-ioneh láá karbonaat- (CO3-) já sulfaationi (SO42-) sehe isesuándijn kevttum nitraat-ioni (NO3-) já fosfaat-ioneh (PO3- já PO43-).

Happi biologiast[Mute | Mute käldee]

Haapist lii uáli stuorrâ merhâšume eennâmpáálu iälánijd. Šadoh já motomeh tiäbuh sehe bakteereh pyevtitteh haapi fotosyntees čuovâreaktiost. Čuovâreaktiost iäláán ohtimcuozzâdâh absorbist fotonijd ađâi piäiváá čuovâ, mon energia pieđgee čäcimolekyyl haapin já vetyn. Vety juátká ton maŋa fotosyntees čuávuváá muudon já happi luovân ááimun. Uási haapist mana iáláán jieijâs sellâvuoiŋâmân. Masa puoh eennâmpáálu haapist puátá Pyevtitteijei fotosynteesist. Masa puohah iáláneh tarbâšeh haapi sellâvuoiŋâmân, mast seelah luovâsmiteh ravâdâs energia kiävttusis. Sellâvuoiŋâmist luovân čiđđâdioksid já čääsi, mon šadoh já tiäbuh vuod kevttih fotosynteesin.

Iáláán immuunsysteem sáttá kevttiđ haapi reaktiivisâš haamijd, nuvt ko peroksid-ioni (O2-) já singlettihaapi mikrobij tuššâdem várás.

Käldeeh[Mute | Mute käldee]

  1. terveyskirjasto.fi Čujottum 19.4.2021 (suomâkielân)
  2. lpi.usra.edu Čujottum 19.4.2021 (eŋgâlâskielân)
  3. environmentalchemistry.com Čujottum 19.4.2021 (eŋgâlâskielân)
Icono de traducción.svgTaat artikkâl lii jurgâlus
Taat artikkâl lii puohrâkkân teikkâ uásild jurgâlum suomâkielâ Wikipedia artikkâlist «Happi».