Helium

Wikipedia:st
Siirry navigaatioon Siirry hakuun
VetyHeliumLitium


He

Ne  
 
 
He-TableImage.svg
Almoliih ääših
Nommâ Helium
Tubdâldâh He
Oornigloho 2
Luokka epimeetaal
Laigos s
Juávkku 18 (jálukaasu)
Ráiđu 1
Saahâdvuotâ0,0001787 · 103 kg/m3
Ivneivnettem
Kavnâmihe, kävnee 1868, Pierre Janssen, Joseph LockyerEdward Frankland
Aatoomjiešvuođah
Aatoommassa (Ar)4,002602
Aatoomsuonjâr, mittedum (rekinistum)(31) pm
Van der Waals suonjâr140 pm
Orbitaalrááhtus1s2
Elektroneh elektronkoorâin 2
Kristalrááhtuskuuđâčievâg teikâ asekuávdášlâš kuđâhâš
Fysikaallâš jiešvuođah
Orroomhäämi kaasu
Suddâmčuogâstâh(25 MPa) 0,95 K (-272,2 °C)
Tuoldimčuogâstâh4,22 K (-268,93 °C)
Kriittisâš čuogâstâh5,19 K já 227 kPa
Moolisaijaavuotâ24,47 · 10−3 m3/mol
Suddâmliegâsvuotâ0,0138 kJ/mol
Lievlâlumliegâsvuotâ0,0845 kJ/mol
Jienâ liähtu970 m/s 293 K:st
Eres jiešvuođah
Jiešvuođâlâš liegâsvuotâkapasiteet5,193 kJ/kg·K
Liegâsvuođâsirdem0,15 W/(m·K)
CAS-nummeer7440-59-7
Tiäđuh normaalliegâsvuođâst já -teddust
Helium-laser

Helium lii algâaamnâs, mon kemiallâš merkkâ lii He (helium) já oornigloho 2. Helium lii mávuttemes, hajâttemes já ivnettemes jálukaasu já tot ij räähti pisovâš ovtâstuvâid vuámášittee passiivlâšvuođâ tiet. Helium lii vety maŋa maailmubâlâšvuođâ táválumos algâaamnâs.

Jiešvuođah[Mute | Mute käldee]

Helium-kaasuputtâleh
Kolgos helium

Fysikaallâš jiešvuođah[Mute | Mute käldee]

Helium tuoldimčuogâstâh lii vyeligumos puoh algâamnâsijn (-268,89 °C). Helium lii meid áinoo algâaamnâs, mii ij lah normaalteddust já absoluutlâš nolláčuogâstuv alda tooškâs orroomhäämist. 25 MPa teddust (normaalteedâ suulân 0,1 MPa) helium steergâg 0,95 Kelvin ađâi -272,2 °C liegâsvuođâst. Tooškâs helium lii uáli timmâ aamnâs.

Heliumist láá käävci tobdos isotoopid, moi massalovoh láá kooskâst 3–10. Tain tuše 4He já 3He láá stáđáseh. Čielgâsávt táválumos isotoop lii 4He, mon váimusist láá kyehti prootoon já kyehti neutron. 4He váimuseh ađai alfačalmaah šaddeh lusis aatoomváimusij alfapieđgânmist.

Nubbe stäđis isotoop Helium-3 sátáččij leđe čuávdus maailm energiavänivuotân, jis fuusioreaktio puávtáččij väldiđ hiätukiävtun. Helium-3 lii valjeeht Mánudáást.

Isotoop Pelilumäigi Pieđgânemtijppâ
Tiettumvuotâ-%
3He stäđis 0,000137 %
4He stäđis 99,999863 %
5He neutronemissio
6He 806,7 ms β--pieđgânem
7He neutronemissio
8He 119,0 ms neutronemissio, β--pieđgânem
9He neutronemissio
10He neutronemissio

Kemiallâš jiešvuođah[Mute | Mute käldee]

Helium kulá jálukaasuid. Helium lii kemiallávt puoh passiivlumos algâaamnâs, já tot lii masa puoh tiilijn atomaarlâš ijge reagist. Helium tiättoo molekyylijn tuše hiäjus ovtâstuvâin alda absoluutlâš nolláčuogâstuv. Helium laggânemvuotâ čáácán lii ucemus puoh kaasuin. Helium Joule já Thompson almoon árvu lii negatiivlâš ađai helium lieggân, ko tot vijđán.

Helium puáhtá rähtiđ epistäđis ovtâstuvâid volframáin, jodijn, fluorijn, riššáinfosforáin, jis helium lii vistig ionistum teikâ plasman. Návt láá rahtum ovdâmerkkân HeNe-, HgHe10-, WHe2- já He2-molekyyleh sehe He+-, He22+-, HeH+- já HeD+-ioneh. Áinoo stäđis heliummolekyyl lii ovtâstâh, mast heliumaatoom lii čonnum fullereenpáálu siisâ. Ton lasseen motomeh ovtâstuvah láá máhđuliih rekinistmâslávt, mut taid ij vala lah puáhtám valmâštiđ. Tágáreh ovtâstuvah láá ovdâmerkkân HHeF já HeBeO.

Vaikuttâs ulmui[Mute | Mute käldee]

Jienâ liähtu lii kulmii jotelub ko ááimust. Helium ij paajeed jienâ aloduv, pic jienâpoksâmij resonanstávjuduv, mii toovât sárnum spektri pajanem. Helium ij lah mirhâlâš, mut stuorrâ mereh sättih puáttiđ haapi sajan voorâst. Helium puáhtá meid tovâttiđ áimurade. Kiäppáin helium ij toovât vuoiŋâmrefleks, nuuvtko ovdâmerkkân čiđđâdioksid.

Historjá[Mute | Mute käldee]

Helium lii spiekâstâhlâš algâaamnâs tast, ete tot kavnui vuossâmuu keerdi Eennâmpáálu ulguubeln, ko täsnitietteeh Pierre JanssenJoseph Lockyer sehe kemist Eward Frankland uáinistii Piäiváá spektrist tubdâmettum algâamnâs spektrisárgá. Säärgis oinui tuše tievâslâš peeivisiävŋánem ääigi, já ton párukukkodâh lâi 587,49 nm. Sárgá nommân adelui D3, ko natrium sárgái noomah lijjii D1 já D2. Helium nommâ puátá kreikakielâ säänist helios, mii meerhâš piäiváá. Helium-sääni ium-kiäjus čuujoot toos, ete kävneeh jurdáččii, ete sij lijjii kavnâm meetaal ijge kaasu. Ko eres jálukaasuh lijjii maŋeláá kavnum, toi noomah finnejii on-kiäččus.

Vuossâmuu keerdi helium kavnui Eennâmpáálust ive 1895, ko skotlandlâš kemist William Rmasay kieđâvušâi kleveliit typpisuvrâin já sierrij šoddâm kaasust tyypihaapi. Sun jurdâččij, ete lâi kavnâm argon, mut ko kaasu spektri lâi analysistum, sun huámmášij spektrisárgá, mii lâi aaibâs siämmáálágán ko Piäiváá spektrisäärgis D3. Siämmáá ive Per Teodor CleveAbraham Langlet sierrijn helium nuuvt ennuv, ete suoi puovttijn miäruštâllâđ ton aatoomtedduu.

Ive 1907 Ernest RutherfordThomas Royds tuođâštáin, ete alfačalmaah láá heliumaatoom váimuseh. Ive 1908 hollandlâš kemist Heike Kamerlingh Onnes čuáskudij helium 1 kelvin liegâsvuotân, já tot muttui kolgosin. Sun irâttij meid rähtiđ tooškâs helium, mut ij luhostum. Tooškâs helium rähtimist luhostui vuosmuu keerdi Willem Hendrik Keesom ive 1926, ko sun pajedij helium tedduu 25 áimukeerdi teddui. Ive 1938 ryeššilâš Pjotr Kapitsa huámmášij, ete helium-4 muttoo suprakolgosin alda absoluutlâš nolláčuogâstuv. ovtâstumstaatâliih Douglas Dean Osheroff, David Morris LeeRobert Coleman Richardson huámmášii siämmáá almoon helium-3:st ive 1972. Sij finnejii tutkâmušâstis Nobel-fyysiikpalhâšume ive 1996.

Tiettum já pyevtittem[Mute | Mute käldee]

Helium lii tubdum maailmubâlâšvuođâ nubben táválumos algâaamnâs vety maŋa, já maailmubâlâšvuođâ tubdum massaast suulân niäljádâs (23 %). Helium šadda taasnij vetyatomij fuusioreaktiost. Tááláá algâpävkittemteoria mieldi stuárráámus uási heliumist šoodâi jo 1–3 miinuut algâpävkittem maŋa.

Eennâmpáálu áimukeerdist helium lii tuše 5 ppm ađai 0,0005 saijaasvuotâprooseent, ko masa puoh helium kárgáá ááimun keppisvuođâs tiet. Masa puoh Eennâmpáálu heliumist puátá uuraantorium radioaktiivlâš pieđgânmist. Alfapieđgânmist šadda helium-4-vááimus, mast šadda heliumaatoom, ko tot finnee kyehti elektron.

Stuárráámus uási kiävtun tárguttum heliumist puátá eennâmkaasust. Masa puoh helium lii pyevtittum Ovtâstum staatâin (84 %) já Algeriast. Ive 1984 helium lâi pyevtittum suulân 150 miljovn kuđâhâšmeetterid. Ko heliumist lii nuuvt vyeligâš tuoldimčuogâstâh, te eennâmkaasu eres kaasuid (meetaantyppi) puáhtá kolgosmittiđ. Taan kaasusiähusist helium puáhtá sierriđ aktiivčiiđáin, mii čana eres kaasuid olssis. Pyevtittâssân lii helium, mon putesvuotâ lii 99,995 %.

Kiävttu[Mute | Mute käldee]

Helium lii keppisub ko áimu, já tondiet tot kiävttoo áimutaampâin, šoŋŋâpááluin já áimupááluin. Helium ij pyevti pävkittiđ tego vety já lii tondiet torvolub. Vyeligis tuoldimčuogâstuv tiet kolgos helium lii uáli pyeri aamnâs vyeligis liegâsvuođâ tutkâmušân, ko čáittus finnee kolmâsin ton vievâst. Kolgos helium kiävttoo meid suprajottee magneettij čuáskumân magneetkuvvimpiergâsijnčalmaašjođálmittein. Korrâ liegâsvuođâsirdemis já keppisvuođâs tiet helium puáhtá kevttiđ aatoomvyeimilágádâsâi čuáskumist.

Helium puáhtá kevttiđ syejikaasun ovdâmerkkân TIG-hiccimist, jis metalleh reagisteh älkkeht happijn. Helium uážžu kevttiđ meid purrâmâšveerhij pakkamkaasun.

Helium lii táválumos kyeddeekaasu kaasu-, kaasu-kolgos- já kaasu- tooškâskromatografiast. Helium ävkkin lii ton vyeligis aatoommassa, mon keežild helium jiešvuođah spiekâsteh ennuv analyytijn. Ton lasseen helium ij reagist ijge absorbist rááiđui tievâdâsmateriaaláid. Helium vyeligis sahisvuođâ tiet ton tedâtáppu lii ucce.

Helium já neon siähus kiävttoo laserijn. Helium lii kevttum meid rakettij puáldimamnâsin kevttum vety čuáskudeijen. Ton lasseen tot kiävttoo aatoomvyeimilágádâsâi puáldimamnâsin kevttum uuraan siäiludmist.

Helium já haapi teikâ táválâš ááimu siähus lii kevttum vuoiŋâmpiergâsist, ko kalga puohčâđ uáli kieŋâlân. Siähusân puáhtá lasettiđ meid tyypi (Trimix) teikâ vety (Hydreliox). Helium ij lah mirhâlâš ijge laggân čáácán, mut puáhtá kuittâg-uv prinsiiplávt tovâttiđ puáhčánem. Helium kevttim estâd typpinarkoos já happimirhâttâs.

Käldeeh[Mute | Mute käldee]

Icono de traducción.svgTaat artikkâl lii jurgâlus
Taat artikkâl lii puohrâkkân teikkâ uásild jurgâlum suomâkielâ Wikipedia artikkâlist «Helium».