Saahâdvuotâ

Wikipedia:st
Njuškii navigistmân Njuškii ucâmân

Saahâdvuotâ lii meeri, mii almoot pitá masa koskâvuođâ ton saijaasvuotân. Talle ko láá tiätu liegâsvuotâteedâ, te jyehi amnâsist lii fastâ saahâdvuotâ, mii lii jiešvuođâlâš jieškote-uv amnâsân.

Ovtâlduvah[mute | mute käldee]

Saahâdvuotâ almottuvvoo häämist

,

kost lii massa já saijaasvuotâ.

Ideaalkaasu saahâdvuotâ[mute | mute käldee]

Lieggâvijđánem tiet amnâsij saahâdvuotâ lii kiddâ liegâsvuođâst, meiddei siämmáá amnâsist. Tooškâs amnâsijnkolgosijn lieggâvijđánem ij lah merhâšittee, mutâ kaasuin tot lii ennuv stuárráb, mon lasseen toi saahâdvuotâ lii kiddâ meiddei teddust. Ideaalkaasu saahâdvuotâ (ρ) lii kiddâ ton moolimassaast (M), absoluutlâš liegâsvuođâst (T) já teddust (p) čuávuvávt:

,

kost R lii almolâš kaasustááđu. Meiddei olmâ kaasui saahâdvuođah láá táválávt alda tom, jis toh iä lah šoddâmin kolgen.

Ohtâduvah[mute | mute käldee]

Saahâdvuođâ SI-ohtâdâh lii kg/m³ (kiilu per kuđâhâšmeetter). Tot lii kuittâg uáli uccâ ohtâdâh, mii lii táválávt aanoost talle ko lii saahâ kaasuin. Tagareh saahâdvuođâ ohtâduvah, moh láá eenâb aanoost, láá g/cm³ (grammâ per kuđâhâšsenttimeetter) já kg/dm³ (kiilu per kuđâhâšdesimeetter ađai kiilu per litter).

Táválávt saahâdvuođáin uáivildeh koskâsaahâdvuođâ. Talle nabdosin lii, ete massa lii ollásávt ohtâlâš.

Saahâdvuođâ ohtâduvâi koskâvuođah láá: 1 000 kg/m³ = 1 kg/dm³ = 1 g/cm³

Ovdâmeerhah saahâdvuođâin[mute | mute käldee]

Čääsi saahâdvuotâ lii uáli alda áárvu 1 kg/dm³, tastko kiilu miäruštâllui algâaalgâst nuuvt, ete tot lii oovtâ čäcilitter massa.

Eennâmpáálu alne stuárráámus saahâdvuotâ lii osmiumist, 22,59 kg/dm³. Tooškâs amnâsijn ucemus saahâdvuotâ lii motomijn orgaanlâš materiaalijn tegu koorhâst (nyevt 0,2–0,5 kg/dm³) já uáli syeđđees aerogeelijn (joba 0,001–0,002 kg/dm³)

Kaasui saahâdvuotâ lii čuuvtij ucceeb ko tijpâlâš tooškâs amnâsij saahâdvuotâ. Ovdâmerkkân ááimu saahâdvuotâ lii NTP-tiileest (liegâsvuotâ 0 °C, teedâ 1 013 hPa) 1,293 kg/m³, já liegâsvuođâst 15 °C já siämmáá teddust 1,225 kg/m³. Vety saahâdvuotâ NTP-tiileest lii tuše 0,0899 kg/m³.

Stuorrâ tedduu vyelni amnâsij saahâdvuotâ puáhtá leđe čuuvtij stuárráb-uv. Ovdâmerkkân Piäiváá kuávdáást saahâdvuotâ lii nyevt 150 000 kg/m³. Nube tááhust taasnij kooskâst leijee amnâs saahâdvuotâ lii uáli jo ucce, sierânâs áárvui mieldi koskâmiärálávt 10−25–10−15 kg/m³.

Käldeeh[mute | mute käldee]

Jurgâlus
Taat artikkâl teikkâ uási tast lii jurgâlum teikkâ toos láá uccum tiäđuh ereskielâlâš Wikipedia artikkâlist.
Algâalgâlâš artikkâl: fi:Tiheys