Njuškii siskáldâsân

Laigos (ráiđulâš vuáhádâh)

Wikipedia:st
Laigoseh ráiđulâš vuáháduvvâst.

Algâamnâseh láá ráiđulâš vuáháduvvâst luokattâllum laigosáid ton mield, ete mon aatoomorbitaalist lii kvanttimekaniik njuolgâdusâi vuáđuld puoh tuođânálásumosávt taggaar elektron, mast lii aatoom puoh elektronijn stuárráámus energia. Laigoseh kočoduvvojeh orbitaalij mield pustavijguin s, p, df. Ovdâmerkkân haapi elektron, mast lii stuárráámus energia, lii p-orbitaalist ađai happi kulá p-laigosân.

Hypoteetlâš g-laigos

[mute | mute käldee]

Ij lah vala kavnum ohtâgin algâaamnâs, mii ličij g-laigosist, mut rekinistmij mield algâaamnâs, mon oornigloho lii 121, puávtáččij leđe tobbeen.[1]

Käldeeh

[mute | mute käldee]

  1. G-block chemeurope.com. Vyerkkejum 24.6.2021. Čujottum 22.6.2021. (eŋgâlâskielân)