Čiđđâ

Wikipedia:st
Siirry navigaatioon Siirry hakuun
BooriČiđđâTyppi


C

Si  
 
 
C-TableImage.svg
Almoliih ääših
Nommâ Čiđđâ
Tubdâldâh C
Oornigloho 6
Luokka epimeetaal
Laigos p
Juávkku 14
Ráiđu 2
Saahâdvuotâ2,267 (graafiit)
3,513 (tiimaant) · 103 kg/m3
Korâsvuotâ0,5 (graafiit)
10 (tiimaant) (Mohs čiäkkádâh)
Ivnečappâd (graafiit)
ivnettem (tiimaant)
Kavnâmihe ovdâhistorjá
Aatoomjiešvuođah
Aatoommassa (Ar)12,0107
Aatoomsuonjâr, mittedum (rekinistum)70 (67) pm
Kovalentsuonjâr77 pm
Van der Waals suonjâr91 pm
Orbitaalrááhtus2s2 2p2
Elektroneh elektronkoorâin 2, 4
HapittemlovohIV, II, -IV
Kristalrááhtuskuuđâčievâg
Fysikaallâš jiešvuođah
Orroomhäämi tooškâs
Suddâmčuogâstâh3 773,15 K (3 500,0 °C)
Tuoldimčuogâstâh5 100,15 K (4 827,0 °C)
Kuulmâsčuogâstâh(graafiit) 4 765 K já 10 132 kPa
Kriittisâš čuogâstâh6 810 K já 222 915[1] kPa
Moolisaijaavuotâ4,58 · 10−3 m3/mol
Lievlâlumliegâsvuotâ355,8 kJ/mol
Jienâ liähtu18 350 m/s 293,15 K:st
Eres jiešvuođah
Elektronegatiivlâšvuotâ2,55 (Pauling čiäkkádâh)
Jiešvuođâlâš liegâsvuotâkapasiteet(graafiit) 0,709 kJ/kg·K
Šleeđgâsirdem0,061 · 106 S/m
Liegâsvuođâsirdem1,59 W/(m·K)
CAS-nummeer7440-44-0
Tiäđuh normaalliegâsvuođâst já teddust

Čiđđâ lii algâaamnâs, mon kemiallâš merkkâ lii C (carbonium), oornigloho 6 já aatoomtiäddu 12,0107 u. Čiđđâ lii puoh tobdos elimân velttihánnáá aamnâs, já tot lii uássin maaŋgâin iälánáid tergâdis amnâsijn, tego DNA:st, čiđđâhydraatijn, proteinijn sehe vuojâin.

Jiešvuođah[Mute | Mute käldee]

Allotrooppisâš häämih[Mute | Mute käldee]

Čiiđâst láá vittâ allotrooppisâš häämi: tiimaant, graafiit, nanopoccee, fullereengraafeen. Tiimaant lii ohtâ korrâsumosijn amnâsijn luándust. Tiimaant šadda eennâm vyelni korrâ liegâsvuođâ já tedduu tiet, já tot lii kevttum čiiŋâin sehe poorá- já saijeemmašinij teerijn. Tiimaant korâsvuotâ lii kiddâ ton ráhtusist, mast sp3-hybridistum čiđđâatomeh rähtih nelji kovalentlâš čonnâs čuávuváid čiđđâatomáid nuuvt, ete ráhtusist puátá tetraedri hámásâš. Tággáár čonâdâttâm toovât timantân viermilágán ráhtus, mii lii uáli koorâs. Veik tiimaant rááhtus lii koorâs, tot ij kuittâggin lah nanos, já tondiet tot cuovkkân älkkeht. Timantist láá tuše kovalentlâš čonnâseh, mast čuávu, ete tiimaant šleeđgâsirdemvuotâ lii hyeni.

Graafiit lii putes čiiđâ táválumos häämi. Tot lii tevkisränis, timmâ já čápudittee aamnâs, mii sirdá šleeđgâ pyereest. Graafiit jiešvuođah puátih ton epitáválâš ráhtusist: Grafitist čiđđâatomeh rähtih käniviermilágán tuálbusijd kuulmâ kovalentlâš čonnâs vievâst. Čiđđâatomij niäljádeh olgoelektroneh láá delokalistum tuálbusij kooskân já čaneh taid oohtân. Tuálbusij kooskâst leijee rijjâ elektroneh tovâtteh tom, ete graafiit sirdá šleeđgâ pyereest tuálbusij sundeest. Graafiit kiävttoo ton šleeđgâsirdemvuođâ já timesvuođâ tiet vuoidâmamnâsin sehe lajopeenâi teerijn. Graafiit lii meid táválumos hitodeijeeaamnâs aatoomvyeimilágádâsâi váimusreaktorijn.

Fullereen ađai pállučiđđâ lii čiiđâ allotrooppisâš häämi, mast čiđđâatomeh láá čonnâsâm nubijdis páálu háámán. Táválávt fullereenist láá 60 čiđđâatomid. Čiđđâatomeh rähtih viermi, mast láá 20 kuuđâčievvâg atomid já 12 viiđâčievvâg atomid. Čiđđânanopocceest čiđđâatomeh rähtih pocceelágán ráhtus, mon čođâmitto lii enâmustáá muáddičyet nanomeetterid, mut kukkodâh sáttá leđe joba muáddi senttimeetter. Čiđđânanopoccee lii joba čyeti kerdid nanosub ko stääli, jis amnâsij tiäddu váldoo huámmášumán.[2]

Ive 2004 fysikkáreh Andre GeimKonstantin Novoselov kavnáin uđđâ čiiđâ allotrooppisâš häämi graafeen. Grafenist lii siämmáálágán tuálbusrááhtus ko grafitist, mut grafenist lii tuše ohtâ tuálbus. Graafeen lii uáli nanos já stoorgâs, mut meid vannee. Graafeen lii kočodum "imâšamnâsin", já tot sáttá puátteevuođâst toohâđ máhđulâžžân nanosub, keppisub já mudoi-uv pyerebij materiaalij valmâštem.[3] Meid nanopocceest já fullereenist sáttá leđe puátteevuođâst kiävttu jieškote-uvlágán teknologia suorgijn.

Isotoopeh[Mute | Mute käldee]

Čiiđâst láá kyehti stäđis isotoop: C-12 já C-13. Luándu čiiđâst 98,89 % lii C-12 já 1,11 % C-13. Čiiđâst lii luándust ohtâ radioisotoop C-14, mii kiävttoo radiočiđđâääigidmist. C-14 pelilumäigi lii 5 730 ihheed, já tot muttoo β--pieđgânmist typpin.

Čiiđâ ovtâstuvah[Mute | Mute käldee]

Orgaanlâš ovtâstuvah[Mute | Mute käldee]

Čiđđâ lii orgaanlâš kemia vuáđu já puoh orgaanlâš ovtâstuvah siskeldeh čiiđâ. Orgaanlâš ovtâstuvah vuod rähtih puoh tubdum eellim. Orgaanlâš ovtâstuvah láá masa puoh iälánij raavâdamnâseh sehe ráhtusamnâseh, nuuvt ko vuojah, čiđđâhydraateh, proteiineh, hormoneh já DNA. Oovtâkiärdánumoseh orgaanlâš ovtâstuvah láá čiđđâvetyh, main láá tuše čiđđâ- já vetyatomeh. Čiđđâvetyh kočoduvvojeh alkaanin, alkeenin teikâ alkyynin ton mield, ete lii-uv tain tuše oovtâkiärdáneh kovalentlâš čonnâseh, vâi meid kyevtkiärdág teikâ kuulmâkiärdág čonnâseh. Muálkkáb orgaanlâš ovtâstuvâin láá vetyatomij saajeest jieškote-uvlágán funktionaallâš juávkkun kočodum atomeh teikâ aatoomjuávhuh. Funktionaallâš juávkku vaaigut ovtâstuv kemiallâš jiešvuođáid, já tot lii ovtâstuv uási, mii táválávt reagist kemiallâš reaktiost. Funktionaallâš juávkku puáhtá luovâniđ teikâ nubástuđ eres funktionaallâš juávkkun kemiallâš reaktiost. Orgaanlâš ovtâstuvâid puáhtá jyehiđ ovtâstâhjuávhoid funktionaallâš juávhus mieldi.

Vyelni láá kovvejum motomij orgaanlij ovtâstâhjuávhui almoliih ráhtuseh já toi funktionaalliih juávhuh. Puustav R meerhâš čiđđâviđjá teikâ eres aatoomjuávhu.

Epiorgaanlâš ovtâstuvah[Mute | Mute käldee]

Uási čiiđâ ovtâstuvâin láá meid epiorgaanliih. Epiorgaanlâš čiđđân láá luokattâllum algâamnâsčiđđâ ađai ovdâmerkkân graafiit já tiimaant sehe epiorgaanlâš čiiđâ siskeldeijee suuvrah, tegu vetysyaniidčiđđâsuvrâ sehe toi säältih. Meid puáldimist šaddee hágáčiđđâdioksid láá epiorgaanlâš čiđđâovtâstuvah.[4] Stuárráámus uási syaniidovtâstuvâin sehe hágá láá mirhâliih.[5][6]

Čiiđâ juurrâm luándust[Mute | Mute käldee]

Čiđđâ jorá luándust ohtânmaanoost vuárhást nuubán. Šadoh vyerkkejeh ááimu čiđđâdioksid čiiđâ ohtiimist, mast tot sirdâšuvá eennâmvuáđun teikâ eres iälánáid, ko šaddo jáámá teikâ ellee porá tom. Iäláneh kevttih čiđđâovtâstuvâid ravâdâssân já luovâsmiteh čiđđâdioksid ááimun sellâvuoiŋâmist. Eennâmvuáđun karttâm šado orgaanlâš aamnâs miäská, mii luovâsmit čiiđâ ááimun. Uási amnâsist vuáju hitásávt jieŋâlâsân já muttoo korrâ tedduu já liegâsvuođâ keežild oljoneennâmkaasun. Fossiillâš puáldimamnâsij kevttim tiet oljo já eennâmkaasu čiđđâ piäsá maasâd ááimun. Uási čiiđâst lii kásánittâm meeráid, já stuárráb čiđđâdioksid meeri ááimust lasseet meid čiđđâdioksid mere meerâin. Čiđđâdioksid toovât šaddovistealmoon, mon keežild Eennâmpállu piso tuárvi liegâsin elimân. Čiđđâdioksid meeri lasanem áimukeerdist lii nanosmittâm šaddovistealmoon já tovâttâm šoŋŋâduv lieggânem.[7] Meerâin čiđđâdioksid já čääsi reaktiost šadda čiđđâsuuvrâ, mii suvro čácáduvâid. Čácáduvâi suvrom toovât merhâšittee hááituid tobbeen ellee iälánáid.[8]

Kiävttu[Mute | Mute käldee]

Čiđđâ kiävttoo čuávuváin čuosâttuvâin, moh iä lah mainâšum tolebáá:

Käldeeh[Mute | Mute käldee]

Icono de traducción.svgTaat artikkâl lii jurgâlus
Taat artikkâl lii puohrâkkân teikkâ uásild jurgâlum suomâkielâ Wikipedia artikkâlist «Hiili».