Kemiallâš merkkâ

Wikipedia:st
Siirry navigaatioon Siirry hakuun
Heliumaatoom kemiallâš merkkâ (He) sehe massa-oorniglovoh

Kemiallâš merkkâ lii uánihis, läättinlâš pustavijd kevttee merkkimvyehi algâamnâsáid. Puoh luándu algâamnâsáid láá oovtâ teikkâ kyevti puustav kukkosâš merkkâ, mut motomijn rahtum algâamnâsijn láá koskâpuddâsâš kemiallâš meerhâst kulmâ puustav. Kemiallâš ovtâstuvâi kemiallâš myenster lii rahtum ovtâstuv algâamnâsij kemiallâš meerhâin.

Ko algâamnâs kemiallâš meerhâst láá kyehti puustav, ovdemuš lii stuorrâ- já maajeeb uccâ puustav. Ovdâmerkkân Co lii kooboolt kemiallâš merkkâ, mut CO lii haapi (O) já čiiđâ (C) kemiallâš ovtâstuv čiđđâmonoksid kemiallâš myenster.

Kemiallâš meerhah kiävttojeh uánádâssân já materiaaltekniikâst meetaalsiähusij meetaalkoskâvuođâ olgospyehtimân. Toh kiävttojeh meid reaktio-ovtâlduvâin. Meerhah láá läättinkielâlij noomâi uánádâsah, ovdâmerkkân Au (kolle) puátá läättinkielâ säänist Aurum. Toh láá tubdum maailmvijđosávt, ko eres kielâin algâamnâsij noomah pyehtih leđe aaibâs ereslágáneh. Ovdâmerkkân natriumkalium meerhah láá ubâ maailmist Na já K, mut eŋgâlâškielâst toi noomah láá sodiumpotassium.

Algâamnâs kemiallâš merkkâ lii ain siämmáš puoh isotoopáid. Jis isotoopijd ferttee iäruttiđ, tego váimusfyysiikâst, te puáhtá kemiallâš meerhâ oovdân pajeindeksin čäälliđ isotoop massalovo. Ovdâmerkkân 2H meerhâš deuterium ađai vety isotoop, mon massaloho lii 2. Motomin meid algâamnâs oornigloho lii merkkejum massalovo vuálá. Ovdâmerkkân 12H.

Puoh algâamnâsijn ij lah nommâ, mut toh láá finnim koskâpuddâsâš noomâ, mii vuáđuduvá läättinkielâlâš lohosaanijd. Tai algâamnâsij meerhâin láá kulmâ puustav, ovdâmerkkân algâaamnâs, mon oornigloho lii 119 lii ununennium (Uue).

Käldeeh[Mute | Mute käldee]

Icono de traducción.svgTaat artikkâl lii jurgâlus
Taat artikkâl lii puohrâkkân teikkâ uásild jurgâlum suomâkielâ Wikipedia artikkâlist «Kemiallinen merkki».