Njuškii siskáldâsân

Kolle

Wikipedia:st
PlatinumKolleElleesilbâ
Ag

Au

Rg  
 
 

Almoliih ääših
Nommâ Kolle
Tubdâldâh Au
Oornigloho 79
Luokka sirdâšemmeetaal
Laigos d
Juávkku 11
Ráiđu 6
Saahâdvuotâ19,32 · 103 kg/m3
Korâsvuotâ2,5 (Mohs ciäkkádâh)
Ivnefiskâd, meetaallâš kildem
Kavnâmihe ovdâhistorjá
Aatoomjiešvuođah
Aatoommassa (Ar)196,97
Aatoomsuonjâr, mittedum (rekinistum)135 (174) pm
Kovalentsuonjâr130 pm
Van der Waals suonjâr214 pm
Orbitaalrááhtus4f14 5d10 6s1
Elektroneh elektronkoorâin 2, 8, 18, 32, 18, 1
Hapittemlovoh+I, +III
Kristalrááhtusasekuávdášlâš kuđâhâš
Fysikaallâš jiešvuođah
Orroomhäämi tooškâs
Suddâmčuogâstâh1 337,33 K (1 064 °C)
Tuoldimčuogâstâh3 129 K (2 856 °C)
Moolisaijaavuotâ10,2 · 10−3 m3/mol
Suddâmliegâsvuotâ12,5 kJ/mol
Lievlâlumliegâsvuotâ330 kJ/mol
Lievlâteedâ0,000237 Pa 1 337,33 K:st
Jienâ liähtu1 740 m/s 293,15 K:st
Eres jiešvuođah
Elektronegatiivlâšvuotâ2,54 (Pauling ciäkkádâh)
Jiešvuođâlâš liegâsvuotâkapasiteet0,129 kJ/kg·K
Šleeđgâsirdem4,52 · 107 S/m
Liegâsvuođâsirdem(300 K) 320 W/(m·K)
CAS-nummeer7440-57-5
Tiäđuh normaalliegâsvuođâst já -teddust

Kolle lii algâaamnâs, mon kemiallâš merkkâ lii Au (läättinkielân Aurum) já oornigloho 79. Kolle lii fiskis kildee sirdâšemmeetaal já uáli saahâd. Kolle lii kevttum ruttân já čiiŋâin tuháttijd iivijd, já tot lii rigesvuođâ já vääldi táválumos já tobdosumos symbool.

Jiešvuođah

[mute | mute käldee]

Kolle lii fiskâd, times já tom puáhtá hammiđ uáli älkkeht. Tot sirdá šleeđgâ meid uáli pyereest já tondiet tot kiävttoo ennuv elektroniikist. Kolle ij reagist masa ollágin, mut kloori já kunâgâsčääci ađai sältti-typpisuuvrâ siävus pyehtih purâttiđ kole. Kolle ráhtá meid jieškote-uvlágánijd syanidikompleksijd, kloridijd já oksidijd.

Meetaallâš kolle lii mirhâttemes, mut motomeh kollesyanidkomplekseh láá mirhâliih.

Kole ivne lii uáli eromâš. Masa puoh metalleh láá ránáseh, mut kolle lii fiskâd. Kole fiskis ivne šadda tast, ete ton olgoelektronij sporijdem lii uáinojeijee čuovâ kuávlust, ko vuod eres metallijn tot lii táválávt ultravioletsuonjârdem.

Isotoopeh

[mute | mute käldee]

Kolleest láá tuše ohtâ stäđis isotoop 197Au já 37 radioisotoopid, moi massalovoh láá 170–206. Stáđásumos radioisotoop lii 195Au, mon pelilumäigi lii suullân 186 peivid. Isotoopeh, moi massaloho lii vuálá 197, pieđgâneh β+- já α-pieđgânmáin sehe harvii protonemissioin. Spiekâstâhhân lii 195Au, mii pieđgân elektrontoppiimáin. Isotoopeh, moi massaloho lii paijeel 197, pieđgâneh β+-pieđgânmáin.

Fáádást eres soojijn

[mute | mute käldee]

Käldeeh

[mute | mute käldee]
Jurgâlus
Jurgâlus
Taat artikkâl teikkâ uási tast lii jurgâlum teikkâ toos láá uccum tiäđuh ereskielâlâš Wikipedia artikkâlist.
Algâalgâlâš artikkâl: fi:Kulta