Eennâm áimukerdi

Eennâm áimukeerdi keerdih (ij mittokaavast)

Eennâm áimukerdi lii Eennâm pirâstittee, mottoom miäruštâllâm mield čyeđe kilomeetter asosâš kaasuriggee, mii lii čokkášum ááimust. Áimukeerdi almolumos kaasuh láá typpi já happi, mut meiddei ovdâmerkkân áimukeerdi čiđđâdioksidist lii stuorrâ merhâšume eennâmpáálun já ton šaddoid. Áimukeerdist láá ton lasseen čäcilievlâ já maaŋgâmuđusiih čalmaah, moi meeri muttuustâl.

Áimukerdi lii ain jorree tiileest, mast piegah sirdeh liegâsvuođâenergia já lahtâvuođâ saajeest nuubán já tässejeh eennâmpáálu liegâsvuotâiäruid. Áimukeerdist tábáhtuveh piegâi, polvâi já orvij lasseen šleđgâalmoneh já optisiih almoneh tego kuovskâseh, haloalmoneh já arvetäävgih. Áimukeerdi viärráámuuh nyeskideijeeh láá vyeliáimukeerdi occon já smavvâčalmaah.

Eennâmpállu finnij tolemuu kaasurigges tállân palij ko Eennâm hämmejui 4,6 miljard ihheed tassaaš. Áimukeerdi siskáldâs lii muttuustâllâm Eennâm historjá ääigi. Happi puáđiškuođij áimukiärdán 3,5 miljard ihheed tassaaš, já 600 miljovn ihheed tassaaš ton meeri lassaanškuođij já juvsâškuođij tááláá tääsi.

Olmooš ij piergiittâl kuhes aaigijd jo kuuđâ kilomeetter aloduvâst. Paijeel käävci kilomeetterist olmooš jáámá jotelávt haapi váilumân. Motomeh lodeh sättih piergiittâllâđ joba 12 kilomeetter aloduvâst.

Áimukeerdi uásih

Áimukeerdi puáhtá jyehiđ kerdijd čuággánmâš já liegâsvuođâ mieldi. Čuággánmâš mieldi áimukerdi lii juohhum homosfáárân já heterosfáárân. Homosfáárist ađai 0–100 kilomeetter aloduvvâst puoh ááimu kaasuh láá siävuttum korrâ áimutedduu tovâttâm molekyylij já atomij suoččâm tiet. Heterosfáárist áimuteedâ lii nuuvt ucce, ete kaasuh iä lah siävuttum já toh láá oornigist massaas mieldi.

Liegâsvuođâ mieldi áimukeerdi lii luokattâllum neelji kiärdán, moh láá troposfáár, stratosfáár, mesosfáár já termosfáár. Troposfáárist lii masa puoh áimukeerdi massa já tobbeen tábáhtuveh ovdâmerkkân šoŋŋâalmoneh já čääsi juurrâm. Troposfáár alodâh lii peeivitäsideijee alda suullân 18 kilomeetterid já naavijn suullân käävci kilomeetterid já ton liegâsvuotâ vuállán suulân 6,5 ceehi sekuntist. Stratosfáárist ađai 10–50 kilomeetter aloduvâst lii elimân velttimettum occonkerdi, mii suojâl Eennâmpáálu Piäiváá uánihispárusâš ultravioletsuonjârdmist. Stratosfáár liegâsvuotâ lii alda troposfáár tuše -50 °C, mut alda mesosfáár suulân siämmáš ko Enâmist. 50–85 kilomeetterist leijee mesosfáárist meteoroideh syečih áimukiärdán, mon puáhtá uáiniđ meteorin. Mesosfáárist liegâsvuotâ lii uáli vyeligâš, ko tot ij absorbist ennuvgin Piäiváá suonjârdem. Termosfáárist liegâsvuotâ paijaan, ko tot absorbist Piäiváá uáli uánihispárusâš suonjârdem. Áimuteedâ lii tobbeen kuittâg-uv nuuvt ucce, ete tast ij lah ennuvgin merhâšume. Termosfáárist homosfáár muttoo heterosfáárin já ton vyeliuásist ađai ionosfáárist tábáhtuveh kuovskâseh. Kuovskâsijd toovât Piäiváást puáttee šleđgâvarâdâslâš čalmai teivâm Eennâmpáálu magneetkiädán. Termosfáár pajeuási kočoduvvoo eksosfáárin. Eksosfáárist áimukerdi muttoo komovuotân, veik čielgâ rääji komovuođâ já áimukeerdi kooskâst ij lahkin.

Áimukeerdi čuággánmâš

Áimukerdi siskeeld maaŋgâid enâmustáá kaasun leijee amnâsijd. 99 % áimukeerdi saijaasvuođâst láá typpi já happi, já 1 % láá iänááš jieškote-uvlágáneh jálukaasuh, tego argon, helium, krypton já neon. Áimukeerdist lii meid mulsâšuddee meeri čäcilievlâ. Ton lasseen tobbeen láá meid uces mereh merhâšittee šaddovistekaasuid, tego čiđđâdioksid já meetaan. Stratosfáárist merhâšittee kaasu lii occon.

Homosfáár čuággánmâš

Aamnâs	saijaasvuotâ-%
Typpi (N2)	78,1
Happi (O2)	20,9
Argon (Ar)	0,93
Čiđđâdioksid (CO2)	0,04
Neon (Ne)	0,0018
Helium (He)	0,0005
Meetaan (CH4)	0,00017
Krypton (Kr)	0,00011
Vety (H2)	0,00005
Occon (O3)	0,000004

Käldeeh

• Cantell, Jutila, Lappalainen & Sorvali: GEOS 2. Sanoma Pro Oy ISBN 978-952-63-4285-6 (suomâkielân)