Tlingiteh
.jpg)
.jpg){kind=spacer}
Tlingiteh láá algâaalmug Alaskast, Yukonist já Brittilii Kolumbiast. Ovtâstum staatâin ääsih suullân 10 000 tlingitid,[1] já Kanadast 2 100.[2] Tlingitkielân sii nommâ lii "Lingít", já eŋgâlâskielân "Tlingit".
Aassâmkuávlu[mute | mute käldee]
Tlingitij aassâmkuávlu lii viijđes: Alaskast sij ääsih tagarijn siijdâin ko Yakutat, Angoon, Hoonah, Klukwan, Klawock, Juneau, Wrangell, Sitka, Haines já Skagway. Yukonist (Kanada) sij ääsih čuávuváin siijdâin: Teslin, Haines Junction já Carcross. Brittilii Kolumbiast sii áinoo sijdâ lii Atlin.
Historjá[mute | mute käldee]
Lii arvâlum, ete tlingitij historjá aalgij jo 11 000 tuhháát ihheed tassaaš. Ij lah aaibâs vises, ete maht tlingiteh pottii maadâ-Alaskan, mutâ arkeologeh tietih, ete sij láá lamaš tááláá aassâmkuávlustis jo maaŋgâid tuháttijd iivijd. Tlingitij ránnjáaalmugeh, haidah já tsimšianeh, láá kuhháá kavpâšâm tlingitijguin, mutâ meiddei soottâm siiguin.[3]
Ryeššiliih lijjii vuossâmuuh euroopliih, kiäh pottii tlingitij kuávlun ive 1741. Aalgâst iä lamaš ennuv čuolmah, mutâ ive 1802 tlingithovdâ Katlian volliittij ryeššilijd, tastko sij lijjii váldám olssis liijkás ennuv tlingitij enâmijd.[3]
1800-lovo pelimuddoost amerikliih ávhástâlškuottii tlingitij aassâmkuávluiguin, já maaŋgah tlingiteh jammii jieškote-uvlágánij taavdâi tiet. Ive 1912 vuáđudui Alaska Native Brotherhood -servi. Ulmen lâi juksâđ täsiáárvu puoh Alaska algâaalmugáid.[3]
Kulttuur[mute | mute käldee]
Tovle tlingiteh assii stuorrâ siijdâin, main lijjii táválávt 200–300 olmožid, teikkâ eenâb-uv. Sii sosiaallâš eellim lâi hirmâd riges, já sij čokkânii ain ko kiinii lâi jáámmám, šoddâm teikkâ naaijâm.[4]
Stuárráámus juhle lâi "potlatch", tlingitkielân "ḵu.éex'", ađai "ulmui koččom". Juuhlij iššeed kočoi ulmuid páikkásis já adelij sijjân skeeŋkâid. Talle iššeed šoodâi kievhibin, mutâ suu sosiaallâš status lâi aaleeb.[4] Juhle saatij meiddei pišteđ maŋgâ oho, já ulmuuh tánssájii, tollii sahâvuáruid, purrii ennuv já lavluu.[5]
Onnáá peeivi maaŋgah tlingiteh pargeh muorâičyellen, kuálásteh já eelih turismist. Maaŋgah meiddei pargeh tiervâsvuođâsyergist teikâ juristin. Maaŋgâin lii uđđâáigásâš pargo, mutâ sij kuittâg irâtteh siäiluttiđ meiddei ärbivuáválijd taavijd, ovdâmerkkân kuálástem já miäcástem.[3]
Purrâmuš[mute | mute käldee]
Stuárráámus uási tlingitij ärbivuáválii purrâmušâst puátá njuolgist Kuálhismeerâst, mon riddoost tlingiteh iänááš ääsih. Sii kárbáh puohtii leđe joba 20 meetter kukkosiih, já taiguin sij kuálástii torske, páldá sehe silde. Ton lasseen sij miäcástii meccielleid, ovdâmerkkân kavrâsijd já soorvâid. Meiddei muorjij čuággim lâi tehálâš. Purrâmušah vyerkkejuvvojii meid täälvi várás.[4]
Kielâ[mute | mute käldee]
Tlingitij kielâ lii tlingitkielâ. Sij jiejah kočodeh tom "Lingít yoo x̱'atángi", ađai "ulmui sárnum". Tot lii uhkevuálásâš, já sárnoi meeri lii suullân 500.[1] Alaskast já Yukonist kuittâg láá korrâ iäláskittempargoh joođoost, amas kielâ lappuđ.
Tlingitkielâ kulá Na-Dene-kielâperrui. Alaskast taan siämmáá perrui kuleh meiddei tagareh kielah ko koyukon, holikachuk, ahtna, deg xinag, gwich'in, tanana, tanacross, dena'ina, hän já eyak.[6] Yukonist sárnojeh kaska, tutchone, gwich'in, hän, tahltan já tagish, moh kuleh Na-Dene kieláid.[7]
Tlingitkielâst láá ennuv jienâduvah, moh váiluh eurooplijn kielâin, ovdâmerkkân 14 ejektiivlâš konsonantid: t', k', kw', ḵ', ḵ'w, l', tl', s', ts', ch', x̱', x̱'w, x' já x'w. Kielâ fonemij meeri lii 44 já 48 kooskâst, já meeri lii kiddâ tast, magareh fonemeh váldojeh fáárun.[8]
Távjá fonemeh assimilistojeh nubijdis. Tlingitkielâst taat almoon lii hirmâd táválâš:
- Awsikóo "Sun tiätá tom". a-ÿu-si-kóo
- At uwax̱áa "Sun puurâi maidnii". at+ÿu-ÿa-x̱áa
- Aadé nḵwaagoot "Mun maaneem tohon". aa-dé+na-u-g̱a-x̱a-ÿa-goot
Čááitus tlingitkielâst[mute | mute käldee]
Wáa nanée sáwé yú Yéil wé Yáay yíkde wdiḵeen, tle hóoch'. Áwé, ldakát wé a yík taayí du daadé áwé wliláa áyú. Shóot awdi.ák a yíkx'. Woonaa wé Yáay.
Jurgâlus anarâškielân: Mottoom tove tot Vuorâččâs kirdelij taan vállá siisâ. Puoh taan vállá pyeidih suddii suu pirrâsist. Vuorâččâs tulâstâlâi vállá siste. Já tondiet Väälis jaamij.
Fáádást eres soojijn[mute | mute käldee]
Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást Tlingiteh.
Käldeeh[mute | mute käldee]
- ↑ 1,0 1,1 Languages - Tlingit | Alaska Native Language Center www.uaf.edu. Čujottum 28.1.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Aboriginal Population Profile, 2016 Census - Canada www12.statcan.gc.ca. 21.6.2018. Čujottum 28.1.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 History The Tlingit People. Čujottum 28.1.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ 4,0 4,1 4,2 The Tlingit - Sitka National Historical Park (U.S. National Park Service) www.nps.gov. Čujottum 28.1.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Tlingit Potlatches www.sheldonmuseum.org. 17.10.2020. Čujottum 28.1.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Languages anlorg. Čujottum 28.1.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Yukon Native Language Centre - ynlc.ca. 2024-01. Čujottum 28.1.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Crippen, James A.: A Grammar of the Tlingit Language. The Crippen Press, 2010. Tyeje nettiversio.