Nelson Mandela

Nelson Mandela
Nelson Mandela ive 2008
Maadâ-Afrik 1. president
27. cuáŋuimáánu 1994 – 14. kesimáánu 1999
Oovdeb	Frederik Willem de Klerk (staatâlâš presidentin)
Čuávvoo	Thabo Mbeki
Čoonnâsmettum enâmij lihâstuv saavâjođetteijee
3. čohčâmáánu 1998 – 14. kesimáánu 1999
Oovdeb	Andrés Pastrana Arango
Čuávvoo	Thabo Mbeki
Persovntiäđuh
Šoddâm	18. syeinimáánu 1918 Mvezo, Kapeennâm prooviins, Maadâ-Afrik union
Jáámmám	Johannesburg
Áámmát	juuriist
Árvunommâ	OM, CC, AC, QC
Pelikyeimi	Evelyn Ntoko Mase (1944–1957) Winnie Mandela (1957–1996) Graça Machel (1998–2013)
Tiäđuh
Piäládâh	ANC
Oskoldâh	metodism
Kunneečuujootmeh	Nobel-ráávhupalhâšume 1993 Lenin aalmugijkoskâsâš ráávhupalhâšume 1990
Vuáláčáálus
Fáádást eres soojijn
www.nelsonmandela.org
[ Mute Wikidatast ]

Nelson Rolihlahla Mandela (18. syeinimáánu 1918 Mvezo, Maadâ-Afrik – 5. juovlâmáánu 2013 Johannesburg, Maadâ-Afrik) lâi xhosa-aalmug thembu-čeerdân kullee maadâafriklâš politikkár, kii tooimâi meid äššivyeijen. Maadâ-Afrikist sun kočodui maŋgii xhosakielân Madiban tâi tatan, mii meerhâš eeji xhosakielân.

Mandela poorgâi merhâšittees näliolgoštem vuástásii pargo Maadâ-Afrikist. Sun finnij Nobel-ráávhupalhâšume ive 1993 Frederik Willem de Klerkáin já lâi Maadâ-Afrik vuossâmuš čapis president iivij 1994–1999. Nelson Mandela lâi ohtâ 1900-lovo pivnohumos pooliitlijn faaŋgâin já Afrik merhâšitteemus pooliitlijn jođetteijein.

Tuávááš

Pärnivuotâ

Mandela eeči Gadla Henry Mphakanyiswa lâi xhosa-čeerdâ jođetteijee Transkeist, mii lâi Ovtâstum kunâgâskode sirdoeennâm Kapeennâm uási. Mandela eejist lijjii nelji káálgu. Kuálmád sist lâi Mandela enni Nosekeni Fanny, kii kuulâi xhosa-aalmug Amampemvu-hiäimun. Mandela enni Fanny jurgâlâđâi párnáidiskuin ristâooskon, ko Rolihlahla Mandela lâi čiččâmihásâš. Mandela eeji usteveh George já Ben Mbekela vaiguttáin toos, ete nuorâ Rolihlahla peesâi máttááttâllâđ. Sun jođeškuođij forgâ škoovlâ, kost sun uážui eŋgâlâškielâlii noomâ Nelson. Nelson lâi oovce ihásâš, ko suu eeči jaamij, ušom monniilágán kepisvahan.

Varrim Mqhekezwenin já uápuh (1927–1941)

Mphakanyiswa jäämmim maŋa Nelson Mandela varrij ohtuu Mqhekezwenin, tastko thembu-čeerdâ sajasâšhaldâšeijee, hovdâ Jongintaba Dalindyebon lâi lopedâttâm Nelson huolâtteijen. Mandela juuđij škoovlâ paalaac paaldâst já miänástui pyereest. 16-ihásâžžân Mandela pirrâčuoppui xhosai ärbivuovij mield já sun šoodâi almajin. Forgâ sun varrij máttááttâllâđ Clarkebury sisâoppâlájádâsân, kost sun čođâlditij kuulmâihásii vyeleeb totkos kyevti ivveest, mon maŋa sun moonâi metodistopâttâhân Healdtownân Fort Beaufortân. 21-ihásâžžân Mandela peesâi Fort Hare ollâopâttâhân Alice kieldâst. Oppâmääigi sun seervâi uáppei ristâlii siärván já toolâi ráámmáttiijmijd aldasiijdâin. Uáppei sierâmielâlâšvuođâi tiet sun kuittâg iäruttui škoovlâst, já ive 1941 sun maacâi Mqhekezwenin. Mandela kárgái forgâ Johannesburgân, vâi sun viältáččij uárnejum näimilito.

Johannesburg (1941–1943)

Mandela kaavnâi Johannesburgist vistig kolleruuki vaavtâ pargo. Forgâ kuittâg selvâttui, ete Mandela lâi kárgám, já sun iäruttui. Mandela sirdâšui paargon lahâäššitoimâttâhân toimâttâhišedeijen. Ehidist sun máttááttâlâi Maadâ-Afrik ollâopâttuvvâst, tastko sun halijdij čođâldittiđ totkosis loopâ räi. Johannesburgist Mandela eelij ustevijnis kommunistlii piäláduv čuákkimijn, main sun uápásmij Maadâ-Afrik näliolgoštem historján. Mandela valmâštui ollâopâttuvvâst ive 1942 loopâst já joođhij čuávuváá ive uápuid Witwatersrand ollâopâttuv vuoigâdvuođâtiettuu lájádâsâst.

Näimilitoh já párnááh

Mandela teeivâi puáttee káálgus Evelyn Mase aktivist Walter Sisulu orroomvisteest. Suoi naajáin jo muáddi mánuppaje tubdâm maŋa. Ive 1945 aalgâst sunnui šoodâi vuosâpärni Madiba Thembekile já peerâ peesâi varriđ uđđâ táálun. Ive 1947 šoddâm nubbe pärni Makaziwe jaamij tuše oovce mánuppaje ahasâžžân. Ive 1953 Mandela perrui šoodâi nieidâ, kii uážui noomâs ovdebii jáámmám nieidâ noomâ Makaziwe. Evelyn já Nelson Mandela iäránáin ive 1957. Siämmáá ive Mandela teeivâi puáttee káálgus Nomzamo Winifred Madikizela, kii tobdoo pyerebeht noomáin Winnie Mandela. Winnie já Nelson Mandela naajáin ive 1958. Siämmáá ive Winnie šoddâdij parâkode vuossâmuu párnáá, nieidâ Zenan. Nubbe nieidâ Zindziswa šoodâi ive 1960. Nelson já Winnie Mandela iäránáin ive 1994, já ive 1998 Nelson Mandela naajâi kuálmád keerdi. Myerssee lâi oovdiš Mosambik president Samora Machel leskâ Graca.

Aktivist šoddâm

Luávkkámeh (1944–1948)

Näliolgoštemsysteem luávkkámij já vuálánitmij tiet Mandela seervâi ive 1944 ustevis Walter Sisulu algust ANC (African National Congress) -piäládâhân. Nube maailmsuáđi maŋa Mandela já Sisulu láin vuáđđudmin ANC nuorâkerdiseervi Congress Youth League, mon ulmen lâi vuárnuttiđ ANC toimâđ aktiivlubbooht näliolgoštem vuástá. CVL mield jaskoid, boikotijd já aalmugjeessân tottâlmettumvuođâ ferttejii väldiđ kiävtun. Ruukipargei jasko já uđđâ aasialij eennâmhaldâttâhlaahâ ive 1946 vaiguttii Mandela pooliitlii tooimân. Áámmátlittohovdân lâi talle ANC kuhesáigásâš jeessân J. B. Marks, kiän toimâ vaiguttij Mandelan. Ko jasko lâi pištám oho, te ruukipargei lito jođetteijeeh, meid Marks, tolliittuvvojii já 12 parged jammii. Mandela kollij ruukipargei kulen já muštâlij, maht sun ana sii áárvust. Ive 1948 vaaljâin vááldán pajanij afrikaaner-nationalistlâš aalmugpiäládâh, mii algâttij uđđâ apartheid-politiik tooimânpieijâm.

Laavah (1949–1952)

Ive 1949 asâttui laahâ, mii kieldij siähálâsnäimilittoid. Forgâ poođij vuáimán meid laahâ, mon ulmen lâi, ete vielgâdij já iärrásij koskâsiih seksuaalliih koskâvuođah šodâččii lavâttemmin. Čuávuvâžžân poođij juávkkukuávlui laahâ, mii meridij puoh naalijd jieijâs aassâmkuávluid, maid vielgâdeh ožžuu kuás peri kulluuttiđ olssis. ANC almosčuákkimist ive 1949 James Moroka väljejui ANC saavâjođetteijen. Siämmáá čuákkimist Oliver Tambo, Walter Sisulu já Mandela pajanii ANC tooimânpieijee komitean. Mandela poorgâi vala nube lahâäššitoimâttuvvâst. Ive 1950 asâttui laahâ, mii meridij čappâdijd kyeddiđ paasâ ain aassâmkuávlus ulguubeln. Laavâ tiet uárnejui vyesimáánust 1950 rijjâvuođâ jasko. Peeivi ääigi virgeomâhááh kieldii puoh čuákkimijd, mut nuuvttii paijeel kyehti kuálmáduási afriklijn pargein paccii páikkásis. Ehidist mielâčäitteeh čokkânii kaatáid. Pooliseh päjiškuottii mielâčäitteid, mon čuávumuššân 18 afriklâžžâd jammii já maaŋgah havvuustâllii. Muádi oho keččin asâttui kommunism hevâttemlaahâ. Ive 1950 asâttui meid viehâdâh- já registeerimlaahâ, mii tárguttij, ete puoh maadâafrikliih juáhhojii luokkaid nääli mield. Mandela väljejui 1951 CYL saavâjođetteijen. ANC almosčuákkim 1952 meridij väättiđ haldâttâs komettiđ kommunism hevâttemlaavâ, juávkkukuávlui laavâ, bantuhaldâttuv laavâ, passâlaavâid já šiiveetraijim laavâ. Tastko haldâttâs ij komettâm laavâid, kampanja uárnejui laavâi vuástá. Kampanja aalgij kesimáánu 26. peeivi 1952. Siämmáá peeivi Mandelan šoodâi nubbe kandâ Makgatho Lewanika. Mandela mađhâšij pirrâ eennâm čuággimin kannatteijeid viehâväldittes mielâčáittusáid olgoštemlaavâi vuástá.

Aktivism (1952–1953)

ANC uážui loppâive 1952 uđđâ saavâjođetteijee Albert Luthul. Mandela šoodâi värisaavâjođetteijen já ton lasseen sun lâi Transvaal ANC saavâjođetteijee. Apartheid vuástásii kampanja keežild Mandela uážui vuossâmuu ihepele kukkosii pannamiärádâs. Pannamiärádâs ääigi sun ij puáttám lávdástiđ julgâlávt, já suu aassâm já lihâdem raijâšuvvii. Mandela poorgâi ive Terblanche & Briggishist, mon maŋa sun sirdâšui Helman já Michel toimâttâhân. Siämmást sun máttááttâlâi tohálâšvuotâtotkos, vâi sun uážuččij vuoigâdvuođâ toimâđ äššivyeijen. Vuoigâdvuođâtiettuu kandidaat totkos sun lâi jo čođâldittám. Äššivyeijeetotkos čođâldittem maŋa Mandela tooimâi váhá ääigi äššivyeijen H. M. Basner toimâttuvvâst já vuáđudij tast maŋa ive 1952 Johannesburgân jieijâs äššivyeijeetoimâttuv nubbe ANC jođetteijee Oliver Tamboin. Toimâttuvvâst lijjii tállán ennuv äššigâsah. Mandela já Tambo lâi-uv talle Maadâ-Afrik áinoo afriklâš lahâäššitoimâttâh. Laahâ bantuopâttâsâst asâttui 1953. ANC oonij laavâ piätulâžžân, já tondiet sij sundáttâllii škovlâboikot. Boikot piištij oho, mut tot feilij. Siämmáá ive 35-ihásâš Mandela uážui pannamiärádâs já kaartâi iärániđ ANC:st.

Eennâmpiätussujâttâs (1956–1961)

Mandela tolliittui juovlâmáánust 1956 oovtâst ANC jođetteijee Albert Luthuláin já sun uážui sujâttâs eennâmpiättusist. Sun lâi tolliittum kyehti oho. Juovlâmáánust 1959 uárnejui ANC almosčuákkim, mii meridij orniđ kampanja paasâi vuástá. Njuhčâmáánust 1960 tubdâmušah ubâ enâmist lijjii kampanja tiet váddáseh, tastko haldâttâs uhkedij kieldiđ seervi. Mielâčáittuseh algii pirrâ eennâm. Pooliseh paččii mielâčäitteid, já tile lâi niävráá eromâšávt Sharpevillest, kost 69 olmožid jammii já čyeđeh havvuustâllii. Oho keččin Mandela pooldij paasâs. Sun tolliittui já kaartâi Pretoria páihálâšfaŋgâlân, kost sun lâi vittâ mánuppaje. Riehtijotemeh juátkojii faŋgâvuođâ maŋa-uv. Cuáŋuimáánust 1960 ANC tooimâ kieldui. Mandela já Tambo lopâttij meid 1960. Njuhčâmáánust 1961 kulluuttui eennâmpiätusriehtijotteem tuámu. Riehtijotteem lâi pištám maŋgâ ive, já ton puáđusin lâi ášálij luovâsmittem sujâttâsâin. Forgâ tast maŋa Mandela sirdâšui hoittáđ ANC aašijd syeligávt. Tastko Mandela piäittáástâlâi poolisist, te sun mađhâšij tuše iho. Sun keevtij syelinoomâ já aasâi iärrásij kulen.

Faŋgâvuotâ

Faŋgim (1962–1964)

Mandela lâi patârâddâm masa pelnub ive já juškám maaŋgâin Afrik staatâin ucâmin ekonomâlii já suáldátlii iše. Porgemáánust 1962 poolis orostittij Howickist auto, mon monnjâpeeŋkâst čokkái vielgis almai já mon fievrideijen Mandela čaittâlij. Mandela kaartâi Pretoria páihálâšfaŋgâlân. Roovvâdmáánust tollum riehtijotteem puáđusin lâi vittâ ive faŋgâvuotâ. Ive 1963 Mandela sirdâšui váhá ääigi faŋgâlsuálui Robben Islandân já maassâd Pretoria faŋgâlân. Čuávuvâžžân lâi kuhes riehtijotteem. Vijmâg kesimáánust 1964 Mandela uážui tuámu. Sun tyemmejui sujâlâžžân puoh sujâttâssáid. Ráŋgáštâssân sun finnij avepajalii lannetuámu jäämmimráŋgáštâs saajeest. Mandela fievridui vistig Pretoria faŋgâlân já talle Robben Islandân.

Robben Island já ahevis iveh (1964–1982)

Robben Island faŋgâl šiljo

Nelson Mandela viste Robben Islandist

Robben Island faŋgâlist Mandela kulen uážui eelliđ tuše ohtâ kyessi já sun uážui vuástáväldiđ já vuolgâttiđ tuše oovtâ reeivâ ihepele ääigi. Sun poorgâi lusis pargo kalkkâkeđgiruukist. Tuáru apartheid vuástá jotkui meid faŋgâlist, kost faaŋgah karttii taištâliđ kuhes puuvsâin, purrâmušâst já piäivášlaasâin, moh lijjii uáli teháliih ruukist, kost piäiváš paaštij korrâsávt. Faŋgâ uážui skappuđ piäivášlaadâid jieš eskin kuulmâ ive pargo maŋa. Ive 1968 Mandela enni jaamij, mut Mandela ij peessâm faŋgâlist havdajáid. Čuávuváá ive suu vuosâpärni Madiba Thembekile jaamij autopäärtist, ige Mandela peessâm meidgin suu havdajáid. Ive 1977 aalgâst faaŋgâi pargo ruukist nuuvâi, já sist lâi eenâb rijjâäigi. Tääl Mandela oostâi ovdâmerkkân tipšođ muorâkäärdi já spellâđ tennis. Ive 1982 Mandela sirdâšui Pollsmoor faŋgâlân.

Rijjâvuođâ ovdâšeh (1982–1988)

Ive 1986 ANC algâttij "Luovâsmittiđ Mandela" -kampanja. Siämmáá ive Mandela uážui tubdâđ rijjâvuođâ maŋgâ tove, ko virgeomâhááh tolvuu suu kejâdiđ eennâm eellim. Ive 1987 lâi ANC almosčuákkim, mii meridij juátkiđ viärjulii tuáru tassaaš ko haldâttâs ličij vaalmâš sárnudiđ näliolgoštem loopâtmist. Mandela lâi sierânistmist ive 1988 räi, kuás sun sirdâšui faŋgâlist aassâmviäsun, mii lâi kuittâg kollehekki. Sun lâi faŋgân aassâmviäsust, mut poostij eelliđ táálust mudágávt. Sun uážui meid koččođ kuosijd táálun.

Mandela já haldâttâs koskâsiih ráđádâlmeh (1985–1989)

Vuossâmuš epivirgálâš já syeligâs Mandela já haldâttâs koskâsâš ráđádâllâm tollui roovvâdmáánust 1985 Kapkaavpugist. Teivâdem maŋa Mandela juuriist eelij teivâdmin ANC jođetteijee Oliver Tambo Lusakast já finnij seervi njunošist váldásmittem juátkiđ vuáđusteijee savâstâlmijd haldâttâssáin. Čuávuváá ive Mandela teeivâi maŋgii vuoigâdvuotâminister Kobie Coetseein. Maadâ-Afrik president P. W. Botha teeivâi Mandelain president virgevisteest syeinimáánu 5. peeivi 1989. Suoi iävá räđidâm maiden konkreetlii teivâdmist, mut ton symbollâš merhâšume lâi styeres.

Rijjâvuotâ

De Klerk pajanem vááldán já Mandela luovâsmittem (1989–1990)

Porgemáánu 15. peeivi 1989 Botha kaartâi iärániđ president virgeest. Uđđâ presidentin šoodâi Frederik de Klerk, kii lâi väljejum kuovâmáánust piäláduv saavâjođetteijen. Roovvâdmáánust de Klerk luovâsmitij Walter Sisulu já vittâ eres ANC jeessân. Siämmást Mandela joođhij ráđádâlmijd Kobie Coetsee jođettem komiteain. Mandela luovânij faŋgâlist "lovetuhháát faŋgâlpeivid" maŋa kuovâmáánu 11. peeivi 1990. Tuháttáid kannatteijeid sárnudijnis sun almottij, ete tuáru apartheid vuástá já aalmugvääldi peeleest kalga kiävruđ já ete ulmen lâi almos já oovtlágán jienâstemvuoigâdvuotâ ovtâstum Maadâ-Afrikist.

ANC já haldâttâs koskâsiih ráđádâlmeh (1989–1993)

Mandela teivâdem Ovtâstum staatâi president Bill Clintonáin 4.7.1993

ANC já haldâttâs ráđádâllii vuossâmuu tove vyesimáánu 2.–4. peeivij 1989 já räđidii luovâsmittiđ pooliitlijd faaŋgâid sehe mutteđ torvolâšvuotâlaavâid. Porgemáánust ráđádâlmeh juátkojii Pretoriast, já toi ääigi Mandela almottij, ete ANC koskâldut viärjulii tuáru. Ive 1990 Mandela väljejui ANC värisaavâjođetteijen. Sun mađhâšij ihepele pirrâ Afrik já teeivâi movtigis aalmugjesânijd. Sun meid juuškij káálgus Winniein Euroopist já Tave-Amerikist. Ive 1991 uárnejui ANC almosčuákkim, mast Mandela väljejui ANC saavâjođetteijen.

Presidentin (1994–1999)

Presidentvaaljah tuállojii cuáŋuimáánu 26.–29. peeivij 1994 pooliitlii viehâvääldist huolâthánnáá. Maadâ-Afrik vuossâmuu demokraatlijn vaaljâin jienâstii suullân 91 prosenttid ađai paijeel 19 miljovn olmožid. Čappâdeh jienâstii iänáážin ANC. ANC šoodâi stuárráámus piäládâhhân. Eennâm nubben stuárráámus piäládâh lâi Aalmugpiäládâh, já de Klerk pajanij tienuuvt nubben väripresidentin Thabo Mbekijn. Vyesimáánu 9. peeivi Maadâ-Afrik uđđâ parlament valjij Mandela oovtâmielâlávt eennâm uđđâ presidentin. Mandela ulmen presidentin lâi rávhuiduttiđ sispooliitlii tile já ovdediđ eennâm ekonomia. Mandela luhostui-uv rähtiđ oovtâmielâlâšvuođâ eennâm pooliitlij juávhui kooskân.

Presidentpaje maŋa (1999–2013)

Mandela lâi iäláttuvvâst ain-uv almugijkoskâsâš vaigutteijee já oovtâlágán apartheid loopâ symbol. Sun tooimâi Unesco ovdâsteijen já uásálistij AIDS vuástásii kampanjan. 85-ihásâš Mandela almottij ive 2004, ete sun kiäsádât almolâšvuođâst. Ovtâstum staatâi haldâttâs meddâlistij Mandela terroristlistoost syeinimáánust 2008. Mandela puáccái kepisvahan já kaartâi pyecceiviäsun kesimáánust 2013. Mandela jaamij päihistis juovlâmáánu 5. peeivi 2013.

Palhâšumeh

Mandela uážui ohtsis paijeel 250 palhâšummeed, main merhâšitteemus lâi ive 1993 Nobel-ráávhupalhâšume oovtâst Frederik Willem de Klerkáin.