Kiina

Kiina aalmugtäsiväldi 中华人民共和国 (kiinakielâ) Zhōnghuá Rénmín Gònghéguó
lippu	vaakun
Staatâhäämi	aalmugtäsiväldi
President	Xi Jinping
Uáiviminister	Li Qiang
Uáivikaavpug	Peking
Eres kaavpugeh	Shanghai, Wuhan, Tianjin, Chongqing
Vijđodâh	9 596 961 km²
– sisčääci	2,8 %
Ässeeloho (2020)	1 440 000 000
– ässeesaahâdvuotâ	140,6 ässed/km²
Äigi	UTC+8
Uánádâs	CN
– fiävruin	PRC
– kirdemmašinijn	B
Jotolâh	uálgispiälásâš
Sundenummeer	+86
Internet TLD	.cn .中国 .中國
Aalmuglâšlaavlâ	义勇军进行曲 (Yìyǒngjūn Jìnxíngqǔ)

Kiina aalmugtäsiväldi teikâ Kiina lii staatâ Aasiast. Ton uáivikaavpug lii Peking.

Historjá

Kiina lâi ive 2019 vuosmuš eennâm, mii luhostui finniđ komovuotâmooduul Mánudáá tuáhá.

Eennâmtiätu

Mount Everest lii Kiina alemus vääri.

Kiina lii vijđoduv mield maailm kuálmâdin stuárráámus staatâ Ruošâ já Kanada maŋa.

Sajadâh já rääjih

Kiina lii staatâ Aasiast. Tast láá 14 ránnjástaattâd: Afganistan (ohtâsâš rääji tuše 76 km), Bhutan, India, Kazakstan, Kirgisia, Laos, Mongolia, Myanmar, Nepal, Pakistan, Ruoššâ, Tadžikistan, Tave-Korea já Vietnam. Kiinast lii meiddei merârääji Japanáin já Maadâ-Koreain.

Jäävrih já juuvah

Jangtse lii Kiina kuhemus juuhâ. Ton kukkodâh lii suulân 6 300 km, já kulgâmvijđodâh lii suulân 1,8 miljovn km². Jangtse lii maailm kuálmádin kuhemus juuhâ Amazon já Niili maŋa.

Morfologia

Kiina alemus vääri lii Mount Everest, mii lii meid ubâ maailm alemus vääri. Ton alodâh lii 8 848,86 m merâasseest. Mount Everest lii Himalaja váráduvâst, Nepal já Kiina koskâsii rääjist.

Šoŋŋâdâh

Kiina šoŋŋâdâh lii subarktâlâš tavveen já trooppisâš mäddin.

• 
  Harbin
• 
  Shanghai
• 
  Xining
• 
  Kunming

Haldâttâh já politiik

Kuávlulâš jyehim

Kiina lii juohhum 22 eennâmkoodán. Virgeomâhááh rekinisteh távjá Taiwan 23. eennâmkodden. Eennâmkuudij lasseen Kiinast láá meiddei 5 autonomisii kuávlu, 4 jiešhaldâšemkieldâ já 2 eromâšhaldâšemkuávlu. Autonomisijn kuávluin stuárráámus uási viehâduvvâst kuleh ucceeblovoaalmugáid.

Eennâmkodeh Anhui (安徽) Fujian (福建) Gansu (甘肃) Guangdong (广东) Guizhou (贵州) Hainan (海南) Hebei (河北) Heilongjiang (黑龙江) Henan (河南) Hubei (湖北) Hunan (湖南) Jiangsu (江苏) Jiangxi (江西) Jilin (吉林) Liaoning (辽宁) Qinghai (青海) Shaanxi (陕西) Shandong (山东) Shanxi (山西) Sichuan (四川) Yunnan (云南) Zhejiang (浙江)

Autonomisiih kuávluh Guangxi (zhuangeh) (广西) Ningxia (hui-kiinaliih) (宁夏) Sis-Mongolia (mongoleh) (内蒙古) Sinkiang (uiguureh) (新疆) Tiibet (tiibetliih) (西藏) Jiešhaldâšemkieldah Chongqing (重庆) Peking (北京) (Beijing) Shanghai (上海) Tianjin (天津) Eromâšhaldâšemkuávluh Hongkong (香港) Macao (澳门)

Viehâdâh

Ässeeloho

Ässeelovo mield Kiina lii maailm nubben stuárráámus staatâ India maŋa.

Ihe	Ässeeloho	Ihe	Ässeeloho
2010	1 359 755 102	2015	1 397 028 553
2010	1 332 810 869	2016	1 403 500 365
2011	1 367 480 264	2017	1 409 517 397
2012	1 375 198 619	2020	1 443 497 378
2013	1 382 793 212	2021	1 442 965 000
2014	1 390 110 388
Käldee: Wikidata

Oovtâ párnáá politiik

Kiinast lâi 35 ihheed (1980–2015) vyeimist nuuvt kočodum oovtâ párnáá politiik. Paarâ, kote finnij eenâb párnáid, sáhuttui. Jis sááhuid ij máksám, te párnáást šoodâi pävirttem, adai sunjin iä fallum sosiaal‑ já tiervâsvuotâpalvâlusah, sun ij škuávlejum ige sun peessâm paargongin. Aaibâs absoluutlâš taat laahâ ij kuittâg lamaš: tálutuállei tááhust nubbe-uv páárnáš lâi loválâš, jis vuosmuš páárnáš lâi nieidâ.

Alge finnim perrui lii lamaš Kiinast ain tehelâš, tastko alge kalga anneeđ huolâ puárásmuvvee vaanhimijnis. Viärráámuu tááhust oovtâ párnáá politiik čuávumuššân nieidâpárnááh abortistojii, hilgojii teikâ kuáđđojii registerhánnáá. Taat puoh puátá oinuđ vinnood šoddâm suhâpeljuáhášummeen vala kuhháá.

Ivij 2015–2021 lâi paaráid vyeimist kyevti párnáá politiik. Ive 2021 taat vuod muttui, já tastmaŋa lii lamaš lope finniđ kulmâ párnáá oovtâ perrui.

Fáádást eres soojijn

• Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást Kiina.