Kiina
Kiina aalmugtäsiväldi 中华人民共和国 (kiinakielâ) Zhōnghuá Rénmín Gònghéguó |
|
---|---|
lippu |
vaakun |
Staatâhäämi | aalmugtäsiväldi |
President | Xi Jinping |
Uáiviminister | Li Qiang |
Uáivikaavpug | Peking |
Eres kaavpugeh |
Shanghai, Wuhan, Tianjin, Chongqing |
Vijđodâh | 9 596 961 km² |
– sisčääci |
2,8 % |
Ässeeloho (2020) | 1 440 000 000 |
– ässeesaahâdvuotâ | 140,6 ässed/km² |
Äigi | UTC+8 |
Uánádâs | CN |
– fiävruin | PRC |
– kirdemmašinijn | B |
Jotolâh | uálgispiälásâš |
Sundenummeer | +86 |
Internet TLD |
.cn .中国 .中國 |
Aalmuglâšlaavlâ |
义勇军进行曲 (Yìyǒngjūn Jìnxíngqǔ) |
Kiina aalmugtäsiväldi teikâ Kiina lii staatâ Aasiast. Ton uáivikaavpug lii Peking.
Historjá
[mute | mute käldee]Kiina lâi ive 2019 vuosmuš eennâm, mii luhostui finniđ komovuotâmooduul Mánudáá tuáhá.[1]
Eennâmtiätu
[mute | mute käldee]Kiina lii vijđoduv mield maailm kuálmâdin stuárráámus staatâ Ruošâ já Kanada maŋa.
Sajadâh já rääjih
[mute | mute käldee]Kiina lii staatâ Aasiast. Tast láá 14 ránnjástaattâd: Afganistan (ohtâsâš rääji tuše 76 km), Bhutan, India, Kazakstan, Kirgisia, Laos, Mongolia, Myanmar, Nepal, Pakistan, Ruoššâ, Tadžikistan, Tave-Korea já Vietnam. Kiinast lii meiddei merârääji Japanáin já Maadâ-Koreain.
Jäävrih já juuvah
[mute | mute käldee]Jangtse lii Kiina kuhemus juuhâ. Ton kukkodâh lii suulân 6 300 km, já kulgâmvijđodâh lii suulân 1,8 miljovn km2. Jangtse lii maailm kuálmádin kuhemus juuhâ Amazon já Niili maŋa.
Morfologia
[mute | mute käldee]Kiina alemus vääri lii Mount Everest, mii lii meid ubâ maailm alemus vääri. Ton alodâh lii 8 848,86 m merâasseest. Mount Everest lii Himalaja váráduvâst, Nepal já Kiina koskâsii rääjist.
Šoŋŋâdâh
[mute | mute käldee]Kiina šoŋŋâdâh lii subarktâlâš tavveen já trooppisâš mäddin.
Haldâttâh já politiik
[mute | mute käldee]Kuávlulâš jyehim
[mute | mute käldee]Kiina lii juohhum 22 eennâmkoodán. Virgeomâhááh rekinisteh távjá Taiwan 23. eennâmkodden. Eennâmkuudij lasseen Kiinast láá meiddei 5 autonomisii kuávlu, 4 jiešhaldâšemkieldâ já 2 eromâšhaldâšemkuávlu. Autonomisijn kuávluin stuárráámus uási viehâduvvâst kuleh ucceeblovoaalmugáid.
Eennâmkodeh |
Autonomisiih kuávluh
|
Viehâdâh
[mute | mute käldee]Ässeeloho
[mute | mute käldee]Ässeelovo mield Kiina lii maailm nubben stuárráámus staatâ India maŋa.[2]
Fáádást eres soojijn
[mute | mute käldee]- Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást Kiina.
Käldeeh
[mute | mute käldee]- ↑ Olthuis, Marja-Liisa: Kiinalâš mánudâšmooduul Chang’e-6 lii siäivum Mánudáá tuáváábel anarasaavis.fi. 5.6.2024. Čujottum 5.6.2024.
- ↑ Most populous nation: Should India rejoice or panic? bbc.com. 1.5.2023. Čujottum 16.2.2024. (eŋgâlâskielân)