Njuškii siskáldâsân

Kiina

Wikipedia:st
Kiina aalmugtäsiväldi
中华人民共和国 (kiinakielâ)
Zhōnghuá Rénmín Gònghéguó
lippu
lippu
vaakun
vaakun
Staatâhäämi aalmugtäsiväldi
President Xi Jinping
Uáiviminister Li Qiang
Uáivikaavpug Peking
Eres kaavpugeh Shanghai,
Wuhan,
Tianjin,
Chongqing
Vijđodâh 9 596 961 km²
– sisčääci 2,8 %
Ässeeloho (2020) 1 440 000 000
– ässeesaahâdvuotâ 140,6 ässed/km²
Äigi UTC+8
Uánádâs CN
– fiävruin PRC
– kirdemmašinijn B
Jotolâh uálgispiälásâš
Sundenummeer +86
Internet TLD .cn
.中国
.中國
Aalmuglâšlaavlâ 义勇军进行曲
(Yìyǒngjūn Jìnxíngqǔ)

Kiina aalmugtäsiväldi teikâ Kiina lii staatâ Aasiast. Ton uáivikaavpug lii Peking.

Historjá

[mute | mute käldee]

Kiina lâi ive 2019 vuosmuš eennâm, mii luhostui finniđ komovuotâmooduul Mánudáá tuáhá.[1]

Eennâmtiätu

[mute | mute käldee]
Mount Everest lii Kiina alemus vääri.

Kiina lii vijđoduv mield maailm kuálmâdin stuárráámus staatâ RuošâKanada maŋa.

Sajadâh já rääjih

[mute | mute käldee]

Kiina lii staatâ Aasiast. Tast láá 14 ránnjástaattâd: Afganistan (ohtâsâš rääji tuše 76 km), Bhutan, India, Kazakstan, Kirgisia, Laos, Mongolia, Myanmar, Nepal, Pakistan, Ruoššâ, Tadžikistan, Tave-KoreaVietnam. Kiinast lii meiddei merârääji JapanáinMaadâ-Koreain.

Jäävrih já juuvah

[mute | mute käldee]

Jangtse lii Kiina kuhemus juuhâ. Ton kukkodâh lii suulân 6 300 km, já kulgâmvijđodâh lii suulân 1,8 miljovn km2. Jangtse lii maailm kuálmádin kuhemus juuhâ AmazonNiili maŋa.

Morfologia

[mute | mute käldee]

Kiina alemus vääri lii Mount Everest, mii lii meid ubâ maailm alemus vääri. Ton alodâh lii 8 848,86 m merâasseest. Mount Everest lii Himalaja váráduvâst, Nepal já Kiina koskâsii rääjist.

Šoŋŋâdâh

[mute | mute käldee]

Kiina šoŋŋâdâh lii subarktâlâš tavveen já trooppisâš mäddin.

Haldâttâh já politiik

[mute | mute käldee]

Kuávlulâš jyehim

[mute | mute käldee]

Kiina lii juohhum 22 eennâmkoodán. Virgeomâhááh rekinisteh távjá Taiwan 23. eennâmkodden. Eennâmkuudij lasseen Kiinast láá meiddei 5 autonomisii kuávlu, 4 jiešhaldâšemkieldâ já 2 eromâšhaldâšemkuávlu. Autonomisijn kuávluin stuárráámus uási viehâduvvâst kuleh ucceeblovoaalmugáid.

Eennâmkodeh

Autonomisiih kuávluh


Jiešhaldâšemkieldah


Eromâšhaldâšemkuávluh

Viehâdâh

[mute | mute käldee]

Ässeeloho

[mute | mute käldee]

Ässeelovo mield Kiina lii maailm nubben stuárráámus staatâ India maŋa.[2]

Fáádást eres soojijn

[mute | mute käldee]

Käldeeh

[mute | mute käldee]
  1. Olthuis, Marja-Liisa: Kiinalâš mánudâšmooduul Chang’e-6 lii siäivum Mánudáá tuáváábel anarasaavis.fi. 5.6.2024. Čujottum 5.6.2024.
  2. Most populous nation: Should India rejoice or panic? bbc.com. 1.5.2023. Čujottum 16.2.2024. (eŋgâlâskielân)