Kiina

Kiina aalmugtäsiväldi 中华人民共和国 (kiinakielâ) Zhōnghuá Rénmín Gònghéguó
lippu	vaakun

Staatâhäämi	aalmugtäsiväldi

President	Xi Jinping
Uáiviminister	Li Keqiang

Uáivikaavpug	Peking

Eres kaavpugeh	Shanghai, Wuhan, Tianjin, Chongqing

Vijđodâh	9 596 961 km²
– sisčääci	2,8 %

Ässeeloho (2020)	1 440 000 000
– ässeesaahâdvuotâ	140,6 ässed/km²

Äigi	UTC+8

Uánádâs	CN
– fiävruin	PRC
– kirdemmašinijn	B

Jotolâh	uálgispiälásâš

Sundenummeer	+86

Internet TLD	.cn .中国 .中國

Aalmuglâšlaavlâ	义勇军进行曲 (Yìyǒngjūn Jìnxíngqǔ)

Kiina aalmugtäsiväldi teikâ Kiina lii staatâ Aasiast. Ton uáivikaavpug lii Peking. Kiina lii ässeelovo mield maailm stuárráámus staatâ.

Eennâmtiätu[mute | mute käldee]

Kiina lii vijđoduv mield Ruošâ já Kanada maŋa maailm kuálmâdin stuárráámuš staatâ. Kiinast láá 14 ránnjástaattâd: Afganistan (ohtâsâš rääji tuše 76 km), Bhutan, India, Kazakstan, Kirgisia, Laos, Mongolia, Myanmar, Nepal, Pakistan, Ruoššâ, Tadžikistan, Tave-Korea já Vietnam. Kiinast lii meiddei merârääji Japanáin já Maadâ-Koreain.

Jangtse lii Kiina kuhemus juuhâ. Ton kukkodâh lii suulân 6 300 km, já kulgâmvijđodâh lii suulân 1,8 miljovn km². Jangtse lii maailm kuálmádin kuhemus juuhâ Amazon já Niili maŋa.

Kiina alemus vääri lii Mount Everest, mii lii meid ubâ maailm alemus vääri. Ton alodâh lii 8 848,86 m merâasseest. Mount Everest lii Himalaja váráduvâst, Nepal já Kiina koskâsii rääjist.

Šoŋŋâdâh[mute | mute käldee]

Šoŋŋâdâh lii subarktâlâš tavveen já trooppisâš mäddin.

Kuávlulâš jyehim[mute | mute käldee]

Kiina lii juohhum 22 eennâmkoodán. Virgeomâhááh rekinisteh távjá Taiwan 23. eennâmkodden. Eennâmkuudij lasseen Kiinast láá meiddei 5 autonomisii kuávlu, 4 jiešhaaldâtlii kaavpug já 2 eromâšhaldâšemkuávlu. Autonomisijn kuávluin stuárráámus uási viehâduvvâst kuleh ucceeblovoaalmugáid.