Tiänujuuhâ

Wikipedia:st
Jump to navigation Jump to search
Tiänujuuhâ
Tenojoki Utsjoki 2009-09-28.JPG
Kieldah Ucjuuhâ, Kárásjuuhâ, Tiänu
Algâsaje Kárás- já Aanaarjuuvâ ovtâstumsaje
Loppâsaje Tiänuvuonâ, Barentsmeerâ
Kukkodâh 250 km
Algâsaje alodâh 125[1] m
Koskâmiärálâš čäcimeeri 197[1] m3/s
Kulgâmvijđodâh 16 377 km²

Tiänujuuhâ lii juuhâ SuomâstTaažâst. Juuhâ lii ohtâ Tave-Euroop stuárráámuin já merhâšitteemuin luosâjuuvâin. Tiänujuuvâ kukkodâh lii 250 km, mast Suomâ peln 152 km. Čácáduv kulgâmvijđodâh lii 16 377 km2.

Kuálástus[Mute | Mute käldee]

Tiänujuuhâ lii Tuárnusjuuvâ sehe Muoniojuuvâ lasseen Suomâ tergâdumos luosâjuuhâ, mon tááhust kuálástemtuurism lii uáli tergâdis iäláttâs sehe TaažâSuomâ peln. Meid páihálijd ulmuid juuvâst kuálástem lii ain lamaš uáli tergâd. Tiänujuuvâ luosâ lii uáli maaŋgâhámásâš, já tast láá maaŋgah eres näälih, moh kođeh jieijâs sijđojuuvâin. Tiänujuuvâ koskâmiärálâš salâsmeeri lii moonnâm 45 ive ääigi lamaš suullân 120 000 kg. 2000-lovo aalgâst mereh láá kuittâg-uv kiäppánâm mottoom verdi. Ohtâ suijâ toos lii Gyrodactylus salaris -parasiit levânem.[2]

Luosâ lasseen Tiänujuuvâst láá suávvilmerâkuávžur.[2]

Eennâmtiätu[Mute | Mute käldee]

Juuvâ uáiviuáli álgá Øvre Anárjohka nasjonalparkist Kuovdâkiäinust, mut tot kočoduvvoo talle vala Aanaarjuuhhân. Aanaarjuuvâ sijđojuuhâ, Räjijuuhâ álgá Iänuduv Piäldutuoddârist. Eidusâš Tiänujuuhâ álgá KárášjuuvâAanaarjuuvâ ovtâstumsaajeest Kärigâsnjaargâ siijdâ alda. Tiänujuuhâ virded 152 kilomeetter mätki SuomâTaažâ räjijuuhhân já ton maŋa tuše Taažâ peln Tiänuvuonân Barentsmeerân. Tiänujuuvâ sijđojuuvah láá Suomâ peln Piesjuuhâ, Áhujuuhâ, Nilijuuhâ, Nuvvusjuuhâ, Kuáppilâšjuuhâ, Ucjuuhâ, Vetsijuuhâ jna.[3]

SuomâTaažâ rääji mana 294 kilomeetter mätki Tiänujuuvâ čácáduvvâst juuvâ kieŋâlumos saajeest. Ko saje muttoo ubâ ääigi, te rääji kalga tärhistiđ áimukuuvijn teikkâ škajâluođânáin. Rääji tarkkum tábáhtuvá 25 ive kooskâi, moonnâm tove ive 2000.

Tiänujuuvâ rasta maneh kyehti šalde Tana Brust já Ucjuuvâst. Tiänujuuvâ čácáduv siijdah láá Suomâ peln Aŋŋel, Kárigâsnjargâ, Nuvvus, Ucjuuhâ sehe Njuárgám, já Taažâ peln Sirma, Pulmanki, Skiippagurra sehe Tana Bru.[3]

Käldeeh[Mute | Mute käldee]

  1. 1.0 1.1 ymparisto.fi (suomâkielân)
  2. 2.0 2.1 luke.fi (suomâkielân)
  3. 3.0 3.1 maanmittauslaitos.fi (suomâkielân)

Taat tekstâ teikkâ taan teevstâ uási lii jurgâlum suomâkielâlâš Wikipediast.