Suávvil

Wikipedia:st
Njuškii navigistmân Njuškii ucâmân
Suávvil
Thymallus thymallus
(Linnaeus, 1758)
Harjus.JPG
Tile LC (eellimvuáimálâš)
Tile Suomâst LC (eellimvuáimálâš Tave-Suomâst)
NT (čalmeestoonnum Maadâ-Suomâst)[1][2]
Status iucn3.1 LC smn.svg
Status iucn3.1 NT smn.svg
Tieđâlâš luokittâllâm
Doomeen Sellâvááimusliih Eucarya
Kodde Elleekodde Animalia
Uáiviráiđu Savosuonâsiih Chordata
Vyeliráiđu Čielgitávtáliih Vertebrata
Pajeluokka Tähtikyeleh Osteichthyes
Luokka Actinopterygii
Vyeliluokka Neopterygii
Lahko Luosâkyeleh Salmoniformes
Čerdâ Luosah Salmonidae
Vyeličerdâ Šaapšah Coregoninae
Suuhâ Thymallus
Šlaajâ thymallus

Suávvil (Thymallus thymallus) lii kyelišlaajâ, mii kulá luosâkuolij laahkon.

Suávvilhäämih[mute | mute käldee]

Suávvil puáhtá sierriistâllâđ viiđâ jieškote-uv háámán eellimpirrâs já vajâldemlattiimis vuáđuld: páihálâš, káárguin kođđee jävrisuávvil, merâlâš suáluikuávlusuávvil, páihálâš virdepaaihijn iälusteijee juhâsuávvil sehe jäävrist tâi meerâst juuhân kuuđđâđ kuárŋoo suávvil. Uđđâ tutkâmvuovijgijn láá kavnum árbáliih iäruh jieškote-uv kuávlui suávvilijn. Siämmáá čácáduvâst pyehtih iälustiđ maaŋgah häämih. Aanaarjäävrist káárguin já koskâsijn lii jävrisuávvil sehe el. JuvduujuuvâstAvveeljuuvâst láá eleččis juhâsuávvilnäälih. Juhânjaalmijn sättih suávvileh meiddei sirduđ juuvâst jáávrán já maasâd.[3]

Tiättum já eellimpirâsvátámušah[mute | mute käldee]

Suávvil algâalgâlâš vijđánemkuávluh Suomâst láá Säämi já Kuáccám kuávluh, Vuoksi čácádâh, Tavemeerâpoođâ riddokuávluh já toos lyeštee juuvah. Suávvil makkut čuásidis, uccááraavvâdlâš já valjaashappisâš čääsi. Jaavrij suávvil iälust päljis jorŋâčaasij roobdâin, kost láá päljis já putes keđgi- já čievrâridoh sehe káárguh. Aanaarjäävri 3 318 suollud, luhâmettumeh káárguh, lássááh já čäcikälleeh fäälih cuávis čääsist iälusteijee suávvilân vuohâsávt eellimsaje. Stuorrâ jaavrij jorŋâčaasij suávvileh láá uáli páiháliih. Enâmustáá toh lihâdeh kiđđuv jieŋâi suddâm já kuuđđâm ääigi. Páiháliih juhâsuávvileh orodeh tälviv juuvâi kieŋâlumosijn já hiäjusvirdásijn oosijn, mut kuárŋuh keessiv virdáávub čassijd. Aanaarjäävri, Juvduujuuvâ já Avveeljuuvâ suávvilsalâseh vuáđuduveh luándulâš lassaanmân.[3]

Ravâdâs já šoddâm[mute | mute käldee]

Suávvil čiivgah poreh vuosâpurrâmuššân elleeplaŋkton já sirdâšuveh kuuloold ponne-elleeravâdâsân. Ponne-ellei lasseen rävis suávvileh poreh čäsiuáiván šoddâm tiivrijd sehe ucánjáhháá kyeliravâdâs. Vollâsâš tohhee stuárráábáid suávviláid pyereest já liiba tot kevttum septin-uv. Tiäđui mield meid meeinijd-uv suávvil porá. Aanaarjäävrist já Juvduujuuvâst salâssuávvil koskâtiäddu lii 400–500 g. Táválávt suávvileh pääcih vuálá meetterpiälásâžžân já vuálá kilusâžžân, mut liiba Aanaarjäävrist kuddum 2,4-kilusâš-uv suávvil. Kilupele stuáruduv suávvil uulât Aanaarjäävrist táválávt 5–6-ihásâžžân.[3]

Kuuđđâmahe já lasanem[mute | mute käldee]

Suávvil lii kiđđuv kođđee kyeli. Tot kođá Aanaar kuávlust iänáážin kesimáánu pelni putes čunoi-, čievrâ- já keđgipuunijn. Suávvileh ulâtteh kuuđđâmahan 3–5-ihásâžžân já 30–40-senttisâžžân. Meeinij lálášum pištá kulmâ oho.[3]

Pivdem já kevttim[mute | mute käldee]

Suávvil lii iänáážin astoääigi kuálásteijee saalâs. Aanaarjäävrist tot koddoo šaapšâ viermipivdem ohtâvuođâst já stággoin, keessiv puzzâvuogâigijn já šliäđgoigijn riddoin já káárguin, já kiđđuv tälviuággumáin uáli-uv cuávis riddočaasijn. Suávvil vyelimitto lii 30 senttid.[3]

Fáádást eres soojijn[mute | mute käldee]

Käldeeh[mute | mute käldee]

  1. Risto Väinölä: Suávvil – Thymallus thymallus Suomen Lajitietokeskus. 2000. Čujottum 30.3.2022. (suomâkielân)
  2. jarviwiki.fi Čujottum 21.9.2020 (suomákielán)
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 Morottaja, Matti: Suávvil. Anarâš-kalender 2002, 2002. Anarâškielâ servi ry.