Jävri
Jävri lii čäcikuávlu, mast čääci piso iänááš sajestis, ige tot kuulgâ nuuvt ko juuvâin. Stuárráámus uási jaavrijn siskeldeh saivâčääsi. Sálttáás jäävrih kočoduvvojeh sälttijävrin. Táválávt jävri finnee čääsi juuvâin teikkâ käldein. Motomeh jäävrih láá jieŋâ vyelni. Taggaar lii ovdâmerkkân Vostok.
Jaavrijn, main ij lah juvvâdâh, čääci vuálgá meddâl tuše lievlistem peht, já tondiet toh láá táválávt uáli jo sálttááh. Tagareh láá ovdâmerkkân Jamâmeerâ, Stuorrâ sälttijävri sehe maailm stuárráámus jävri Kaspiameerâ.
Jävritiijpah
[mute | mute käldee]Jäävrih láá juohhum juávhoid ton mield, ete maht toh láá šoddâm. Vuáđutijppân láá källeeáldáh já sälbiáldáh.
- Källeeáldáh láá kováduvah vuáđukällest. Toh láá táválávt kieŋâleh já kuhesahasiih.[1]
- Tektonisiih jäävrih láá šoddâm ráptutektoniik keežild.
- Karstijäävrih láá šoddâm kalkkâkeeđgi eroosio keežild karstienâmijn.[2]
- Kohhumáldáh láá šoddâm talle ko jieŋâ lii kahhaam källee.[2]
- Vulkaanliih jäävrih láá jäävrih časkâm tullâvääri kraatterist teikkâ maarist.[1]
- Kraatterjäävrih láá meteoriitkraatterân šoddâm jäävrih, tegu Lappajävri Suomâst.
- Sälbiáldáh láá šoddâm vyeligis sajan nuuvt, ete eennâmvuáđu teikkâ jieŋâdâh iästá čääsi meddâlkulgâm. Toh láá táválávt cuáháseh já uánihisahasiih.
- Jieŋâdâhjäävrih láá jieŋâduv suddâmčaasijn šoddâm jäävrih.
- Jieŋâ lii tiäddám enâmân kováduvâid, moh láá tievvâm čääsist. Stuárráámus uási Suomâ jaavrijn láá tagareh.
- Tulvejäävrih láá šoddâm talle ko eennâm lii puáđđum tulvekuávluid.[1] Tagareh láá ovdâmerkkân laguuneh, haffih já juoluah.[2]
- Tahojävri lii jävri, mon olmooš lii ráhtám.
-
Aanaarjävri lii tektonisâš jävri. -
Karstijävri Sloveniast. -
Vulkaanlâš jävri -
.jpg)
.jpeg)
.jpg)
Jäävrih maailmist
[mute | mute käldee]
Jäävrih láá 1,8 % (ađai 2,7 miljovn km²) Eennâmpáálu vijđoduvâst. Ohtsis toh suullân love miljovn jävrid, main 254 láá paijeel 500 km2. Maailm stuárráámus jävri lii Kaspiameerâ, mon vijđodâh lii 374 000 km2. Puoh kieŋâlumos vist lii Baikaljävri, mon kieŋŋâlvuotâ lii 1 642 m.
Maailm stuárráámuuh jäävrih
[mute | mute käldee]- Kaspiameerâ 371 000 km²
- Huronjävri-Michiganjävri 117 400 km²
- Pajejävri (Lake Superior) 82 103 km²
- Victoriajävri 69 485 km²
- Tanganjikajävri 32 893 km²
- Baikaljävri 31 500 km²
- Stuorrâ kuobžâjävri 31 328 km²
- Njassajävri (Lake Nyasa) 28 880 km²
- Stuorrâ uárjijävri 28 568 km²
Jäävrih Suomâst
[mute | mute käldee]
Suomâst láá ohtsis suullân 188 000 jävrid, moi vijđodâh lii paijeel 0,05 hehtaar. Tain suullân 2 600 láá paijeel 1 km².[3] Suomâ javrij vijđodâh lii ohtsis 32 600 km² já saijaavuotâ 325 km³. Suomâ stuárráámus jävri lii Saimaa, mon vijđodâh lii 4 380 km2, já kieŋâlumos vuod Päijänne (95,3 m). Aanaarjävri lii stuárráámus jävri, mii lii tuše oovtâ kieldâst teikkâ eennâmkoddeest.
Suomâ stuárráámuuh jäävrih
[mute | mute käldee]- Saimaa 4 380 km2
- Päijänne 1 081 km2
- Aanaarjävri 1 040 km2
- Oulujävri 928 km2
- Pielinen 870 km2
- Pihlajavesi (Saimaa) 713 km2
- Orivesi (Saimaa) 601 km2
- Haukivesi 562 km2
- Keitele 494 km2
- Kallavesi 473 km2
Iäláneh
[mute | mute käldee]Jaavrijn eelih maaŋgâlágáneh iäláneh, ovdâmerkkân kyeleh, čäcilodeh, tiäbuh já rapuelleeh. Suomâst táválumoseh kyeleh láá vuásku, šapšâ já suávvil. Maadâ-Suomâst meid siergi já kuha láá táváliih, já Tave-Suomâst tiättojeh kuávžur já rávdu. Táválumoseh čäcilodeh láá kaijuuh já viettuuh.
Fáádást eres soojijn
[mute | mute käldee]
Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást Jävri.
Käldeeh
[mute | mute käldee]- ↑ 1,0 1,1 1,2 Otavan suuri ensyklopedia. Otava, 1978–1983. ISBN 951-1-05063-X.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Suomalainen tietosanakirja, 3. osa (Hil-Kanan), s. 460–462. Weilin+Göös, 1990. ISBN 951-35-4647-0.
- ↑ Suomi, 57 000 – 168 000 järven maa web.archive.org. Čujottum 12.6.2024. (suomâkielân)