Njuškii siskáldâsân

Jävri

Wikipedia:st

Jävri lii čäcikuávlu, mast čääci piso iänááš sajestis, ige tot kuulgâ nuuvt ko juuvâin. Stuárráámus uási jaavrijn siskeldeh saivâčääsi. Sálttáás jäävrih kočoduvvojeh sälttijävrin. Táválávt jävri finnee čääsi juuvâin teikkâ käldein. Motomeh jäävrih láá jieŋâ vyelni. Taggaar lii ovdâmerkkân Vostok.

Jaavrijn, main ij lah juvvâdâh, čääci vuálgá meddâl tuše lievlistem peht, já tondiet toh láá táválávt uáli jo sálttááh. Tagareh láá ovdâmerkkân Jamâmeerâ, Stuorrâ sälttijävri sehe maailm stuárráámus jävri Kaspiameerâ.

Jävritiijpah[mute | mute käldee]

Jäävrih láá juohhum juávhoid ton mield, ete maht toh láá šoddâm. Vuáđutijppân láá källeeáldáh já sälbiáldáh.

  • Källeeáldáh láá kováduvah vuáđukällest. Toh láá táválávt kieŋâleh já kuhesahasiih.[1]
  • Sälbiáldáh láá šoddâm vyeligis sajan nuuvt, ete eennâmvuáđu teikkâ jieŋâdâh iästá čääsi meddâlkulgâm. Toh láá táválávt cuáháseh já uánihisahasiih.
    • Jieŋâdâhjäävrih láá jieŋâduv suddâmčaasijn šoddâm jäävrih.
    • Jieŋâ lii tiäddám enâmân kováduvâid, moh láá tievvâm čääsist. Stuárráámus uási Suomâ jaavrijn láá tagareh.
    • Tulvejäävrih láá šoddâm talle ko eennâm lii puáđđum tulvekuávluid.[1] Tagareh láá ovdâmerkkân laguuneh, haffih já juoluah.[2]
    • Tahojävri lii jävri, mon olmooš lii ráhtám.


Jäävrih maailmist[mute | mute käldee]

Kaspiameerâ lii maailm stuárráámus jävri.

Jäävrih láá 1,8 % (ađai 2,7 miljovn km²) Eennâmpáálu vijđoduvâst. Ohtsis toh suullân love miljovn jävrid, main 254 láá paijeel 500 km2. Maailm stuárráámus jävri lii Kaspiameerâ, mon vijđodâh lii 374 000 km2. Puoh kieŋâlumos vist lii Baikaljävri, mon kieŋŋâlvuotâ lii 1 642 m.

Maailm stuárráámuuh jäävrih[mute | mute käldee]

Jäävrih Suomâst[mute | mute käldee]

Saimaa lii Suomâ stuárráámus jävri.

Suomâst láá ohtsis suullân 188 000 jävrid, moi vijđodâh lii paijeel 0,05 hehtaar. Tain suullân 2 600 láá paijeel 1 km².[3] Suomâ javrij vijđodâh lii ohtsis 32 600 km² já saijaavuotâ 325 km³. Suomâ stuárráámus jävri lii Saimaa, mon vijđodâh lii 4 380 km2, já kieŋâlumos vuod Päijänne (95,3 m). Aanaarjävri lii stuárráámus jävri, mii lii tuše oovtâ kieldâst teikkâ eennâmkoddeest.

Suomâ stuárráámuuh jäävrih[mute | mute käldee]

Iäláneh[mute | mute käldee]

Jaavrijn eelih maaŋgâlágáneh iäláneh, ovdâmerkkân kyeleh, čäcilodeh, tiäbuhrapuelleeh. Suomâst táválumoseh kyeleh láá vuásku, šapšâsuávvil. Maadâ-Suomâst meid siergikuha láá táváliih, já Tave-Suomâst tiättojeh kuávžurrávdu. Táválumoseh čäcilodeh láá kaijuuhviettuuh.

Fáádást eres soojijn[mute | mute käldee]

Käldeeh[mute | mute käldee]

  1. 1,0 1,1 1,2 Otavan suuri ensyklopedia. Otava, 1978–1983. ISBN 951-1-05063-X.
  2. 2,0 2,1 2,2 Suomalainen tietosanakirja, 3. osa (Hil-Kanan), s. 460–462. Weilin+Göös, 1990. ISBN 951-35-4647-0.
  3. Suomi, 57 000 – 168 000 järven maa web.archive.org. Čujottum 12.6.2024. (suomâkielân)