Njuškii siskáldâsân

Vollâsâš

Wikipedia:st
Vollâsâš
Phoxinus phoxinus
(Linnaeus, 1758)
Tile LC (eellimvuáimálâš)
Tile Suomâst LC (eellimvuáimálâš)
Tieđâlâš luokittâllâm
Doomeen Sellâvááimusliih Eucarya
Kodde Elleekodde Animalia
Uáiviráiđu Savosuonâsiih Chordata
Vyeliráiđu Čielgitávtáliih Vertebrata
Pajeluokka Tähtikyeleh Osteichthyes
Luokka Actinopterygii
Vyeliluokka Neopterygii
Lahko Karppikyeleh Cypriniformes
Hiäimu Siergih Leuciscidae
Šlaajâ Phoxinus
Vyelišlaajâ phoxinus

Vollâsâš (Phoxinus phoxinus) lii maailm saivâčäcikuolijn šlajâidis peeleest riggásumos, siergikuolij hiäimu vijđásumosávt levânâm ovdâsteijee. Aanaarjäävrist vollâsâš lii siergikuolij áinoo ovdâsteijee já uces "riddorávdusâžžân" nomâttum vollâsâš kulá ryevdikuáláin já ryevdikuálmiháin ucemustáá tubdum kyelišlaajáid. Tot lii jurdâččum kuávžur tâi luosâ čivgânuv.[1]

Tiettum já eellimpirâsvátámušah[mute | mute käldee]

Suomâst vollâsâš lii šelgis čaasijn Hankost, Nuorttâmeerâ riddoin ain Ucjuv siemin juvvij räi. Vollâsâš lii nomâlâssân putes časij kyeli, ijge tot tuhhit suvrâ já moiváás čääsi. Vollâsâšnäälih láá pááihui Maadâ-Suomâst moonnâm maŋaskulij, ervidmist lijgešoddâm keežild. Vollâsii kuáhtáá Anarist erinomášávt juuvâi já aijui-uv riddoin, aainâs-uv keessiv. Kiđđâjieŋâaln suávviluággoo runneest kejâdijn sáttá kuáhtáđ stuárráid-uv vollâsâšuáiváduvâid korrâ jávráážijn tâi luobbâlijn. Aanaarjäävrist tot oro iälustmin aaibâs riddostielâsist, čäcišadostuv kooskâst já aldasijn. Pänikuolij ravâdâssân vollâsâš ij vaarâ nuuvt älkkest Aanaarjäävrist kaartâ, kuás juo tot ij RKTL čuáličaitusamnâstuvâst tiettuu. Mainâšuvvooba, et vollâsâš kuulgât nähkistis "hirmosamnâsijd" pänikuolij vuástá.[1]

Ravâdâs já šoddâm[mute | mute käldee]

Ucessiähá stuáruduvâs keežild vollâsâš lii ucesravâdâs kevttee. Elleeplaŋkton, ponne-elleeh, tiäpuh, poonán jáámmám amnâstâh, joba liäđuskovjâ sehe eres kuolij meeinih já čiivgah-uv mainâšuvvojeh vollâsii purrâmâšlistoost. Tave-Suomâst stuárráábeh vollâsiih tiäđui mield poreh ereslasseen muuiku sieminčivgijd riddočääsist. Vollâsâšuáivádâh asâiduvá távjá riidon, kuus láá veikkâba suohâd pasâttâsah tâi kyelečuálih leggistum. Stuáruduvâs peeleest vollâsâš páácá táválávt vuálá 8 seenti já vuálá 5 graamâ. Koskâ-Suomâst vollâsâš puáhtá eelliđ 4–5-ihásâžžân, mut Säämist joba 10–12-ihásâžžân-uv.[1]

Kuuđđâmahe já lasanem[mute | mute käldee]

Kuuđđâmahan vollâsâš šadda pajeláhháá viiđâ senttisâžžân, Maadâ-Suomâst tooleeb, Säämist iäskán 5–6-ihásâžžân. Ucjuuvâst mainâšuvvoo vollâsii kuuđđâmäigin kesimáánu loppâ, mut syeinimáánu-uv piälán kuuđđâmäigi uulât. Oresvollâsâš lii kuuđđâmäigin hiärváás ruánáásiijđog já ruápsájeijeečoovjâg. Vollâsâš ij vaađâ kuuđđâmsajasis šadolâšvuođâ. Keđgipoonân cuávis čáácán, mielâstubbooht viirdán vollâsâš kođá. Maŋŋeed korâidis kočâttâm čiivgah iä kiergân meendugin styeresin ovdil talvâm, mut vuálá kyevti senttisiih-uv čiivgah tiäđui mield liččii ciävzám täälvi paijeel.[1]

Kevttim[mute | mute käldee]

Kyeliekonomisâš merhâšume aainâskin uccâ vollâsiist ij lah, sieptâskyellin tot lii kale pááihui kevttum eres kuávlust Suomâ vuáskunân já taveláá suávvilân. Vollâsii puáhtá motomin narriđ uccâvaggesâš tälvivuogân tâi vaagan. Ko uccâ párnááh hárjutteleh kyelipivdem, te vollâsâš lii távjá sii vuossâmuš saalâs. Saksaast lii vollâsâš purrum mottoomlágánin herskun.[1]

Fáádást eres soojijn[mute | mute käldee]

Käldeeh[mute | mute käldee]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Morottaja, Matti: Vollâsâš. Anarâš-kalender 2002, 2002. Anarâškielâ servi ry.