Ruopsisluosâ
| Ruopsisluosâ Oncorhynchus nerka (Walbaum, 1792) |
|
|---|---|
 |
|
| Tile | LC (eellimvuáimálâš)[1] |
 |
|
Tieđâlâš luokittâllâm |
|
| Doomeen | Sellâvááimusliih Eucarya |
| Kodde | Elleekodde Animalia |
| Uáiviráiđu | Savosuonâsiih Chordata |
| Vyeliráiđu | Čielgitávtáliih Vertebrata |
| Pajeluokka | Tähtikyeleh Osteichthyes |
| Luokka | Actinopterygii |
| Vyeliluokka | Neopterygii |
| Lahko | Luosâkyeleh Salmoniformes |
| Hiäimu | Luosah Salmonidae |
| Vyelihiäimu | Eidusiih luosah Salmoninae |
| Suuhâ | Kuálhismeerâluosah Oncorhynchus |
| Šlaajâ | nerka |
Ruopsisluosâ (Oncorhynchus nerka) lii kuálhismeerâluosâi suuhân kullee luosâšlaajâ.
Maaŋgah elleešlaajah poreh ruopsisluosâid. Jieškote-uvlágáneh kyeleh já lodeh poreh nuorâ ruopsisluosâid.[2] Kuálhismeerâst ruopsisluosâid pivdeh nahkijááh, haih já merânjomâtteijeeh, já talle ko ruopsisluosah vajâldeh sisenâmân, te tobbeen taid pivdeh kuobžah, kuáskimeh já motomin meiddei kuumpih.[2]
Nommâ eres kieláid
[mute | mute käldee]Eŋgâlâskielân ruopsisluosâst láá noomah "red salmon", "kokanee salmon", "blueback salmon", ”sockeye salmon" já "sockeye". Suomâkielân ruopsisluosâ kočoduvvoo noomáin "punalohi". Tlingitkielân ruopsisluosâ lii "g̲aat".
Nommâ "sockeye" puátá halkomelemkielâst, mon sárnuh Brittilii Kolumbia algâaalmugeh Fraserjuuvâ kuávlust. Halkomelemkielân ruopsisluosâ lii "sθə́qəy̓", mii meerhâš "ruopsis kyeli".[3]
Olgohäämi já stuárudâh
[mute | mute käldee]
Ruopsisluosah láá 60–84 cm kuheh, já toh teddih 2,3–7 kg.[4] Väldimeerâst ruopsisluosâin lii siilbâivnásâš ertpeeli já vielgis čuávji.[2] Ton lasseen väldimeerâst toi selgi lii ruánááčuovjâd, já tast toh láá-uv finnim noomâ "blueback".[2]
Ko ruopsisluosah vajâldeh kuuđđâđ saivâčáácán, te toi olgohäämi muttoo uáli jo ennuv. Uáivi ivne muttoo ruánáájin, já roopâ ivne muttoo ruopsâdin.[2] Ruopsisluosâorásij selgi šadda kurppen, já toi njälmi šadda ruákkilágánin.[2]
Lavdâm
[mute | mute käldee]Ruopsisluosah tiättojeh Kuálhismeerâ taveoosijn Hokkaidō räi viestârist já Columbiajuuvâ räi nuorttân, mutâ toh láá kavnum meiddei Mendocino pirrâdâhkode riddokuávlust Kaliforniast. Ruopsisluosah tiättojeh meiddei Nunavutist. Tobbeen toi tavemus tiettumkuávlu lii Bathurstluohtâ. Motomeh ruopsisluosah vajâldeh hirmâd kuhes maađhijd Ovtâstum staatâi sisenâmân. Toh láá kavnum joba Redfish-nommâsii jäävrist Idahost, mii lii paijeel 1 400 km merâriddoost já 2 000 meetter aloduvâst merâaaseest.[5]
Motomeh ruopsisluosâpopulaatioh iälusteh tuše sisenâmij čácáduvâin, já toh kočoduvvojeh noomáin "kokanee". Kokaneeh láá harvii paijeel 35 cm kuheh ađai toh láá čielgâsávt ucebeh ko väldimeerâ ruopsisluosah. Maaŋgâin kuávluin, ovdâmerkkân Brittilii-Kolumbia Okanaganjäävrist, láá kyehti kokaneeluosâjuávhu: kokaneeh. moh eelih ubâ elimis jaavrijn. já kokaneeh. moh eelih ain tuše juuvâin.
Kokaneeluosâi tiettumkuávlu lii uáli jo viijđes. Kanadast toh iälusteh Yukon territoriost já Brittilii-Kolumbiast, já Ovtâstum staatâin kokaneeluosah tiättojeh Washingtonist, Alaskast, Kaliforniast, New Yorkist, Utahist, Montanast, Idahost, Nevadast, Coloradost, New Mexicost já Wyomingist.
Kokaneeluosah ištâduvvojii Suomân 1950-lovvoost, mutâ tobbeen ij šoddâm pisovâš nääli. Suomâst kokaneeluosâin kiävttojii meiddei noomah "järvipunalohi" já "intiaanilohi". Ruotân-uv irâttuvvojii ištâduđ ruopsisluosah, mutâ veikkâ aalgâst näälih lasanii-uv, te loppâloopâst toh láppojii meiddei tobbeen.[6]
Raavâd
[mute | mute käldee]Ruopsisluosah láá puohporreeh.[7] Saivâčääsist nuorâ ruopsisluosah poreh zooplanktonijd, rapuelleid já tiivrijd.[2] Väldimeerâst ruopsisluosah poreh zooplanktonij lasseen uccâ kuolijd já motomin kalmarijd-uv.[2]
Lasanem
[mute | mute käldee]
Siämmáánáál ko puoh eres kuálhismeerâluosah-uv meiddei ruopsisluosah lasaneh saivâčääsist.[7] Ruopsisluosâčiivgah orodeh saivâčääsist kuhheeb ko eres luosâšlaajah, joba kulmâ ive.[7] Talle toh vajâldeh väldimeerân,[7] kost toh poreh já stuáruh.[2] Ruopsisluosah iälusteh väldimeerâst 1–4 ive,[7] mon maŋa toh vajâldeh maasâd saivâčáácán kuuđđâđ. Alaskast vajâldmem tábáhtuvá kesimáánust já syeinimáánust.[5]
Kođoääigi niŋálâsah kuáivuh 3–5 kođokyepi, já toh kođá ohtsis 2 000–5 000 meinid.[5] Jyehi kyepist láá suullân 500–1 000 meinid.[8] Ruopsisluosâčiivgah kočâtteh korâidis tälviv.[2] Sehe niŋálâsah já oráseh jäämih muádi oho siste kuđâmist.[2] Ruopsisluosâi rummâšeh láá teháliih juuvâ ekosysteemân, tastko tain puátih ennuv raavâdamnâseh já energia.[2]
Fáádást eres soojijn
[mute | mute käldee]
Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást Ruopsisluosâ.
Käldeeh
[mute | mute käldee]- ↑ Sockeye Salmon iucnredlist.org. Čujottum 18.6.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ 2,00 2,01 2,02 2,03 2,04 2,05 2,06 2,07 2,08 2,09 2,10 2,11 Sockeye Salmon fisheries.noaa.gov. 22.12.2023. Čujottum 20.6.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Bright, William: Native American placenames of the United States, s. 455. University of Oklahoma Press, 2004. ISBN 978-0-8061-3598-4.
- ↑ Sockeye Salmon web.archive.org. 4.2.2010. National Geographic. Čujottum 20.6.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ 5,0 5,1 5,2 Sockeye Salmon www.adfg.alaska.gov. Alaska Department of Fish and Game. Čujottum 22.6.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Lehtonen, Hannu: Iso kalakirja - Ahvenesta vimpaan. WSOY, 2003. ISBN 951-0-28134-4.
- ↑ 7,0 7,1 7,2 7,3 7,4 Sockeye Salmon nationalgeographic.com. 11.11.2010. Čujottum 22.6.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Sockeye Salmon Frequently Asked Questions nps.gov. Čujottum 23.6.2024. (eŋgâlâskielân)