Wikipedia:Oho artikkâleh 2023

Oho artikkâleh
2023 – 2024

Oho artikkâleh láá anarâškielâlii Wikipedia ovdâsiijđoost lamaš artikkâleh, moh västideh šiev artikkâl tobdomeerhâid.

Vyelni ive 2023 oho artikkâleh.

38. okko

Jaakko Gauriloff (š. njuhčâmáánust 1939 Suonnjel, Suomâ) lii nuorttâlâš lávloo já ärbitotkee. Sun annoo vuossâmužžân artistin, kii lii lávlum pop-muusik nuorttâlâškielân. Toos lasseen lii ettum, et sun lâi vuossâmuš sämmilâš, kii lii almostittâm album Suomâ peln, ko suu vuossâmuš skiärru almostui 1960-lovo loopâst. Sun lii peeggâlm časkoslavlui lávlon, mut sun lii meid čepis leuddajeijee.

39. okko

Čapis sorme lâi njuámmootavdâ Euroopist já ton aldakuávluin iivij 1346–1353. Čapis soormán jammii áárvu mield 30–60 % Euroop aalmugist ađai 25–50 miljovn olmožid já siämmáá verd Aldanuorttân já Tave-Afrikist.

Stuárráámus uási totkein oskoh, ete puávuirotto tovâttij čapis sorme. Puávuirotto njuámu čapisrotá suámsurij käskimist. Uđđâ DNA-tutkâmušah tuárjuh taam ibárdâs. Meid kepisroto láá epidâm čapis sorme tovâtteijen.

Čapis sorme njuámuškuođij majemustáá ive 1346 Tave- Ruošâst. Lii meid árvuštâllum, ete epidemia ličij álgám jo-uv Kiinast teikkâ Koskâ-Aasiast, kost tot njuámui Ruošâ peht Čapismeerâ rasta Konstantinopolân já Aleksandrian, talle ubâ Aldanuortâs já ive 1347 Euroop haammânkaavpugáid Italiast já Ranskaast. Tobbeen epidemia njuámui čuávuvái iivij ääigi ubâ Euroopân já majemužžân Ruošâ ristâoskolâš ossijd 1350-lovvoost. Tuše muáddi eennâm, nuuvtko Suomâ já Island, šiäštojii epidemiast.

Čapis sorme ohtâvuođâst aalmuglappum tovâttij Euroopist stuorrâ ohtsâškodálâš já ekonomâlâš nubástusâid, tastko pálhálij sajattâh puáránij pargovyeimi vänivuođâ tiet.

40. okko

Čiđđâ

Čiđđâ lii algâaamnâs, mon kemiallâš merkkâ lii C (carbonium), oornigloho 6 já aatoomtiäddu 12,0107 u. Čiđđâ lii puoh tobdos elimân velttihánnáá aamnâs, já tot lii uássin maaŋgâin iälánáid tergâdis amnâsijn, tego DNA:st, čiđđâhydraatijn, proteinijn sehe vuojâin.

Čiđđâ jorá luándust ohtânmaanoost vuárhást nuubán. Šadoh vyerkkejeh ááimu čiđđâdioksid čiiđâ ohtiimist, mast tot sirdâšuvá eennâmvuáđun teikâ eres iälánáid, ko šaddo jáámá teikâ ellee porá tom. Iäláneh kevttih čiđđâovtâstuvâid ravâdâssân já luovâsmiteh čiđđâdioksid ááimun sellâvuoiŋâmist. Eennâmvuáđun karttâm šado orgaanlâš aamnâs miäská, mii luovâsmit čiiđâ ááimun. Uási amnâsist vuáju hitásávt jieŋâlâsân já muttoo korrâ tedduu já liegâsvuođâ keežild oljon já eennâmkaasun. Fossiillâš puáldimamnâsij kevttim tiet oljo já eennâmkaasu čiđđâ piäsá maasâd ááimun. Uási čiiđâst lii kásánittâm meeráid, já stuárráb čiđđâdioksid meeri ááimust lasseet meid čiđđâdioksid mere meerâin. Čiđđâdioksid toovât šaddovistealmoon, mon keežild Eennâmpállu piso tuárvi liegâsin elimân. Čiđđâdioksid meeri lasanem áimukeerdist lii nanosmittâm šaddovistealmoon já tovâttâm šoŋŋâduv lieggânem. Meerâin čiđđâdioksid já čääsi reaktiost šadda čiđđâsuuvrâ, mii suvro čácáduvâid. Čácáduvâi suvrom toovât merhâšittee hááituid tobbeen ellee iälánáid.

41. okko

Miŋkki (Neovison vison, ovdil Mustela vison) lii Tave-Amerikist vuálgus leijee, čácáduvâi aldavuođâst ellee netielleešlaajâ. Tom šoddâdeh Euroopist čevđiellen, já čevđikaardijn kárgám miiŋkijn láá šoddâm maŋgáid enâmáid, meid Suomân, luánduvárásiih näälih.

Vildâsmiŋkki lii ruškâd já ton vuáđu-ullo já loovdâsoksâmeh láá siämmááivnásiih. Motomeh ohtâgâsah láá masa čappâdeh, já motomeh vuod kuovgisruškâdeh. Miiŋkist lii uálulist českis tiälkku, mii olá čiäppát räi. Miiŋki ruumâš lii kukke já kezzi. Luánduvárásij orásij rummâš kukkodâh lii 30–46 cm, mon lasseen seeibi kukkodâh lii 13–21 cm. Niŋálâsah láá ucebeh. Oráseh teddih suulân 0,5–1,75 kg já niŋálâsah táválávt vuálá kiilu. Čevđikaardijn miiŋkih láá stuárráábeh.

42. okko

Salvatore "Toto" Cutugno (7. syeinimáánu 1943 Fosdinovo, Italia – 22. porgemáánu 2023 Milano, Italia) lâi italialâš lávloo já laavlârähtee.

Cutugno karrieer aalgij 1960-lovvoost rumbučuojâtteijen. Sun tooimâi rumbučuojâtteijen vistig tagarijn muusikjuávhuin ko Ghigo e i goghi já Toto e i tati já talle Albatros-nommâsii muusikjuávhust, mon sun vuáđudij ive 1974.

Cutugno algâttij soolokarrieeris ive 1976. Sust šoodâi pegâlmâs ubâ maailmist ive 1983, ko sun almostitij pitá L'italiano ađai "Italialâš". Raul Reiman jurgâlij pitá suomâkielân jo ton almostittemive, já toos adelui nommâ Olen suomalainen ađai "Mun lam syemmilâš". Suomâkielâlii versio láávlui syemmilâš lávloo Kari Tapio.

Lávloo já laavlârähtee karrieeris lasseen Cutugno piergij pyereest meiddei jieškote-uvlágánijn lávlumkištoin. Ive 1980 sun vuoitij San Remo -muusikfestivaalist pittáin Solo noi ađai "Tuše mij", já ive 1990 sun vuoitij Euroviisuid pittáin Insieme: 1992 ađai "Oovtâst: 1992".

43. okko

Benin lii staatâ Afrikist, Guinealuovtâ riddoost. Ton uáivikaavpug lii Porto-Novo já stuárráámus kaavpug Cotonou. Benin vijđodâh lii 112 622 km², mast 110 622 km² lii eennâm já 2 000 km² čääci. Virgálâš kielâ Beninist lii ranskakielâ, mutâ ton lasseen tobbeen sárnuh meiddei maaŋgâid hiäimukielâid. Benin lii ohtâ kievhimuin enâmijn maailmist. Beninist assii ulmuuh jo keđgiääigi.

Benin riddokuávlu kočodui tovle uárjiriddon, ko viestâreennâmliih viežžii riddokuávlust ennuv oorjijd, kiäid sij tuálvui Amerikân. 1400-lovvoost viestâreennâmliih huksejii ennuv kolonialismkuudijd Benin kuávlun. Uárjikävppi vahâgitij ennuv 1600-lovvoost vuáđudum Dahomey staatâ aalmug. 1800-lovo loopâst Dahomeyst (ive 1975 rääjist Benin) šoodâi Ranska sirdoeennâm. Tađe ovdil kuávlust lijjii maaŋgah jiečânâs staatah, moi kielah já kulttuureh lijjii maaŋgâlágáneh. Kuávlu kievrâmus staatâ ovdil Dahomey lâi Allada kunâgâskodde. Mäddin lijjii enâmustáá ewekielâliih aalmugeh, kiäi madduuh lijjii tááláá Togo raajij siste. Tavveen stuárráámus juávkku lâi baribah já taveviestârist oppeet sombah.

Benin finnij jiečânâsvuođâs Ranskaast porgemáánu 1. peeivi 1960.

44. okko

Sorvâ lii njomâtteijeešlaajâ, mii kulá kyeppirellei lahkon já sorvâellei hiäimun.

Soorvah eellih enâmustáá ohtuu, mut sättih tälviv rähtiđ muádi ohtâgâs juávhuid. Kiđđuv kyeddim ääigi niŋálâsah vyelgih meddâl juávhust já hilgoh oovdeb ive vuosijd. Siämmáá ääigi oressoorvah vandârdeh soojijd, main toh finnejeh eenâb raavvâd. Koskâmiärálávt soorvah vandârdeh kiđđuv já čohčuv 15–25 km. Nuorâ soorvah sättih jotteeđ kuhebijd-uv maađhijd.

Kubdâ kozâidis iššijn sorvâ puáhtá väzziđ pyereest times-uv asseest. Soorvah láá meid pyereh vuojâdeijeeh já toh pyehtih sirdâšuđ suolluid maaŋgâ kilomeetter keččin.

45. okko

Mari Brit Randi Boine (ovdâlist Boine Persen, js. Olsen, eeji mield orjâlâškielân Jovssat Ovllá Jovssat Mari já eeni mield Reista-Biret-Ristena Mari; š. skammâmáánu 8. peeivi 1956, Kárášjuuhâ, Taažâ) lii tavesämmilâš musikkár. Sun čáálá pitái saanijd oovtâst Kerttu Vuolabáin.

Ive 1992 Sämirääđi keigij Boinen rääđi kunneepalhâšume. Čuávuváá ive Boine vuoitij vuossâmuu Áillohaš-muusikpalhâšume, mon Taažâ sämmilij riijkâservi, Kuovdâkiäinu kieldâ já Kuovdâkiäinu Sämmilij servi vuáđudii Nils-Aslak Valkeapää 50. šoddâmpeeivi kunnen. Ive 2003 sun vuoitij Tave-enâmij rääđi muusikpalhâšume.

Ive 2018 Tromsa ollâopâttâh meridij nomâttiđ suu kunneetuáhtárin.

46. okko

Šapšâ (Coregonus lavaretus) teikkâ sárnumkielâst tuše kyeli lii kyelišlaajâ, mii kulá luosâkuolij laahkon.

Šapšâ lii uáli maaŋgâhámásâš šlaajâ. Oovtâ jäävrist puáhtá eelliđ maaŋgah šapšâhäämih, main láá aaibâs ereslágán rááhtus, raavâd, šoddâmliähtu já kođolattim.

Suomâst láá ohtsis kuttâ ereslágán šapšâhäämi: ponnešapšâ, kárgušapšâ, jotteešapšâ, jävrišapšâ, planktonšapšâ já riäská. Lii kuhháá lamaš vižžen, ete láá-uv taah šapšâhäämih jieijâs šlaajah. Suomâst taah häämih láá almolávt luokittâllum siämmáá šlaajâ vuálá. Šaapšâi (Coregonus) suuvâ nubbe syemmilâš šlaajâ lii muikku.

47. okko

Egypt (arabiakielân مصر‎‎, Miṣr, egyptarabian Máṣr), virgálávt Egypt arabitäsiväldi, lii staatâ Afrikist. Ton uáivikaavpug lii Kairo já ránnjástaatah láá Israel, Libya já Sudan.

Egypt kočodeh maŋgii Aldanuortâ kulttuurlâš kiähtun. Egyptist lii meid kuhes historjá kaavpâšmáin, mutâ tááláá ääigi tobbeen lii viehâ hiäjus tuálvum já Egypt pijnedeh aalmugstuárrum já pargottesvuotâ.

Egyptist láá rahtum ennuv arkeologâlâš tutkâmušah, mutâ vala-uv lii kuittâg mysteer, maht tovle sist lâi máhđulâš rähtiđ taggaar sivilisaatio, mast lijjii nuuvt ovdánâm monumentaaltaaidâ, arkkitehtuur, teknologia já sosiaallâš organisaatio.

48. okko

Uárree (Sciurus vulgaris) lii jurssei laahkon kullee njomâtteijeešlaajâ.

Uárree tiättoo tave kuácceevyevdistielâsist masa ubâ Euroopist já Aasia taveoosijn, peic ij puoh tavemuin oosijn, kost kuácceemuorah váiluh. Ovtâstum kunâgâskoddeest já Italiast lii eurooplâš uárree helbâm masa ollásávt ameriklâš ränisuárree tiet. Uárreeh ääsih kuácceemeecij lasseen lostâ -já siähálâsvuovdijn, muorâstuvâin já muorâkaardijn.

49. okko

King Crimson lii Lontoost puáttee eŋlandlâš muusikjuávkku, mii lii ohtâ progressiivlâš rock vuosmuin já tehálumosijn juávhuin. Tom vuáđudáin kitarist Robert Fripp já rumbal Michael Giles ive 1968. Juávhu jesâneh láá mulsâšum ennuv, já juávkku lii pieđgânâm maŋgii. Fripp lii-uv lamaš juávhu áinoo pisovâš jeessân, veik sun ij anegin jieččân juávhu jođetteijen.

Juávkku kulostui vuosâalbumistis In the Court of the Crimson King (1969), mon aneh kuásnii vuossâmužžân progressiivlâš rock albumin. Album tobdosumos pittá lii "21st Century Schizoid Man", mast maaŋgah juávhuh láá ráhtám cover-versio.

50. okko

Niko-Mihkal Valkeapää, Gová-Nils Heaikka Niko teikkâ Mihku Ánne Niko (š. juovlâmáánu 30. peeivi 1968 Iänudâh) lii tavesämmilâš musikkár, lávloo, jyeigee, politikkár, máttáátteijee já čaittâleijee, kote lii vuálgus Iänuduvvâst. Ive 2019 sun poorgâi meid läänijyeigen Tromsa läänist oovtâst Ingá-Máret Gaup-Juusoin.

Valkeapää eeči lii sämmilâš máttáátteijee já politikkár Nils-Henrik Valkeapää já suu enni sämmilâš máttáátteijee já ráámmátjurgâleijee Helena Valkeapää (j.s. Laiti). Suu risteeči lâi Nils-Aslak Valkeapää.

Ive 1990 Valkeapää varrij Kuovdâkiäinun máttáátteijen, mut sun lii meid porgâm maaŋgâlágán suorgijn tegu muusikist, čaittâlmist, tihtâvuođâst já politiikist. Valkeapää lávdástij vuossâmuu keerdi jo 7-ihásâžžân.

51. okko

Juovlah láá juhleh, moh láá juovlâmáánu loopâst. Juovlah láá puáris já almoliih juhleh pirrâ maailm. Ristâliih viettih juovlâid Jeesus šoddâm mušton. Maaŋgâin enâmijn juovlâstáálu, juovlâskeeŋkah já oovtâstorroom láá juovlâi merhâšittee uásih. Syemmiliih juovlâärbivyevih láá ovdâmerkkân sävni, juovlâkirkko, juovlâpurrâmuš, skeeŋkah, juovlâkuosâ já juovlâmuusik. Juovlâi viettim álgá Suomâst jo juovlâááptu (juovlâmáánu 24. peeivi), mut juovlâmáánu 25. peivi lii kuittâg eidusâš juovlâpeivi.

Juovlâi äigimuddo lii toovláš roomâlâš kalender tälvipeeivijorgálduv peivimeeri. Suomâkielâ säänih joulu já juhla lává ruátáliih teikâ skandinaavisiih lovnâsäänih. Sääni joulu puátá algâaalgâst ovdil ristâosko viettum tälvipeeivijorgálduv juhle tovláá germaanlii noomâst. Juovlâin ovtâstuvvojeh ristâlâš juhle, toovláš roomalâš saturnalia -juhle sehe Euroop taveaalmugij eennâmtuáluive loopâ já koskâtäälvi juhle (yule), Suomâst puáris ivemolsomjuhle kekri.

52. okko

Puttâltoidee (Lymnocryptes minimus) lii miähástuvâi hiäimun kullee riddolodde, mii lii Lymnocryptes-suuvâ áinoo jeessân. Nommâ puttâltoidee kovvee lode jiänáttâllâm: tegu kiinii ličij komettâm tievâ puttâl já tast šaddee jienâ lii tegu puttâl toidáččij.

Puttâltoidee kulá miähástâhluddijd, moh Suomâst láá suullân 40 šlaaijâd, mut tuše 22 šlaaijâd láá tagareh, pessejeh Suomâst. Oráseh já niŋálâsah láá siämmáá hámásiih, et taid ij pyevti iäruttiđ nubijnis. Tain puohâin šlaajâin láá njune, čeve já suájáh iänááš kuheh, mut juolgij kukkevuotâ muttuustâl šlaajâi mield. Miähástâhluddijd kuleh puoh čiävžuišlaajah, ravgâ, miähástâh, lavgâlodde, puškolodde, spabbâlâš já tirlihhááš. Jeggiluudijn puoh enâmustáá Suomâst láá miähástâhlodeh.

Puárásumos Suomâst riegistum puttâltoidee lii lamaš 3 ive, 1 mánuppaje já 14 peivid puáris. Euroop puárásumos lii lamaš 12 ihheed já 4 mánuppaje puáris Saksaast riegistum lodde.