Miŋkki

Wikipedia:st
Siirry navigaatioon Siirry hakuun
Miŋkki
Neovison vison
(Schreber, 1777)
AmericanMink.jpg
Tile LC (eellimvuáimálâš)
Tile Suomâst LC (eellimvuáimálâš)
Status iucn3.1 LC smn.svg
Tieđâlâš luokittâllâm
Doomeen Sellâvááimusliih Eucarya
Kodde Elleekodde Animalia
Uáiviráiđu Savosuonâsiih Chordata
Vyeliráiđu Čielgitávtáliih Vertebrata
Luokka Njomâtteijeeh Mammalia
Vyeliluokka Šoddâdeijee njomâtteijee Theria
Uásiluokka Vuosâmaadâlâš njomâtteijee Eutheria
Lahko Piätuelleeh Carnivora
Čerdâ Netielleeh Mustelidae
Vyeličerdâ Eidusiih neđeh Mustelinae
Suuhâ Neovison
Šlaajâ vison

Miŋkki (Neovison vison, ovdil Mustela vison) lii Tave-Amerikâst vuálgus leijee, čácáduvâi aldavuođâst ellee netielleešlaajâ. Tom šoddâdeh Euroopâst čevđiellen, já čevđikaardijn kárgám miiŋkijn láá šoddâm maŋgáid enâmáid, meid Suomân, luánduvárásiih näälih.

Tobdomeerhah[Mute | Mute käldee]

Olgohäämi já stuárudâh[Mute | Mute käldee]

Vildâsmiŋkki lii ruškâd já ton vuáđu-ullo já loovdâsoksâmeh láá siämmááivnásiih. Motomeh ohtâgâsah láá masa čappâdeh, já motomeh vuod kuovgisruškâdeh. Miiŋkist lii uálulist českis tiälkku, mii olá čiäppát räi. Miiŋki ruumâš lii kukke já kezzi. Luánduvárásij orásij rummâš kukkodâh lii 30–46 cm, mon lasseen seeibi kukkodâh lii 13–21 cm. Niŋálâsah láá ucebeh. Oráseh teddih suulân 0,5–1,75 kg já niŋálâsah táválávt vuálá kiilu. Čevđikaardijn miiŋkih láá stuárráábeh.

Miiŋkist lii tuše vielgis uálul, eresnáál ko juhâpuoidust

Miiŋki iäruttem juhâpuoidust lii väädis, tastko šlaajah láá hirmâd siämmááhámásiih. Miŋkki lii váhá stuárráb já tuše ton uálul lii vielgâd, ko vuod juhâpuoidust lii meid vielgis panalâs. Ivne ij lah kuittâg vises tobdomerkkâ, tastko motomijn miiŋkijn lii kuovgis panalâs. Jis haalijd tiettiđ vissásávt, te ferttee tutkâđ jáámmám ohtâgâs paanijd já uáivi. Miiŋkist uálul majemuu madâpääni siiskišpeeli lii kobdeeb ko olgopeeli, mutâ juhâpuoidust toh láá siämmáá kubduuh.

Jienah[Mute | Mute käldee]

Aggressiivlâžžân miŋkki sáttá čađgeđ teikkâ kiljádiđ. Kieimist ores kiävttá okâtteijee jienâid. Čiivgâi jienah láá iänááš njihhoom.

Lavdâm[Mute | Mute käldee]

Luándulâš lavdâm[Mute | Mute käldee]

Miŋkki lii vuálgus Tave-Amerikâst, kost tot tiättoo AlaskastKanadast Floridan. Tot váilu nannaam maadâviestâroosij koške kuávluin.

Miiŋki lavdâm

Tiettum Euroopâst já Aasiast[Mute | Mute käldee]

1920-lovvoost miiŋkijd šoddâdškuottii Euroop čevđikaardijn. Ovdâmerkkân Ranskaast šoddâdem aalgij ive 1926. Sovjetlittoost tuhátteh miiŋkih meid ištâduvvojii luándun ive 1933 rääjist. Eestienâmist šoddâdem aalgij 1950-lovvoost, já tobbeen-uv miŋkki vildáskij jotelávt. Onnáá peeivi šlaajâ iälá maaŋgâin Euroop enâmijn, meid BritijsuolluinIslandist. Muáddi eennâm, ovdâmerkkân Ovtâstum kunâgâskodde, láá irâttâm hevâttiđ miiŋkijd puáttusttáá.

Ruotân vuossâmuid miiŋkijd puohtii ive 1928 já eres Tave-enâmáid ive 1929. Ruotâst já Taažâst uáinistii vildâs miiŋkijd jo šoddâdemtooimâ algâttemivveest. Suomâst vuossâmuid vildâs miiŋkijd uáinistii ive 1932 tallaa Kymi lääni kuávlust. Kaardij uccáávuođâ tiet Tave-enâmij näälih šoddii aalgâst viehâ hitásávt, mutâ kuittâg 1950-lovvoost šlaajâ lâi jo levânâm ubâ Ruotân. Soođij ääigi čevđielleid ij lamaš Suomâst tuárvi purrâmuš, te taid luoštii rijjân. Suomân meid vajâldii Ruošâst miiŋkih. Nube maailmsuáđi maŋa čevđikäärdih lasanii Suomâ viestâr- já maadâviestârriddoin. 1970-lovvoost šlaajâ šoodâi ennuv já levânij masa ubâ Suomân, já 1980-lovo loopâst tot vááilui tuše Kietâveerdist. Onnáá peeivi miŋkki iälá ubâ Suomâst, já tot lii kavnum masa jyehi njomâtteijeerekinistmij 50 x 50 kilomeetter ruuvdust.

Aasiast miŋkki lii vildáskâm KiinanJaapaan Hokkaidōn.

Miiŋki vaikuttâs algâalgâlâš luándun[Mute | Mute käldee]

Jieškote-uvlágánijn eellimpirrâsijn mákkojeijee vieresšlaaijân miŋkki lii vaahâglâš ekosysteem algâalgâlâš populaatioid. Juhâpuoidâ lii lappum Suomâst já eres Euroop enâmijn ušom miiŋki tiet. Miŋkki já juhâpuoidâ eelliv siämmáálágán pirrâsist já kevttiv siämmáálágán raavvâd, mutâ miŋkki lii stuárráb já aggressiivlub já návt váldá algâalgâlii šlaajâ soojijd. Lii arvâlâddum, ete meid hiller tile Suomâst lii huánánâm miiŋki tiet.

Miŋkki eellimpirrâsistis
Miŋkki vuágu njäälmist

Eellimpiirâs[Mute | Mute käldee]

Miŋkki pivnohist čäcipirrâs. Tot mákkoo saivâčääsi, merâsaaivâ já merâčääsi aldavuođâst. Miŋkki iälá meid suáluikuávlui láásáin, mutâ jaavrijd já juuvâid valjiidijnis tot pivnohist soojijd, kost lii valjaas šadolâšvuotâ sehe enâmist ete čääsist. Tave-Amerikâst ton algâalgâlâš eellimpirrâseh láá preeriai uccâ luobbâleh.

Eellimvyevih[Mute | Mute käldee]

Vildâsmiiŋkih láá enâmustáá ijjâ- já veigielleeh. Käärdist kárgám miiŋkih vuod joteh táválávt peiviv. Jándurryytmân vaaigut čuuvtij raavvâd meeri sehe saje rávhálâšvuotâ, já nuuvt ij lah härvinâš uáiniđ miiŋki peiviv. Miŋkki ij lah eromâšávt ärgi, mutâ tot ij lah siämmáá tiätuäŋgir ko puoidâ. Miiŋki ij lah hirmâd aktiivlâš tälviv.

Miŋkki cancco já liihâddijnis sulâstit pááru. Motomin tot meiddei čuážžul, eromâšávt ko tot haalijd tarkkuđ pirrâsis. Veikkâ miŋkki ij távjá kuárŋu muoráid, te tot jotá kuittâg häppilávt källei alne. Čääsist vuojâdijnis tot kiävttá ovdâdâskepilijd, mutâ puovčâdijnis saallâs maŋŋaal tot puáhtá kevttiđ puoh nelji keeppil.

Miiŋki eellimpiirâs lii päädi hámásâš, tastko tot jotá ridoi miätá saallâs ucâmin. Päddi sáttá leđe maaŋgâ kilomeetter kukkosâš. Peivičiähásajeh láá távjá aldasâš sajeh, kost lii ennuv raavâd. Miŋkki piälušt reviris aaibâs siämmáánáál ko eres netielleeh-uv. Orráás já niŋálâs revirijn iä lah stuorrâ iäruh. Kieimâ ääigi ores sáttá kyeđđiđ reviris já vyelgiđ vajâldiđ olgoláá, vâi piäsá parâluđ nuuvt ennuv niŋálâsâigijn ko máhđulâš.

Raavâd[Mute | Mute käldee]

Miiŋki ravâdin láá enâmustáá njomâtteijeeh (om. muoldâgeh), lodeh (eromâšávt čäcilodeh sehe toi maneh já uđâgááh), kyeleh, cuobbuuh, rapuhtivreh. Amerikâst ton uáiviravâdin láá piisameh, Tave-Euroopâst vuod kyeleh. Tälviv miiŋki purrâmâšváljun láá kyeleh, já keessiv tot porá eenâb eres elleid. Miŋkki porá eenâb kyele já uccâ jursseid ko juhâpuoidâ.

Lasanem já eellimahe[Mute | Mute käldee]

Miiŋki kieimâmäigi lii algâkiđđuv. Oráseh vajâldeh kuhes maađhijd ucâmin niŋálâsâid. Harvii miŋkki kuáivu jieijâs piäju. Ton saajeest tot kiävttá eennâmvuovdâid, maid tot skoođâst sinoigijn, puzâigijn já soksâmijgijn. Miiŋki čuávjiäigi lii 39–77 peivid já čiivgah šaddeh cuáŋui-vyesimáánust. Čiivgah láá luándust 5–6. Čevđikaardijn pyehtih šoddâđ eenâb čiivgah, enâmustáá 10 čivgâd. Šodâdijnis čiivgah láá čalmettemeh já masa páljáseh. Čalmeh lekkâseh suulân neelji oho ahasâžžân. Čiivgah láá jiečânâsah čohčuv, neelji mánuppaje ahasâžžân, mutâ suhâjuátkimavveest toh láá esken čuávvuváá keesi. Luándust miiŋki eellimahe lii koskâmiärálávt 4 ive, mutâ kaardijn miŋkki puáhtá eelliđ joba paijeel 11-ihásâžžân.

Miiŋki pivdem[Mute | Mute käldee]

Miŋkki lii háitulâš vieresšlaajâ, já tom uážžu pivdeđ pirrâ ive. Tolebáá miŋkki kuulâi Suomâ meccivalje-elleid, já ton pivdemääigi lâi pirrâ ive. Niŋálâs, mast lii čiivgah, lâi tolebáá rávhuidittum 1.5. –31.7. ääigi. Lahâasâttem muttui kesimáánu 1. peeivi 2019, já onnáá peeivi miiŋki aneh háitulâš vieresšlaaijân, mon pivdem ij lah miäcástem peic koddem já hevâttem.

2000-lovvoost miŋkkisaalâs lii lamaš suulân 50 000–85 000 ohtâgâssâd jyehi ive.

Käldeeh[Mute | Mute käldee]

Icono de traducción.svgTaat artikkâl lii jurgâlus
Taat artikkâl lii puohrâkkân teikkâ uásild jurgâlum suomâkielâ Wikipedia artikkâlist «Minkki».