Uárree

Wikipedia:st
Njuškii navigistmân Njuškii ucâmân
Uárree
Sciurus vulgaris
(Linnaeus, 1758)
Orava kuusen oksan päällä.jpg
Tile LC (eellimvuáimálâš)
Tile Suomâst LC (eellimvuáimálâš)[1]
Status iucn3.1 LC smn.svg
Tieđâlâš luokittâllâm
Doomeen Sellâvááimusliih Eucarya
Kodde Elleekodde Animalia
Uáiviráiđu Savosuonâsiih Chordata
Vyeliráiđu Čielgitávtáliih Vertebrata
Luokka Njomâtteijeeh Mammalia
Lahko Jursseeh Rodentia
Vyelilahko Uárreelágáneh jursseeh Sciuromorpha
Čerdâ Uárreeh Sciuridae
Vyeličerdâ Sciuridae
Suuhâ Sciurus
Šlaajâ vulgaris

Uárree (Sciurus vulgaris) lii jurssei laahkon kullee njomâtteijeešlaajâ.

Olgohäämi já stuárudâh[mute | mute käldee]

Rävis uárree roopâ kukkodâh lii 19–28 cm já seeibi kukkodâh 13–25 cm. Uárree tiäddá 200–480 grammâd. Uárree tobdá älkkeht ton kuhes vuohâdis seeibist. Uárree čalmeh láá uáli stuárráh já ovdâskulij uigâdâtteeh, mon áánsust uárree uáiná viijđáht. Čuávji lii ain českâd, já uáivi sijđoh láá táválávt ruopsisránáseh, mutâ seelgi já eertij ivne puáhtá mulsâšuđ ruopsis já ruškis iivnijn masa čappâdân teikkâ joba českâdân. Čapis ivnehäämi lii árbálâš, já tot tiättoo eromâšávt Tave-Euroopist já motomijn suolluin om. Eestienâmist. Suomâ uárreenäälist tiättojeh jieškote-uvlágáneh ivnehäämih: čapisseeibâg tevkis kuosâuárree, ruopsisseeibâg kuovgis peciuárree já ruškisseeibâg uárreeh. Uárree molso soksâmijdis kuohtii ivveest. Peeljij soovsâtiepih šaddeh čoovčâ ääigi, já toh kočâdeh kiđđuv meddâl. Ores já niŋálâs láá siämmáálágáneh sehe olgohäämi já stuáruduv tááhust.

Uárree lavdâm

Lavdâm já eellimpiirâs[mute | mute käldee]

Uárree tiättoo tave kuácceevyevdistielâsist masa ubâ EuroopistAasia taveoosijn, peic ij puoh tavemus oosijn, kost kuácceemuorah váiluh. Ovtâstum kunâgâskoddeestItaliast lii eurooplâš uárree helbâm masa ollásávt ameriklâš ränisuárree tiet. Uárreeh ääsih kuácceemeecij lasseen lostâ -já siähálâsvuovdijn, muorâstuvâin já muorâkaardijn.

Eellimvyevih[mute | mute käldee]

Raavâd[mute | mute käldee]

Uárree tälvisoovsâ

Tave kuácceevyevdistielâsist, tego Suomâst, uárrei válduravâdin láá kuosâi siemâneh. Hyenes paaccâhiivij ääigi uárreeh poreh meid peesij siemânijd. Čohčuv kuobbâreh láá tergâdis raavâdkäldee. Ton lasseen uárreeh pyehtih puurrâđ raasijd, muorjijd, heđâlmijd, ruánáá räsioosijd já njale. Elleeravâdin láá kiivsah, tivreh sehe luudij maneh já uđâgááh. Mäddiláá lostâmeccistielâsijn pähkineh já taamiterhoh láá ohtâ tehálumosijn raavâdkäldein. Baltia enâmij siähálâsvyevdi lii uárreid hiäivulâš eellimkuávlu tondiet ko tobbeen tiättojeh ennuv taamih, pähkinmiestuuh já kuosah.

Uárreeh jursseh motomin taavtijd já sorvâellei čoorvijd. Toin naalijn uárreeh finnejeh kaalhâ. Aassâmkuávlui "city-uárreeh" vuod ávhástâleh pähkinijgijn, piäivááräsisiemânijgijn já pyeidipitáigijn, moh kávnojeh luudij piemmâmsoojijn. Uárreeh sättih meid uuccâđ ravâdis lyeniliitijn. Motomin uárreeh sättih puáttiđ joba táálui siisâ uuccâđ purrâmuš.

Lasanem[mute | mute käldee]

Uárree čivgâ

Niŋálâsâi kieimâmäigi lii kiđđuv, mutâ ton tärhis äigimuddo lii kiddâ raavâdtiileest. Čuávjiäigi lii suulân 38 pirrâmpeivid. Vuossâmuš piäsádâh šadda Suomâst cuáŋui-vyesimáánust, nubbe maŋeláá keessiv. Čiivgah šaddeh 3–6 uáđđimpoorân. Enni njoomât čiivgâid 5–6 oho. Ores ij uásálist čiivgâi hoittáámân. Uárree puáhtá eelliđ faŋgâvuođâst 10-ihásâžžân já luándust-uv 6–7-ihásâžžân. Táválávt uárree kuittâg iälá 2–4-ihásâžžân. Uárree šadda suhâjuátkimahan kyevti-ihásâžžân.

Lattim[mute | mute käldee]

Maaŋgâin eres jurssein uárree spiekâst tast, ete tot lii čielgâsávt peiviellee. Uárree reeviir lii muádi hehtaar vijđosâš. Uárree ráhtá maaŋgâid masa páálu hámásijd poorâid lihâdemkuávlus siisâ. Poorah láá ollâgâsâst muorâin, táválávt kuosâ teikkâ peesi oovsijn, mutâ meid loddevuovdah heivejeh. Uárree skoođâst poorâid navâigijn, sinoigijn, siähtálijgijn, lostâigijn já eres tievâdâsâigijn. Tälviv poorah láá lieggâseh. Poorâst orodijnis uárree tappa ton rääigi. Uárreeh meid tuksejeh purrâmuš vuárkán enâmân tâi muorâi vuággoid. Uárree muštá uási čiähásojijnis já kávná taid loopâst hajâááicus vuáđuld. Uárreeh pyehtih loijoođ viehânáál talle ko toh eelih ulmui alda.

Uárrei vaikuttâs meecij šoddâmân[mute | mute käldee]

Uárreeh kalveh vahâgist tuháttijd muorâid ihásávt tondiet ko toh tuksejeh siemânijd enâmân já vájálditeh toi čiähásoojijd. Hyenes paaccâhiivij ääigi uárreeh sättih puurrâđ kuosâ liäđussiemânijd, já talle ihešoddâmkeerdih kaččeh enâmân.

Miäcástem[mute | mute käldee]

Uárreenähki lii tovle lamaš máksuriäidun, já sääni "ruttâ" merhâšij algâaalgâst uárreenäähki. 1900-lovo aalgâst Suomâst miäcástii čuođijd tuháttijd uárreid. Naahkijd tolvuu enâmustáá SaaksanEŋlandân. Šlaajâ rávhuidittui ive 1929 já miäcástemääigi uánidui. Uárreenääli iällái-uv jotelávt. Onnáá peeivi uárree miäcástem lii Suomâst uccáá. Suomâst uárree miäcástemäigi álgá ubâ enâmist skammâmáánu 1. peeivi já nohá kuovâmáánu 28. peeivi. Suomâst miäcásteh suulân 3 000–5 000 uárred.

Käldeeh[mute | mute käldee]

  1. Thomas Lilley: Uárree – Sciurus vulgaris Suomen Lajitietokeskus. 2019. Čujottum 30.3.2022. (suomâkielân)
Jurgâlus
Taat artikkâl teikkâ uási tast lii jurgâlum teikkâ toos láá uccum tiäđuh ereskielâlâš Wikipedia artikkâlist.
Algâalgâlâš artikkâl: fi:Orava