Wikipedia:Oho artikkâl

Wikipedia:st
Njuškii navigistmân Njuškii ucâmân
Oho artikkâleh
20232024

Oho artikkâleh láá anarâškielâlii Wikipedia ovdâsiijđoost lamaš artikkâleh, moh västideh šiev artikkâl tobdomeerhâid.

Čuávuvái ohoi artikkâleh[mute käldee]

50. okko[mute käldee]

Niko Valkeapää
Niko Valkeapää

Niko-Mihkal Valkeapää, Gová-Nils Heaikka Niko teikkâ Mihku Ánne Niko (š. juovlâmáánu 30. peeivi 1968 Iänudâh) lii tavesämmilâš musikkár, lávloo, jyeigee, politikkár, máttáátteijee já čaittâleijee, kote lii vuálgus Iänuduvvâst. Ive 2019 sun poorgâi meid läänijyeigen Tromsa läänist oovtâst Ingá-Máret Gaup-Juusoin.

Valkeapää eeči lii sämmilâš máttáátteijee já politikkár Nils-Henrik Valkeapää já suu enni sämmilâš máttáátteijee já ráámmátjurgâleijee Helena Valkeapää (j.s. Laiti). Suu risteeči lâi Nils-Aslak Valkeapää.

Ive 1990 Valkeapää varrij Kuovdâkiäinun máttáátteijen, mut sun lii meid porgâm maaŋgâlágán suorgijn tegu muusikist, čaittâlmist, tihtâvuođâst já politiikist. Valkeapää lávdástij vuossâmuu keerdi jo 7-ihásâžžân.

51. okko[mute käldee]

Juovlâmuorâ
Juovlâmuorâ

Juovlah láá juhleh, moh láá juovlâmáánu loopâst. Juovlah láá puáris já almoliih juhleh pirrâ maailm. Ristâliih viettih juovlâid Jeesus šoddâm mušton. Maaŋgâin enâmijn juovlâstáálu, juovlâskeeŋkah já oovtâstorroom láá juovlâi merhâšittee uásih. Syemmiliih juovlâärbivyevih láá ovdâmerkkân sävni, juovlâkirkko, juovlâpurrâmuš, skeeŋkah, juovlâkuosâ já juovlâmuusik. Juovlâi viettim álgá Suomâst jo juovlâááptu (juovlâmáánu 24. peeivi), mut juovlâmáánu 25. peivi lii kuittâg eidusâš juovlâpeivi.

Juovlâi äigimuddo lii toovláš roomâlâš kalender tälvipeeivijorgálduv peivimeeri. Suomâkielâ säänih joulujuhla lává ruátáliih teikâ skandinaavisiih lovnâsäänih. Sääni joulu puátá algâaalgâst ovdil ristâosko viettum tälvipeeivijorgálduv juhle tovláá germaanlii noomâst. Juovlâin ovtâstuvvojeh ristâlâš juhle, toovláš roomalâš saturnalia -juhle sehe Euroop taveaalmugij eennâmtuáluive loopâ já koskâtäälvi juhle (yule), Suomâst puáris ivemolsomjuhle kekri.

52. okko[mute käldee]

Puttâltoidee
Puttâltoidee

Puttâltoidee (Lymnocryptes minimus) lii miähástuvâi hiäimun kullee riddolodde, mii lii Lymnocryptes-suuvâ áinoo jeessân. Nommâ puttâltoidee kovvee lode jiänáttâllâm: tegu kiinii ličij komettâm tievâ puttâl já tast šaddee jienâ lii tegu puttâl toidáččij.

Puttâltoidee kulá miähástâhluddijd, moh Suomâst láá suullân 40 šlaaijâd, mut tuše 22 šlaaijâd láá tagareh, pessejeh Suomâst. Oráseh já niŋálâsah láá siämmáá hámásiih, et taid ij pyevti iäruttiđ nubijnis. Tain puohâin šlaajâin láá njune, čeve já suájáh iänááš kuheh, mut juolgij kukkevuotâ muttuustâl šlaajâi mield. Miähástâhluddijd kuleh puoh čiävžuišlaajah, ravgâ, miähástâh, lavgâlodde, puškolodde, spabbâlâštirlihhááš. Jeggiluudijn puoh enâmustáá Suomâst láá miähástâhlodeh.

Puárásumos Suomâst riegistum puttâltoidee lii lamaš 3 ive, 1 mánuppaje já 14 peivid puáris. Euroop puárásumos lii lamaš 12 ihheed já 4 mánuppaje puáris Saksaast riegistum lodde.

01. okko[mute käldee]

Wikipedia:Oho artikkâl/01 (2024)

02. okko[mute käldee]

Wikipedia:Oho artikkâl/02 (2024)