Wikipedia:Oho artikkâl
| Oho artikkâleh |
|---|
| 2023 – 2024 |
Oho artikkâleh láá anarâškielâlii Wikipedia ovdâsiijđoost lamaš artikkâleh, moh västideh šiev artikkâl tobdomeerhâid.
Čuávuvái ohoi artikkâleh
[mute käldee]
Vuovdâkuoškâ škovlâ, ovdil Vuovdâkuoškâ aalmugškovlâ (orjâlâškielân Vuovdaguoikka skuvla, ovdil Vuovdaguoikka álbmotskuvla) lâi škovlâ Savonist, Vuovdâkuoškâst, Ucjuuvâst iivij 1885–2002. Skoovlâst já máttáátteijein láá lamaš eromâš stuorrâ vaikuttâs orjâlâškielâg čaabâkirjálâšvuotân. Škoovlâ máttáátteijen tooimâi iivij 1939–1970 orjâlâskielâg čaabâkirjálâšvuođâ oovdâstjottee já ive 1985 Sämirääđi kirjálâšvuotâpalhâšume iävtukkâs Hans Aslak Guttorm. Tegu eeččis sun máttááttâlâi orjâlâškielân, veikkâ aalgâst ij lamaš lope máttááttâllâđ párnáid sämikielân. Eenikielâg máttááttâs áánsust škovlâliih máttájii čäälliđ já oovdânpyehtiđ jurduidis jieijâs ennikielân uáli jo pyereest.
Škoovlâ eres tobdos sämmiliih čälleeh láá ei. Oahptii-Jovsset uáppee iivij 1897–1901 Pedar Jalvi, Eino Guttorm, Kirste Paltto já Kerttu Vuolab.
Vielgispieiniskodde teikâ vielgispieiniskaavrâs (Odocoileus virginianus) lii ameriklâš koddešlaajâ. Luándulii eellimkuávlust tiättojeh ohtsis 26 vielgispieiniskode vyelišlaaijâd, main 17 eelih Tave-Amerikist já 9 eelih Maadâ-Amerikist. Šlaajâ lii ištâdum Uđđâ-Seelandân, Karibian já Euroopân.
Vielgispieiniskoddeest láá eŋgâlâskielân noomah "white-tail deer", "whitetail" já "Virginia deer". Suomâkielân tot lii "valkohäntäkauris", "valkohäntäpeura" teikâ "lakonpeura". Nommâ "lakonpeura" ij lah kuittâg innig aanoost.
_(18279268731).jpg)
Säämi Pride (orjâlâškielân Sápmi Pride, maadâsämikielân Saepmie Pride) lii sämmilij pridefestivaal, mii uárnejuvvoo jyehi ive kostnii Säämist ive 2014 rääjist. Festivaal ääigi uárnejuvvojeh el. konserteh, klubi, luvâlduvah, pridepaaraat já pargopáájáh. Säämi Pride tárguttâssân lii pajediđ oovdân seksuaal- já suhâpeliucceeblovoi vuoigâdvuođâid, oovtâviärdásâšvuođâ já kulttuur. Ton lasseen festivaal ráhtá fyysilii saje, kost arvetävgisämmiliih pyehtih uápásmuđ eres arvetävgisämmiláid já siämmást sehe leđe sämmiliih já kuullâđ seksuaal- já suhâpeliucceeblohon.
Muusikmuseo Fame (suomâkielân Musiikkimuseo Fame, ruotâkielân Musikmuseet Fame já eŋgâlâskielân Finnish Music Hall of Fame) lii čohčuv 2019 lekkum muusikmuseo kävppikuávdáš Triplast, koskâ-Pasilast, Helsigist, Suomâst.
Tukholmast, Ruotâst leijee ABBA: The Museum lâi tehálâš inspiraatio käldee, mut muusikmuseo Fame lii interaktiivlub ko ruátálâš museo. Taan tááhust muusikmuseo Fame lii pyerebeht-uv siämmáálágán ko Ragnarock, Tanskaast já Rockheim-museo, Ruándimist, Taažâst, moh lijjii meid Fame inspiraatio käldeeh.
Happi lii algâaamnâs, mon kemiallâš merkkâ lii O (oxygenium), oornigloho 8 já aatoomtiäddu 15,999 u. Rijjâ algâamnâsin happi lii visteliegâsvuođâst kaasun, já tot lii 21 % Eennâmpáálu áimukeerdist. Happi kávnoo luándust valjeeht ovtâstâhhân, ovdâmerkkân čääccin sehe eennâm- já källeevuáđu mineraalin. Happi lii eennâmkoorâst 47 %, já tot lii-uv eennâmkoorâ táválumos algâaamnâs.
Rijjâ happi reagist uáli älkkeht eres amnâsijgijn. Happi paijeentuálá puállám, já stuárráámus uási iälánijn tarbâšeh tom elimân. Happi luovvân šadoi ohtiimist, já maaŋgah iäláneh kevttih tom sellâvuoiŋâmist.
Happi ij kuássin lah luándust ovtâskâs atomin. Táválávt tot lii happimolekyylin (O2). Stuárráámus uási vyeliáimukeerdi haapist lii O2 já tot lii meid haapi häämi, mon elleeh pyehtih vuoiŋâđ.