Wikipedia:Oho artikkâl
| Oho artikkâleh |
|---|
| 2023 – 2024 – 2025 |
Oho artikkâleh láá anarâškielâlii Wikipedia ovdâsiijđoost lamaš artikkâleh, moh västideh šiev artikkâl tobdomeerhâid.
Čuávuvái ohoi artikkâleh
[mute käldee]
Trigonometrisâš funktioh láá matematikist kulme funktioh. Trigonometrisâš funktioh miäruštâllojeh táválávt jiärdukulmásâš kuulmâčievâg sijđoi koskâvuođâin, mut almolávt toh miäruštâllojeh ohtâdâhriäggás sargum linjái kukkodâhhân. Moderneh miäruštâlmeh kovvejeh taid ráiđun teikâ tiätu differentiaalovtâlduvâi čuávdusin, kuás taid puáhtá vijđediđ nuuvt ete toh kyeskih sehe positiivlâš ete negatiivlâš lovvoid já joba komplekslovvoid.
Tááláá ääigi láá kiävtust kuttâ trigonometrisâš funktio: sini, kosini, tangent, kotangent, sekant já kosekant. Neelji majemuu funktio vuossâmužžân adelum ohtâvuođah láá oonnum meid tai funktioi miäruštâlmin, mut taid puáhtá miäruštâllâđ meid eresnáál.
Sekant já kosekant láá viehâ harvii kevttum, tondiet ko táválávt toi saajeest kiävttojeh sini já kosini jorgoáárvuh.
Tlingitkielâ lii kielâ, mon sárnuh tlingiteh, kiäh láá algâaalmug Alaskast, Yukonist já Brittilii Kolumbiast. Alaskast láá suullân 10 000 tlingitid, já Yukonist já Brittilii Kolumbiast suullân 2 100. Tlingitkielâ lii hirmâd uhkevuálásâš, já tom sárnuh suullân 500 olmožid. Motomij arvâlusâi mield sárnoi meeri lii kuittâg ucceeb, suullân 100 olmožid.
Tlingitkielâ kulá na-dene-kielâperrui. Siämmáá kielâperrui kuleh maaŋgah kielah: Alaskast sarnum eyak, ahtna, dena'ina, deg xinag, gwich'in, hän, holikachuk, koyukon, tanana, tanacross já kuskokwim. Yukonist sárnojeh tlingitkielâ lasseen meiddei tagareh kielah ko gwich'in, hän, tutchone, kaska, tahltan, tagish já tanana. Na-dene-kielah kávnojeh meiddei Alaska já Yukon ulguubeln. Tágáreh kielah láá ovdâmerkkân navajokielâ já apachekielâ Arizonast já New Mexicost. Puoh kielah kuleh athabasca-kielâperrui, mii vist kulá stuárráb na-dene-kielâperrui.
Ij lah tiäđust mon puáris kielâ tlingitkielâ lii, mutâ arvâluvvoo, ete tot iäránij eres na-dene-kielâin joba 5 000 ihheed tassaaš. Tlingitkielâ aldemus hyelkkikielâ lii eyak, mii iällááttuvvoo meiddei.
Suvi West ađai Doavtter-Piera Suvi Máret (š. uđđâivemáánu 14. peeivi 1982, Kittâl, Suomâ) lii sämmilâš dokumentelleekovestivrejeijee já kietâčällee. Ive 2023 Suomâ elleekovestivrejeijeelitto SELO valjii suu ive elleekovestivrejeijen Máhccan – Kotiinpaluu -elleekove keežild. Ive 2024 sun uážui meid Skammâkoveh-palhâšume.
West stivrij Eatnameamet – Min jaskes dáistaleapmi -dokumentelleekove, mii muštâl Suomâ politiikist sämmilij kuáttá já tast, maht sämmiliih taistâleh jieijâs kulttuur oovdân. Dokument vuoitij Kirho Mediasiättus palhâšume já keččei palhâšume Tampere elleekovefestivaalist. Ive 2022 West uážui elleekooveest meid tiäđulevâttem staatâpalhâšume.
Suvi West stivrij Máhccan – Kotiinpaluu -elleekove, mii muštâl repatriaatiost, adai maht museotiiŋgah macâttuvvojeh algâaalgâláid omâsteijeid. Toin naalijn pááikán máccá meid uási saje historjá já aalmug kulttuur. Elleekove čuávu tom, maht sämmiliih museotiiŋgah mäccih Sáámán. Elleekove lâi maaŋgâin almugijkoskâsijn filmâfestivaalijn, já uážui pyeremuu dokumentelleekove Jussi-palhâšume sehe meid Nordisk film -palhâšume Jussi-gaala ohtâvuođâst.
_1.jpg)
Aleksei Anatoljevitš Navalnyi (ruošâkielân Алексей Анатольевич Навальный; 4. kesimáánu 1976 Butyn, Moskova kuávlu, Sovjetlitto – 16. kuovâmáánu 2024 Harp, Jamalo-Neeneec pirrâdâhkodde, Ruoššâ) lâi ryeššilâš oppositiojođetteijee, aktivist já blogicällee.
Aleksei Navalnyi lâi Ruošâ oppositio ohtâ tehelumosijn ulmuin já Vladimir Putin jienniis vuástálistee. Juristin luuhâm Navalnyi vuáđudij korruptio vuástá ornijdume, mii puovtij uáinusân Putin já eres njunošulmui korruptioid já vääldi puástukevttimijd Ruošâst.
Aleksei Navalnyi valdui kiddâ maŋgii. Maaŋgâs jurdeh, et ášáškutmeh lijjii veerridmeh. Ive 2018 tuámu eestij Navalnyi viggâmušâid riemmâđ presidentiävtukkâssân. Navalnyi valdui kiddâ majemuu tove uđđâivemáánu 17. peeivi 2021 Moskovast tállán, ko sun lavkkij olgos kirdemmašinist, mii lâi puáttám Berlinist.
Jamalo-Neeneec pirrâdâhkode ráŋgáštâslájádâs virgeomâhááh tieđettii kuovâmáánu 16. peeivi 2024 ryeššilâš Interfax-uđâstoimâttâhân, et Aleksei Navalnyi lâi jáámmám.
_male_..._(50221599746).jpg)
Eelaand (Taurotragus oryx) lii Afrikist iälusteijee kussâellee. Elandist láá kulmâ vyelišlaajâ: T. o. oryx, mii iälá maadâ- já maadâviestâr-Afrikist, T. o. livingstonii, mii iälá Koskâ-Sambesi meecijn, já T. o. pattersonianus, mii iälá nuorttâ-Afrikist.
Eŋgâlâskielân elandist láá noomah "common eland", "southern eland" já "eland antelope", já suomâkielân eelaand lii "elandi" teikâ "hirviantilooppi". Nommâ "eland" puátá afrikaanskielâst, já tot meerhâš "sorvâ".