Wikipedia:Oho artikkâl

Wikipedia:st
Oho artikkâleh
20232024

Oho artikkâleh láá anarâškielâlii Wikipedia ovdâsiijđoost lamaš artikkâleh, moh västideh šiev artikkâl tobdomeerhâid.

Čuávuvái ohoi artikkâleh[mute käldee]

14. okko[mute käldee]

Yes konsert
Yes konsert

Yes lii Lontoost puáttee eŋlandlâš progressiivlâš rockjuávkku. Yes vuáđudáin lávloo Jon Anderson já basist Chris Squire ive 1968. Juávkku pieđgânij ive 1980, mut poođij poprock-stijláin maasâd ive 1983. Yes nomâttii Rock and Roll Hall of Famen ive 2017.

Yes vuáđudáin lávloo Jon Anderson já basist Chris Squire ive 1968. Squire lâi ovdil lamaš The Syn -nommâsâš psykedeelisâš rockjuávhust já Anderson Warrior- sehe The Gun -juávhuin. Maŋeláá fáárun pottii jazz-vaikuttâsâš rumbal Bill Bruford, Squire naalijn The Syn -juávhust suáittám kitarist Peter Banks sehe kuoskâttâsčuojâtteijee Tony Kaye.

Juávhu finnij aalgâst huámmášume tast, ete tot čuojâttij coverijd tobdos juávhui pittáin, moh lijjii muálkkáábeh já kuhebeh ko algâalgâliih. Tain The Beatles pittá "Every Little Thing" peesâi juávhu vuosâalbumân Yes (1969). Nube albumist Time and a Word (1970) juávkku keevtij studiost iššeen tuávvášorkester. Juávhu kulostui pyerebeht Euroopist albumáin The Yes Album (1971), mast progressiivlâš rock-stijlâsâš nuotâstem aalgij jo leđe merhâšittee uásist. Siämmáá ive almostittum Fragile vievâst Yes finnij mielâstumvuođâ meid Ovtâstum staatâin, ko albumist valdum single "Roundabout" pajanij Billboard Hot 100 -listo sajan 13. Albumist lâi fáárust vuossâmuu keerdi Yes tobdosumos čuojâtteijeejuávkku ađai Anderson, Bruford, Squire, Peter Banks sajan puáttám Steve Howe sehe Tony Kaye sajan puáttám Rick Wakeman.

15. okko[mute käldee]

Välishai lii maailm stuárráámus kyeli.
Välishai lii maailm stuárráámus kyeli.

Kyeleh láá čielgitávtáliih elleeh, moh iälusteh čääsist. Kyeleh láá maaŋgâlágáneh já maaŋgâhámásiih. Ubâ maailmist láá paijeel 33 000 kyelišlaaijâd (ive 2023). Maailm ucemus kyeli lii Photocorynus spiniceps, mii lii tuše 6,2 mm kukkosâš. Maailm stuárráámus kyeli vist lii välishai (Rhincodon typus), mii šadda joba 18,8 meetter kukkosâžžân. Meid eellimtääpi, naavcâi já jiešvuođâi tááhust kyelišlaajâi kooskâst láá stuorrâ iäruh.

Kuolij aiccâmmaailm lii ereslágán ko ovdâmerkkân ulmuu, tastko kuolijn láá tagareh ááicuh, moh ulmuin váiluh. Ohtâ kuolij tehálumosijn ááicuin lii sijđosärgisáiccu, moin kyeleh äiccih čääsist teedâpááruid já uáinisteh toin naalijn estuid já kooskâid. Nubbe áiccu, mii iššeed motomijd kyelišlaajâid navigistiđ čääsist, lii magneetáiccu. Taat áiccu kávnoo maaŋgâin jotteekuolijn tego kuávžurijn, ruopsisluosâinaŋgeriasâin, mutâ meid haijn. Nahcâ aiccâđ Eennâmpáálu magneetkiedi já sundestiđ ton mield lii siämmáš, mii iššeed kesiluudijd talle ko toh värrejeh kesi- já tälvikuávlui kooskâst.

16. okko[mute käldee]

Oslo tuámukirkko
Oslo tuámukirkko

Oslo tuámukirkko (tárukielân Oslo domkirke) – ovdâl ive 1950 Mii pestee kirkko (tárukielân Vår Frelsers kirke) – lii ive 1697 ciäggum ristâkirkko Stuorrâtori roobdâst Oslo kuávdáást. Kirkko lii Oslo pispekode uáivikirkko já Oslo tuámukirho servikode kirkko. Kirkko lii meid Taažâ staatâkirkko, já sehe Taažâ kunâgâsliih já staatâ kevttih tom virgálâš tábáhtussáid tegu heejáid já havdajáid.

Tááláš kirkko lii kuálmád tuámukirkko Oslo historjá ääigi. Vuossâmuš tuámukirkko lâi iivij 1120–1639 Pase Hallvard tuámukirkko. Nubbe lâi Pase Kulmâvuođâ kirkko, mii tooimâi Oslo tuámukirkkon iivij 1639–1686. Oslo tuámukirho huksiimist kiävttojii huksimamnâseh täin ovdebáin kirhoin.

Oslo tuámukirkko lii nubástum ennuv. Tehálumoseh nubástusah láá lamaš 1850-lovo uđđâsisthuksim já ive 1950 restauristem. 1850-lovvoost saksalâš arkkiteht Alexis de Chateauneuf vuávái tuámukirho uđđâsisthuksim, já saksalâš arkkiteht Heinrich Ernst Schirmer tooimâi huksimhovdân. Ive 1950 lâi tuámukirho 900. ihejuhle, já talle taažâ arkkiteht Arnstein Arneberg ovdištij kirho ton kunnen.

17. okko[mute käldee]

Gerd Harriet Linnéa Nordlund (čohčâmáánu 20. peeivi 1954 Nautijaur, Juhâmokke, Ruotâcuáŋuimáánu 19. peeivi 2023 Ekerö, Tukholma, Ruotâ) lâi juulevsämmilâš čaittâleijee, kietâčällee já kirječällee. Nordlund lâi meid ohtâ Dálvadis-teatter vuáđudeijein, ko teatter vuáđudui ive 1971. Toos lasseen sun tooimâi Beaivváš Sámi Našunálateáhter teatterhovdân iivij 2003–2006.

Nordlund poorgâi čaittâleijen ei. Orionteaternist, Turteaternist, Uppsala kaavpugteatterist, Gottsunda Teaternist, Norrbottensteaternist, Tukholma kaavpugteatterist, DálvadisBeaivváš Sámi Našunálateáhterist. Maŋeláá Nordlund poorgâi Gävle aalmugteatterist. Kiđđuv 2009 sun algâttij Juhâmohe kulttuur- já astoäigihovdân.

Nordlund heiviittij paijeel 14 čaitâlmid já čaalij jieš čiččâm čaitâlmid. Iivij 1971–1985 sun tooimâi Dálvadis teatter taiđâlâš hovdân já iivij 2003–2006 sun tooimâi Beaivváš Sámi Našunálateáhter teatterhovdân.

18. okko[mute käldee]

Tlingiteh juhlepihtâseh pajâlist suulân ive 1910.
Tlingiteh juhlepihtâseh pajâlist suulân ive 1910.

Tlingiteh láá algâaalmug Alaskast, YukonistBrittilii Kolumbiast. Ovtâstum staatâin ääsih suullân 10 000 tlingitid, já Kanadast 2 100. Tlingitkielân sii nommâ lii "Lingít", já eŋgâlâskielân "Tlingit".

Tlingitij aassâmkuávlu lii viijđes: Alaskast sij ääsih tagarijn siijdâin ko Yakutat, Angoon, Hoonah, Klukwan, Klawock, Juneau, Wrangell, Sitka, HainesSkagway. Yukonist (Kanada) sij ääsih čuávuváin siijdâin: Teslin, Haines JunctionCarcross. Brittilii Kolumbiast sii áinoo sijdâ lii Atlin.

Lii arvâlum, ete tlingitij historjá aalgij jo 11 000 tuhháát ihheed tassaaš. Ij lah aaibâs vises, ete maht tlingiteh pottii maadâ-Alaskan, mutâ arkeologeh tietih, ete sij láá lamaš tááláá aassâmkuávlustis jo maaŋgâid tuháttijd iivijd. Tlingitij ránnjáaalmugeh, haidah já tsimšianeh, láá kuhháá kavpâšâm tlingitijguin, mutâ meiddei soottâm siiguin.

Tovle tlingiteh assii stuorrâ siijdâin, main lijjii táválávt 200–300 olmožid, teikkâ eenâb-uv. Sii sosiaallâš eellim lâi hirmâd riges, já sij čokkânii ain ko kiinii lâi jáámmám, šoddâm teikkâ naaijâm.