Wikipedia:Oho artikkâl
| Oho artikkâleh |
|---|
| 2023 – 2024 – 2025 – 2026 |
Oho artikkâleh láá anarâškielâlii Wikipedia ovdâsiijđoost lamaš artikkâleh, moh västideh šiev artikkâl tobdomeerhâid.
Čuávuvái ohoi artikkâleh
[mute käldee]
India täsiväldi lii jiečânâs staatâ Maadâ-Aasiast. Ton uáivikaavpug lii New Delhi.
India vijđodâh lii 3 287 263 km², mast 314 070 km² lii čääci. Vijđoduv mield India lii maailm 8. stuárráámus staatâ.
India lii staatâ Maadâ-Aasiast. Ton ránnjástaatah láá viestârist Pakistan, tavveen Kiina, Nepal já Bhutan já nuorttân Bangladesh já Myanmar. Indiast staatârääjih láá ohtsis 13 888 km. Kuhemus rääji lii rääji Bangladesháin, mii lii 4142 km. Uánihumos rääji vist lii 659 km rääji Bhutanáin. India rájášuvá maadâviestârist Arabiameerân, mäddin India väldimeerân já maadânuorttân Bengalluohtân. Merâriddo lii ohtsis 7000 km.
India kuhemuus juuhâ lii Ganges. Ton kukkodâh lii 2525 km já ton kulgâmvijđodâh lii 1 999 000 km. Ganges já ton uálgijuuvah tievih tulvečääsist kesimonsuun ääigi.
Eestieennâm laavlâjuhleh (eestikielân üldlaulupidu) láá stuorrâ kuorojuhleh, moh uárnejuvvojeh Tallinnast jyehi viiđâd ive. Vuossâmuid laavlâjuuhlijd ornij Johann Voldemar Jannsen ive 1869 Tarttost. Tábáhtusâst lii stuorrâ merhâšume eestieennâmlij identiteetân, já tot kulá Unesco immateriaallii kulttuuräärbi luvâttâlmân.
Laavlâjuhlijd láá ovtâstum meid tanssâjuhleh. Ive 2019 Eestieennâm laavlâjuhleh tevdii 150 ihheed. Talle uárnejuvvojii 27. laavlâjuhleh já 20. tanssâjuhleh. Uáivisaijeen laavlâjuhlijd lii Tallinna laavlâlyevi já tanssâjuhlijd vist Kalevi stadion.
Laavlâjuhleh pišteh maŋgâ peeivi, mutâ virgálávt toh älgih lávárduv, ko ráiđuväzzim jotá Rijjâvuođâ jolgâdâsâst Tallinna laavlâlyeve kuuvl. Mätki lii vittâ kilomeetter. Väzzim ääigi kááđuh láá kiddejum eres jotoluvâst. Ráiđuväzzimist láá fáárust laavlâjuuhlij puoh kuorolávlooh, orkestereh já aalmugtánssájeijeeh, juáháš jieijâs juávhust eennâmkuudij mield. Ráiđuväzzim lii nuuvtá tábáhtus, já tast láá ennuv keččeeh. Ive 2025 juhlooh lijjii masa 45 000.
Katharine Houghton Hepburn (12. vyesimáánu 1907 Hartford, Connecticut – 29. kesimáánu 2003 Old Saybrook, Connecticut) lâi ovtâstumstaatâlâš čaittâleijee, kii čaittâlij ovdâmerkkân elleekuuvijn The African Queen (1951), Guess Who's Coming to Dinner (1967) já On Golden Pond (1981). Paijeel kutlov ihheed pištám karrieeris äigin sun vuoitij ohtsis nelji pyeremuu nissoonuáiviroolâ Oscar-palhâšume. Ive 1999 American Film Institute nomâttij suu ihečyeđe merhâšitteemus nissoončaittâleijen.
Hepburn algâttij suu čaittâlemkarrieer ive 1928 New Yorkist sehe Broadwayst já meid eres teatterijn. Ive 1932 sun čaittâlij vuosmuu miänástusroolâs Broadwayst čaitâlmist The Warrior’s Husband, mon maŋa sun puávdejui Hollywoodân. Tobbeen sun finnij roolâ George Cukor elleekooveest A Bill of Divorcement (1932), mast šoodâi piivnoh, já RKO Pictures faalâi Hepburnân kuhesáigásii sopâmuš studio elleekuuvijn čaittâlmân. Jo čuávuváá ive Hepburn vuoitij vuosmuu suu neelji Oscar-palhâšuumeest rolâstis elleekooveest Morning Glory (1933).