Njuškii siskáldâsân

Aleutkielâ

Wikipedia:st
Aleutkielâ
Nommâ
Jieijâs kielân Unangam Tunuu
Tiäđuh
Kuávlu  Alaska
 Ruoššâ
Virgálâš kielâ Alaska
Sárnoi meeri 40–80 Alaskast (2024)
0 Ruošâst
Saje ij 100 stuárrámuu juávhust
Pustaveh läättinkielâliih (Alaskast)
kyrilliih (Ruošâst)
Kielâhuolâttâs Alaska Native Language Center
Russian Association of Indigenous Peoples of the North
Kielâtieđâlâš luokkajyehim
Kielâkodde eskimo-aleutliih kielah
Kielâjuávkku aleutliih kielah
Kielâkoodih
ISO 639-2 ale
ISO 639-3 ale
Glottolog aleu1260

Aleutkielâ lii eskimo-aleutlâš kielâ, mii kielâlávt lohhoo aleutlij kielâi juávkun.[1] Aleutkielâ lii aleutlij kielâi juávhu áinoo kielâ. Ton aldemus hyelkkikielâ lii alutiiqkielâ.[2] Aleutkielâst láá suulân 40–80 sárnod (ive 2024).[3]

Sárnumkuávlu[mute | mute käldee]

Aleutkielâ sárnoo ärbivuáválávt Beringčuálmi kuábbáá-uv peln Alaskast já Ruošâst. Ton lasseen tot sárnoo Aleutij suolluin já Pribilofsuolluin Alaskast sehe Kommodorsuolluin Ruošâst.

Kuávlukielah[mute | mute käldee]

Kuávlukielah pyehtih jyehiđ kuulmâ juávkun: viestârkuávlukielah (Alaskanjargâ, Unalaska, Belkofski, Atkutan, Pribilofsuolluuh, Kashega já Nikolski), nuorttâkuávlukielah (Kommodorsuolluuh, mut ij Beringsuollust) já Atka (Atkasuálui já Beringsuálui).[4]

Stuárráámus uási aleutkielâ sárnoin ääsih Atkasuollust.[5] Ruošâst aleutkielâ lii časkâm. Tobbeen majemuš sárnoo jaamij ive 2022.[6]

Ruošâkielâ lii vaikuttâm puoh kuávlukieláid leksikallii tääsist. Beringsuolluu kuávlukielâst láá eenâb ruošâkielâliih lovnâsäneh ko puoh eres kuávlukielâin.[7]

Aleutkielâ pustaveh[mute | mute käldee]

Aleutkielâst láá 6 vookaal já 22 konsonantid.

Alaskast aleutkielâ čálloo 25 puustav já 5 digraf peht:

Vokaleh: Aa, AAaa, Ii, IIii, Uu, UUuu

Konsonanteh: Bb*, CHch, Dd, Ff*, Gg, Xx, Ĝĝ, X̂x̂, Kk, Ll, Mm, Nn, NGng, Pp*, Qq, Rr*, Ss, Tt, Vv*, Ww, Yy, Zz**

Ruošâst aleutkielâ (Beringsuolluu kuávlukielâ) čálloo 55 kyrillijn pustaváin. Tain 15 láá vokaleh já 37 láá konsonanteh.[8]

Vokaleh: Аа, А̄а̄, Ее*, Е̄е̄*, Ёё*, Оо*, О̄о̄*, Уу, Ӯӯ, Ээ*, Э̄э̄*, Юю, Ю̄ю̄, Яя, Я̄я̄

Konsonanteh: Бб*, Вв*, Гг, Ӷӷ, Гўгў, Д д, Д̆ д̆, Жж*, Зз**, Ии, Ӣӣ, Йй, ʼЙʼй, Кк, Ӄӄ, Лл, ʼЛʼл, Мм, ʼМʼм, Нн, ʼНʼн, Ӈӈ, ʼӇʼӈ, Пп*, Рр*, Сс, Тт, Фф*, Хх, Ӽӽ, Цц*, Чч, Шш*, Щщ*, Ыы*, Ы̄ы̄*, ʼЎʼў

Eres pustaveh: Ъъ, Ьь, ’

*= puustav kiävttoo tuše lovnâsaanijn
**= puustav kiävttoo tuše Atkasuolluu kuávlukielâst

Kielâoppâ[mute | mute käldee]

Aleutkielâ sänioornig lii subjekt-objekt-verbâ (SOV).[9] Veerbah sojeh oovtâlovvoost, kyevtlovvoost já maaŋgâlovvoost.[10] Aleutkielâst láá kyehti säniluoka: substantiiveh já veerbah.[4]

Aleutkielâ lii agglutinativlâš kielâ. Tast lii polysynteetlâš hämioppâ, já sääni morfeemmeeri lii eromâš styeres.[4]

Kirjálâšvuotâ[mute | mute käldee]

Kielâoppâkirjeh já eres kirjeh[mute | mute käldee]

  • Berge, Anna (2016). Pribilof Anĝaĝigan Tuningin: The Way We Talk in the Pribilofs. Fairbanks: Alaska Native Language Center. ISBN 978-1-55500-124-7
  • Berge, Anna & Dirks, Moses (2009). Niiĝuĝis Mataliin Tunuxtazangis: How the Atkans Talk (A Conversational Grammar). Fairbanks: Alaska Native Language Center. ISBN 978-1-55500-096-7
  • Bergsland, Knut (1997). Aleut Grammar: Unangam Tunuganaan Achičaasix̂. Fairbanks: Alaska Native Language Center. ISBN 1-55500-064-9
  • Bergsland, Knut (1998). Ancient Aleut Personal Names: Ancient Aleut personal names = Kadaangim Asangin / Asangis: materials from the Billings Expedition 1790–1792. Fairbanks: Alaska Native Language Center. ISBN 1-55500-065-7
  • Bergsland, Knut & Dirks, Moses (1981). Atkan Aleut School Grammar. Anchorage: National Bilingual Materials Development Center.
  • Bergsland, Knut & Dirks, Moses (1978). Niiĝuĝim Tunugan Ilakuchangis: Introduction to Atkan Grammar and Lexicon. Anchorage: National Bilingual Materials Development Center.
  • Geoghegan, Richard Henry (1944). The Aleut Language. Washington, D.C: United States Department of the Interior

Sänikirjeh[mute | mute käldee]

  • Bergsland, Knut (1994). Aleut Dictionary. Fairbanks: Alaska Native Language Center. ISBN 1-55500-047-9
  • Bergsland, Knut (1980). Atkan Aleut-English Dictionary. Anchorage: National Bilingual Materials Development Center.
  • Fortescue, Michael & Jacobson, Steven & Kaplan, Lawrence (2010). Comparative Eskimo Dictionary with Aleut Cognates Second Edition. Fairbanks: Alaska Native Language Center. ISBN 978-1-55500-109-4

Iäláskittem[mute | mute käldee]

Fáádást eres soojijn[mute | mute käldee]

Käldeeh[mute | mute käldee]

  1. ↑ Unangam Tunuu / Aleut www.uaf.edu. Čujottum 7.6.2024. (eŋgâlâskielân)
  2. ↑ Alutiiq / Sugpiaq www.uaf.edu. Čujottum 7.6.2024. (eŋgâlâskielân)
  3. ↑ How Many Speakers are There of Each Alaska Native Language? www.commerce.alaska.gov. Čujottum 9.6.2024. (eŋgâlâskielân)
  4. ↑ 4,0 4,1 4,2 Bergsland, Knut: Aleut Grammar: Unangam Tunuganaan Achičaasix̂. Fairbanks: Alaska Native Language Center, 1997. ISBN 1-55500-064-9.
  5. ↑ Ryan, John: St. Paul Island revives Aleut language, culture alaskapublic.org. 29.10.2015. Čujottum 9.6.2024. (eŋgâlâskielân)
  6. ↑ Last Native Speaker Of Aleut Language In Russia Dies rferl.org. Čujottum 9.6.2024. (eŋgâlâskielân)
  7. ↑ De la Fuente, José Andrés Alonso: The influence of Russian on the Eskaleut languages. Przegląd Rusycystyczny, 2018, nr 162, s. 99–125. ISSN 0137-298X. Artikkâl nettiversio. (eŋgâlâskielân)
  8. ↑ Головко, Е. В.: Словарь алеутско-русский и русско-алеутский (беринговский диалект), s. 14. Отд-ние изд-ва "Просвещение", 1994. ISBN 978-5-09-002312-2.
  9. ↑ Berge, Anna: Object Reduction in Aleut. Asian and African Languages and Linguistics, 2012, nr 7, s. 5–23. (eŋgâlâskielân)
  10. ↑ Merchant, Jason: Aleut case matters. Conference on Pragmatics, Grammatical Interfaces, and Jerry Sadock, 2008, s. 1–10. (eŋgâlâskielân)
Viežžum saajeest "https://smn.wikipedia.org/w/index.php?title=Aleutkielâ&oldid=105663"