Wikipedia:Oho artikkâleh 2025

Oho artikkâleh
2023 – 2024

Oho artikkâleh láá anarâškielâlii Wikipedia ovdâsiijđoost lamaš artikkâleh, moh västideh šiev artikkâl tobdomeerhâid.

Vyelni ive 2025 oho artikkâleh.

1. okko

Stuorrâpanda

Stuorrâpanda (Ailuropoda melanoleuca) lii kuobžâšlaajâ, mii iälust Sichuan, Gansu já Shanxi eennâmkuudijn, Kiinast. Stuorrâpanda kočoduvvoo maaŋgânáál: eŋgâlâskielân tot lii "giant panda", "panda bear", "parti-colored panda" já "panda", suomâkielân "isopanda", "pandakarhu", "panda" já "jättiläispanda", já kiinakielân zhúxióng (kiinakielân 竹熊 ađai "bambukuobžâ") já dàxióngmāo (kiinakielân 大熊貓 ađai "stuorrâ kissá-kuobžâ").

Stuorrâpandaast láá kyehti vyelišlaajâ: A. m. melanoleuca, mii iälá Sichuan eennâmkoddeest já A. m. qinlingensis ađai "qinlingpanda", mii iälá Shaanxi eennâmkode Qinling-váráduvâst.

2. okko

Ingá-Máret Gaup-Juuso

Ingá-Máret Gaup-Juuso (š. 1978 Käresavvoon, Suomâ) lii tavesämmilâš lávloo, jyeigee, čaittâleijee já puásuiolmooš Iänuduv Käresavonist Suomâ peln. Ive 2019 sun poorgâi meid läänijyeigen Tromsa läänist oovtâst Niko Valkeapääin.

Suu eeči Ántte-Ovllá Juuso lii sämmilâš Iänuduvvâst Suomâ peln, já suu enni Kristen Ellen Gaup-Juuso lii sämmilâš Kuovdâkiäinust Taažâ peln. Ingá-Máretist láá uábbi, Ellen Margaret, já kyehti viiljâ, Per-Ailu já Andte.

Gaup-Juuso valmâštui filosofia kandidaatin válduamnâsin sämikielâ já -kulttuur. Sun lii luuhâm meid ärbitiäđu já šoddâdemtiettuid Säämi ollâškoovlâst.

3. okko

Aanaar kieldâ vaakun

Aanaar (nuorttâlâškielân Aanar, orjâlâškielân Anár, suomâkielân Inari já ruotâkielân Enare) lii kieldâ Suomâst, Laapi eennâmkoddeest. Anarist ääsih 7 010 olmožid, já ton vijđodâh lii 17 333,62 km², mast 2 277,33 km² lii čääci. Kieldâ lii Suomâ stuárráámus vijđoduv mieldi. Aanaar naaburkieldah láá Suomâst Iänudâh, Kittâl, Suáđigil já Ucjuuhâ, Taažâst Kárášjuuhâ, Kuovdâkiäinu já Maadâ-Vaarjâg sehe Ruošâst Paje-Tuuloma já Nikkel.

Aanaar kieldâ stuárráámus sijdâ já haaldâtlâš kuávdáš lii Avveel, kost láá suullân 3 000 ässed. Avelist 39 km tavas lii kieldâ nubben stuárráámus sijdâ Aanaar (608 ässed). Aanaar siijdâst čokkân Suomâ sämitigge.

4. okko

Funktioi miäruštâllâm ohtâdâhriäggá vievâst.

Trigonometrisâš funktioh láá matematikist kulme funktioh. Trigonometrisâš funktioh miäruštâllojeh táválávt jiärdukulmásâš kuulmâčievâg sijđoi koskâvuođâin, mut almolávt toh miäruštâllojeh ohtâdâhriäggás sargum linjái kukkodâhhân. Moderneh miäruštâlmeh kovvejeh taid ráiđun teikâ tiätu differentiaalovtâlduvâi čuávdusin, kuás taid puáhtá vijđediđ nuuvt ete toh kyeskih sehe positiivlâš ete negatiivlâš lovvoid já joba komplekslovvoid.

Tááláá ääigi láá kiävtust kuttâ trigonometrisâš funktio: sini, kosini, tangent, kotangent, sekant já kosekant. Neelji majemuu funktio vuossâmužžân adelum ohtâvuođah láá oonnum meid tai funktioi miäruštâlmin, mut taid puáhtá miäruštâllâđ meid eresnáál.

Sekant já kosekant láá viehâ harvii kevttum, tondiet ko táválávt toi saajeest kiävttojeh sini já kosini jorgoáárvuh.

5. okko

Tlinglit kárttá

Tlingitkielâ lii kielâ, mon sárnuh tlingiteh, kiäh láá algâaalmug Alaskast, Yukonist já Brittilii Kolumbiast. Alaskast láá suullân 10 000 tlingitid, já Yukonist já Brittilii Kolumbiast suullân 2 100. Tlingitkielâ lii hirmâd uhkevuálásâš, já tom sárnuh suullân 500 olmožid. Motomij arvâlusâi mield sárnoi meeri lii kuittâg ucceeb, suullân 100 olmožid.

Tlingitkielâ kulá na-dene-kielâperrui. Siämmáá kielâperrui kuleh maaŋgah kielah: Alaskast sarnum eyak, ahtna, dena'ina, deg xinag, gwich'in, hän, holikachuk, koyukon, tanana, tanacross já kuskokwim. Yukonist sárnojeh tlingitkielâ lasseen meiddei tagareh kielah ko gwich'in, hän, tutchone, kaska, tahltan, tagish já tanana. Na-dene-kielah kávnojeh meiddei Alaska já Yukon ulguubeln. Tágáreh kielah láá ovdâmerkkân navajokielâ já apachekielâ Arizonast já New Mexicost. Puoh kielah kuleh athabasca-kielâperrui, mii vist kulá stuárráb na-dene-kielâperrui.

Ij lah tiäđust mon puáris kielâ tlingitkielâ lii, mutâ arvâluvvoo, ete tot iäránij eres na-dene-kielâin joba 5 000 ihheed tassaaš. Tlingitkielâ aldemus hyelkkikielâ lii eyak, mii iällááttuvvoo meiddei.

7. okko

Aleksei Navalnyi ive 2011

Aleksei Anatoljevitš Navalnyi (ruošâkielân Алексей Анатольевич Навальный; 4. kesimáánu 1976 Butyn, Moskova kuávlu, Sovjetlitto – 16. kuovâmáánu 2024 Harp, Jamalo-Neeneec pirrâdâhkodde, Ruoššâ) lâi ryeššilâš oppositiojođetteijee, aktivist já blogicällee.

Aleksei Navalnyi lâi Ruošâ oppositio ohtâ tehelumosijn ulmuin já Vladimir Putin jienniis vuástálistee. Juristin luuhâm Navalnyi vuáđudij korruptio vuástá ornijdume, mii puovtij uáinusân Putin já eres njunošulmui korruptioid já vääldi puástukevttimijd Ruošâst.

Aleksei Navalnyi valdui kiddâ maŋgii. Maaŋgâs jurdeh, et ášáškutmeh lijjii veerridmeh. Ive 2018 tuámu eestij Navalnyi viggâmušâid riemmâđ presidentiävtukkâssân. Navalnyi valdui kiddâ majemuu tove uđđâivemáánu 17. peeivi 2021 Moskovast tállán, ko sun lavkkij olgos kirdemmašinist, mii lâi puáttám Berlinist.

Jamalo-Neeneec pirrâdâhkode ráŋgáštâslájádâs virgeomâhááh tieđettii kuovâmáánu 16. peeivi 2024 ryeššilâš Interfax-uđâstoimâttâhân, et Aleksei Navalnyi lâi jáámmám.

8. okko

Ores eelaand

Eelaand (Taurotragus oryx) lii Afrikist iälusteijee kussâellee. Elandist láá kulmâ vyelišlaajâ: T. o. oryx, mii iälá maadâ- já maadâviestâr-Afrikist, T. o. livingstonii, mii iälá Koskâ-Sambesi meecijn, já T. o. pattersonianus, mii iälá nuorttâ-Afrikist.

Eŋgâlâskielân elandist láá noomah "common eland", "southern eland" já "eland antelope", já suomâkielân eelaand lii "elandi" teikâ "hirviantilooppi". Nommâ "eland" puátá afrikaanskielâst, já tot meerhâš "sorvâ".

10. okko

Siri Broch Johansen

Siri Broch Johansen, orjâlâškielân Juho-Sire teikkâ Veivoktár-Álber-Sire (š. njuhčâmáánu 9. peeivi 1967 Uunjargâ, Taažâ) lii tavesämmilâš-taažâ kirječällee, lávloo, čaittâleijee, máttáátteijee já kielâpargee. Sun lii porgâm iäljárávt orjâlâškielâ oovdân, vâi tot sirduuččij čuávuváid suhâpuolváid, já vâi sij, kiäh láá monâttâm kielâs Taažâ assimilaatiopolitiik keežild, puávtáččii väldiđ tom maasâd.

14. okko

Koojoot

Koojoot (Canis latrans) lii Tave-Amerikist iälusteijee peenuvellee. Suomâkielân koojoot lii "kojootti". Eŋgâlâskielân ton noomah láá ei. "coyote", "American jackal", "prairie wolf" já "brush wolf". Navajokielân tot lii "mą'ii".

Koojoot äštih ulmuuh, puumah já kuumpih. Tot kuittâg sáttá motomin parâttâllâđ kumppijn, já talle šaddeh nk. "coywolf"-hybrideh. Motomin rävis kojotijd láá pivdám meiddei räniskuobžah, čapiskuobžah, amerikalligaattoreh, kanadailvâseh já kuáskimeh.

15. okko

Einstein

Albert Einstein (14. njuhčâmáánu 1879 Ulm, Saksa kiäisárkodde – 18. cuáŋuimáánu 1955 Princeton, New Jersey, Ovtâstum staatah) lâi saksajuudalâš teoreetlâš fysikkár. Suu tobdosumos pargo lâi tiädduvyeimi kovvejeijee koskâvuođâlâšvuotâteoria. Sun vaiguttij meid ennuv kvanttâmekaniik sehe kosmologia ovdánmân, já suu aneh ohtân 1900-lovo merhâšitteemusâin fysikkárijn.

Einstein finnij ive 1921 Nobel-fyysiikpalhâšume čuovâšleđgâlâš almoon čielgiimist já aatoom eksistens tuođâštmist Brown jođo vievâst.

16. okko

Sámi Grand Prix ive 2010.

Sámi Grand Prix lii sämmilâš juoigâm- já lávlumkišto, mon Säämi muusikfestivaal -servi (orjâlâškielân Sámi musihkkafestivála, tárukielân Samisk Musikkfestival) uárnee jyehi ive Kuovdâkiäinust Taažâ peln pessijâšmarkkânij ääigi pessijâšlávurduv. Sámi Grand Prix artisteh puátih enâmustáá Taažâst, Ruotâst já Suomâst.

Vuossâmuš Grand Prix uárnejui ive 1990. Grand Prix uárnejui jyehi ive tastmaŋa eereeb ive 2020, ko ubâ Säämi pessijâšfestivaal ij uárnejum koronaviruspandemia tiet.

19. okko

Eurooplâš kuosâkodde

Eurooplâš kuosâkodde (Dama dama) lii sorvâellei hiäimun kullee kavrâsšlaajâ. Kuosâkoddešlaajah láá kyehti: eurooplâš kuosâkodde já persialâš kuosâkodde (Dama mesopotamica). Eurooplâš kuosâkodde lâi uáli jo pivnohis ellee Euroop kunâgâslijn muorâkaardijn, já ovdâmerkkân Ruotân vuossâmuuh kuosâkodeh puáhtojii jo 1500-lovvoost.<

Kuosâkoddeest láá suomâkielân noomah "täpläkauris" já "kuusipeura" já eŋgâlâskielân "European fallow deer", "fallow deer" já "common fallow deer".

20. okko

Taažâ lippu

Taažâ, virgálávt Taažâ kunâgâskodde (kirjetárukielân Kongeriket Norge, uđđâtárukielân Kongeriket Noreg, orjâlâškielân Norgga gonagasriika, maadâsämikielân Nöörjen gånkarijhke, juulevsämikielân Vuona gånågisrijkka, kveenikielân Norjan kuninkhaanvaltakunta), lii jiečânâs staatâ tave-Euroopist. Ton uáivikaavpug lii Oslo. Taažâst ääsih 5 550 203 olmožid.

Ive 1991 rääjist Taažâ kunâgâs já staatâhovdâ lii lamaš Harald V, já Taažâ roonnig lii lamaš Sonja. Ive 2021 Taažâ pargeipiäláduv politikkár Jonas Gahr Størest šoodâi Taažâ haldâttâhjođetteijee ađai Taažâ uáiviminister.

21. okko

Pedar Jalvi

Pedar Jalvi ađai Lemehaš-Biehtár (š. Piera Klemetinpoika Helander, 10. cuáŋuimáánu 1888 Ucjuuhâ, Suomâ stuorrâfurstâkodde – 8. porgemáánu 1916 Aanaar, Suomâ stuorrâfurstâkodde) lâi sämmilâš kirječällee. Sun almostitij kirje sämikielân vuossâmužžân sämmilâžžân Suomâst.

Jalvi juuđij asâttâhškoovlâ iivij 1897–1901 já valmâštui máttáátteijen Jyväskylä seminaarist ive 1915. Valmâštum maŋa sun poorgâi máttáátteijen Savitaipalest, mut puáccái tuberkulosân já halijdij maccâđ páikkásis Ucjuuhân. Sun jaamij Anarist porgemáánu 8. peeivi 1916 tuše 28-ihásâžžân.

25. okko

Terry Pratchett

Sir Terence David John Pratchett ađai Terry Pratchett (28. cuáŋuimáánu 1948 Beaconsfield, Buckinghamshire, Eŋland – 12. njuhčâmáánu 2015 Broad Chalke, Wiltshire, Eŋland) lâi eŋlandlâš kirječällee. Sun šoodâi tobdosin saatiirlij fantasiakiirjij čällen já eromâšávt suu Discworld-kirjerááiđust.

Terry Pratchett šoodâi Buckinghamshirest. Suu eeči David lâi insiner já enni Eileen poorgâi čällen. Pratchett halijdij toimâtteijen, já ive 1965 sun finnij vuosmuu pargo hárjuttellen páihálii loostâst. Sun poorgâi toimâtteijen 1970- já 1980-lovoin ovdil ko sust šoodâi ubâáigásâš kirječällee ive 1987.

26. okko

Kunâgâsluosâ

Kunâgâsluosâ (Oncorhynchus tshawytscha) lii kuálhismeerâluosâi suuvâ stuárráámus šlaajâ. Kunâgâsluosâst láá ennuv noomah eŋgâlâskielân: "Chinook salmon", "king salmon", "Quinnat salmon", "Tsumen", "spring salmon", "chrome hog", "Blackmouth" já "Tyee salmon". Suomâkielân ton nommâ lii "kuningaslohi", já tlingitkielân kunâgâsluosâ lii "t'á".

Kunâgâsluosah teddih 4,5–22,7 kg, mutâ stuorrâ ohtâgâsah láá joba 59 kg. Alaska Kenaijuuvâst kunâgâsluosah teddih koskâmiärálávt 16,8 kg. Kunâgâsluosah láá 60–90 cm kuheh, mutâ toh pyehtih leđe joba 150 cm kukkosiih.

30. okko

Tiina Sanila-Aikio Tråantest 2017

Tiina Juulia Sanila-Aikio (nuorttâlâškielân Paavvâl Taannâl Tiina; š. njuhčâmáánu 25. peeivi 1983, Čevetjävri, Suomâ) lii nuorttâlâš pajeolmooš, musikkár, máttáátteijee já politikkár. Iivij 2012–2015 sun lâi Suomâ sämitige värisaavâjođetteijee já iivij 2015–2019 sämitige saavâjođetteijee.

Ive 2005 Sanila-Aikio almostitij maailm vuosmuu nuorttâlâškielâg rockskiäru suu muusikjuávhoin, Tiina Sanila Bandáin. Skiäru nommâ lii Sääʹmjânnam rocks! já tom pyevtittij Tuupa Records Oy.

32. okko

Myskivuáksá

Myskivuáksá (Ovibos moschatus) lii Vuovdâčorvâgij hiäimun kullee stuorrâ kyeppirellee. Myskivuáksá lii suomâkielân "myskihärkä" já eŋgâlâskielân "muskox". Nommâ čálloo eŋgâlâskielân kuittâg meiddei "musk ox" já "musk-ox".

Myskivuáksá lii áinoo myskivuávsái suuhân kullee šlaajâ, mii lii vala elimin. Veikkâ ton noomâst lii-uv sääni "vuáksá", te tot ij kuittâg kuulâ siämmáá Bovinae-vyelihiäimun ko biisoneh, kuusah já visenteh. Myskivuávsá aldemuuh hyelkkišlaajah láá ei. ameriksavzâ, muotâkaiccâ já gooraal.

35. okko

Diana, Wales prinses

Diana, Wales prinses (Diana Frances, j.s. Spencer, 1. syeinimáánu 1961 Sandringham, Eŋland – 31. porgemáánu 1997 pariisi, Ranska) lâi tallaa ruvnâárbálii prinssâ Charles vuosmuš kálgu. Sun lâi prinssâ William já prinssâ Harry enni.

Sun lii šoddâm Park Housest, Sandringhamist. Sun juuđij škoovlâ Eŋlandist já Sveeicist. Ive 1975 sust šoodâi Lady Diana Spencer. Sun kulostui, ko sun kihlui prinssâ Charlesân. Diana já Charles naajáin St. Paul katedraalist syeinimáánu 29. peeivi 1981, já heejâid keččii paijeel 750 miljovn olmožid. Suoi iäránáin porgemáánust 1996.

Kensington paalaac muorâkáárdán lii ciäggum pääcis Diana kunnen. Pääcis čaittui syeinimáánu 1. peeivi 2021, kuás Diana šoddâmist lâi kuullâm 60 ihheed. Páccá lii veerrâm Ian Rank-Broadley.

38. okko

Kuáskim

Kuáskim lii vaalij hiäimun kullee stuorrâ peivipiätulodde.

Kuáskim kulá merâkuáskimáin Suomâ stuárráámussáid piätuluddijd. 80–93 cm kukkosii lode suájákejij koskâ lii 190–225 cm. Ores tiäddá 3–4 kg já niŋálâs 3,7–6 kg. Puáris kuáskim lii kuovgisruškâd, já ton uáivičokke já niske láá fiskislágáneh. Suájáin láá tevkis já kuovgis sárgáh. Nuorâ lode suájáh láá tevkisránáseh já oovtâivnásiih. Kuáskim jyelgih láá fiskâdeh já ton njune lii čappâd.

44. okko

Vaapiit

Vaapiit (Cervus canadensis) lii sorvâellei hiäimu nubben stuárráámus šlaajâ já ohtâ stuárráámuin elleešlaajâin Tave-Amerikist já Nuorttâ-Aasiast. Ovdil jurdâččui, ete vaapiit lâi stuorrâkavrâs vyelišlaajâ, mutâ tááláá ääigi vaapiit já stuorrâkaavrâs nabdojeh lemin sierânâs šlaajah.

Vapitist láá maŋgâ vyelišlaajâ, main kuttâ eelih Tave-Amerikist já nelji Nuorttâ- já Koskâ-Aasiast. Šlajâttâllâm lii kuittâg viehâ epivises. Motomeh totkeeh eteh, ete puohnâssân láá tuše nelji vyelišlaajâ, já motomij totkei mield Aasiast láá vittâ, iäge nelji, vyelišlaajâ.

Eŋgâlâskielân vapitist láá noomah "elk" já ”wapiti”, já suomâkielân vaapiit lii "kanadanhirvi" teikâ "vapiti". Eŋgâlâskielâg nommâ "wapiti" puátá cree- já shawneekielâin, main vaapiit nommâ lii "waapiti" ađai "vielgis pottâ".

46. okko

Fjodor Dostojevski

Fjodor Mihailovitš Dostojevski (ruošâkielân Фёдор Миха́йлович Достое́вский; 11. skammâmáánu 1821 Moskova, Ruošâ kiäisárkodde – 9. kuovâmáánu 1881 Pietari, Ruošâ kiäisárkodde) lâi ryeššilâš kirječällee, filosof já toimâtteijee. Sun lii tobdos eromâšávt tagarijn romanijn ko Prestuplenije i nakazanije (1866), Idiot (1869), Besy (1872) já Bratja Karamazovy (1880).

Dostojevski vuosmuš almostum kirje lâi viehâ rijjâ jurgâlus Honoré de Balzac Eugénie Grandet -romanist. Honoré de Balzac kirjálâšvuotâ vaiguttij čuuvtij Dostojevski tuojijd. Dostojevski vuosmuš jieijâs kirje Bednye ljudi almostui ive 1846. Ive 1846 almostui meiddei Dostojevski nubbe roomaan Dvojnik, mut to ij uážžum siämmáálágán vuástáväldim ko Bednye ljudi. Dvojnik maŋa Dostojevski čaalij uánihis muštâlusâid Otetšestvennyje zapiski -loostân. Sun irâttij elettiđ jieijâs čälimáin, mutâ tot lâi masa máhđuttem Pietarist 1840-lovo loopâst.

49. okko

Jietânâseelaand

Jietânâseelaand (Taurotragus derbianus) lii maailm puoh stuárráámus antiloopšlaajâ. Jietânâselandist láá kyehti vyelišlaajâ: viestârjietânâseelaand (T. d. derbianus) já nuorttâjietânâseelaand (T. d. gigas).

Jietânâselandist láá maŋgâ noomâ eŋgâlâskielân: "giant eland", "Lord Derby's eland" já "greater eland". Suomâkielân jietânâseelaand lii "sahelinelandi" teikâ "jättiläishirviantilooppi", mutâ lii kevttum meiddei taggaar nommâ ko "derbynhirviantilooppi".

50. okko

Suomâ riehtiminister Anna-Maja Henriksson já ive 2014 Kollekielâ vyeitteeh Seija Sivertsen, Kerttu Vuolab já Mikael Svonni

Seija Anneli Sivertsen (j.s. Feodoroff, juovlâmáánu 10. peeivi 1955 Čevetjävri, Aanaar – kuovâmáánu 22. peeivi 2022) lâi nuorttâlâš máttáátteijee, jurgâleijee já lávloo. Sivertsen poorgâi iäljárávt merhâšittee já tehálii pargo, vâi nuorttâlâškielâ ovdedičij já sirduuččij čuávuváid suhâpuolváid. Toos lasseen sun poorgâi nuorttâlii kulttuur siäiluttem oovdân.

Sivertsen poorgâi uáli maaŋgânáál: máttáátteijen, jurgâleijen já lávlon. Sun poorgâi nuorttâlâškielâ máttáátteijen Čevetjäävri škoovlâst. Tobbeen sun meid raahtij maaŋgâlágánijd nuorttâlâškielâg oppâmaterialijd, ko toh iä lamaš.