Wikipedia:Oho artikkâleh 2025

Oho artikkâleh
2023 – 2024 – 2025 – 2026

Oho artikkâleh láá anarâškielâlii Wikipedia ovdâsiijđoost lamaš artikkâleh, moh västideh šiev artikkâl tobdomeerhâid.

Vyelni ive 2025 oho artikkâleh.

1. okko

Stuorrâpanda (Ailuropoda melanoleuca) lii kuobžâšlaajâ, mii iälust Sichuan, Gansu já Shanxi eennâmkuudijn, Kiinast. Stuorrâpanda kočoduvvoo maaŋgânáál: eŋgâlâskielân tot lii "giant panda", "panda bear", "parti-colored panda" já "panda", suomâkielân "isopanda", "pandakarhu", "panda" já "jättiläispanda", já kiinakielân zhúxióng (kiinakielân 竹熊 ađai "bambukuobžâ") já dàxióngmāo (kiinakielân 大熊貓 ađai "stuorrâ kissá-kuobžâ").

Stuorrâpandaast láá kyehti vyelišlaajâ: A. m. melanoleuca, mii iälá Sichuan eennâmkoddeest já A. m. qinlingensis ađai "qinlingpanda", mii iälá Shaanxi eennâmkode Qinling-váráduvâst.

2. okko

Ingá-Máret Gaup-Juuso (š. 1978 Käresavvoon, Suomâ) lii tavesämmilâš lávloo, jyeigee, čaittâleijee já puásuiolmooš Iänuduv Käresavonist Suomâ peln. Ive 2019 sun poorgâi meid läänijyeigen Tromsa läänist oovtâst Niko Valkeapääin.

Suu eeči Ántte-Ovllá Juuso lii sämmilâš Iänuduvvâst Suomâ peln, já suu enni Kristen Ellen Gaup-Juuso lii sämmilâš Kuovdâkiäinust Taažâ peln. Ingá-Máretist láá uábbi, Ellen Margaret, já kyehti viiljâ, Per-Ailu já Andte.

Gaup-Juuso valmâštui filosofia kandidaatin válduamnâsin sämikielâ já -kulttuur. Sun lii luuhâm meid ärbitiäđu já šoddâdemtiettuid Säämi ollâškoovlâst.

3. okko

Aanaar (nuorttâlâškielân Aanar, orjâlâškielân Anár, suomâkielân Inari já ruotâkielân Enare) lii kieldâ Suomâst, Laapi eennâmkoddeest. Anarist ääsih 7 010 olmožid, já ton vijđodâh lii 17 333,62 km², mast 2 277,33 km² lii čääci. Kieldâ lii Suomâ stuárráámus vijđoduv mieldi. Aanaar naaburkieldah láá Suomâst Iänudâh, Kittâl, Suáđigil já Ucjuuhâ, Taažâst Kárášjuuhâ, Kuovdâkiäinu já Maadâ-Vaarjâg sehe Ruošâst Paje-Tuuloma já Nikkel.

Aanaar kieldâ stuárráámus sijdâ já haaldâtlâš kuávdáš lii Avveel, kost láá suullân 3 000 ässed. Avelist 39 km tavas lii kieldâ nubben stuárráámus sijdâ Aanaar (608 ässed). Aanaar siijdâst čokkân Suomâ sämitigge.

4. okko

Trigonometrisâš funktioh láá matematikist kulme funktioh. Trigonometrisâš funktioh miäruštâllojeh táválávt jiärdukulmásâš kuulmâčievâg sijđoi koskâvuođâin, mut almolávt toh miäruštâllojeh ohtâdâhriäggás sargum linjái kukkodâhhân. Moderneh miäruštâlmeh kovvejeh taid ráiđun teikâ tiätu differentiaalovtâlduvâi čuávdusin, kuás taid puáhtá vijđediđ nuuvt ete toh kyeskih sehe positiivlâš ete negatiivlâš lovvoid já joba komplekslovvoid.

Tááláá ääigi láá kiävtust kuttâ trigonometrisâš funktio: sini, kosini, tangent, kotangent, sekant já kosekant. Neelji majemuu funktio vuossâmužžân adelum ohtâvuođah láá oonnum meid tai funktioi miäruštâlmin, mut taid puáhtá miäruštâllâđ meid eresnáál.

Sekant já kosekant láá viehâ harvii kevttum, tondiet ko táválávt toi saajeest kiävttojeh sini já kosini jorgoáárvuh.

5. okko

Tlingitkielâ lii kielâ, mon sárnuh tlingiteh, kiäh láá algâaalmug Alaskast, Yukonist já Brittilii Kolumbiast. Alaskast láá suullân 10 000 tlingitid, já Yukonist já Brittilii Kolumbiast suullân 2 100. Tlingitkielâ lii hirmâd uhkevuálásâš, já tom sárnuh suullân 500 olmožid. Motomij arvâlusâi mield sárnoi meeri lii kuittâg ucceeb, suullân 100 olmožid.

Tlingitkielâ kulá na-dene-kielâperrui. Siämmáá kielâperrui kuleh maaŋgah kielah: Alaskast sarnum eyak, ahtna, dena'ina, deg xinag, gwich'in, hän, holikachuk, koyukon, tanana, tanacross já kuskokwim. Yukonist sárnojeh tlingitkielâ lasseen meiddei tagareh kielah ko gwich'in, hän, tutchone, kaska, tahltan, tagish já tanana. Na-dene-kielah kávnojeh meiddei Alaska já Yukon ulguubeln. Tágáreh kielah láá ovdâmerkkân navajokielâ já apachekielâ Arizonast já New Mexicost. Puoh kielah kuleh athabasca-kielâperrui, mii vist kulá stuárráb na-dene-kielâperrui.

Ij lah tiäđust mon puáris kielâ tlingitkielâ lii, mutâ arvâluvvoo, ete tot iäránij eres na-dene-kielâin joba 5 000 ihheed tassaaš. Tlingitkielâ aldemus hyelkkikielâ lii eyak, mii iällááttuvvoo meiddei.

6. okko

Suvi West ađai Doavtter-Piera Suvi Máret (š. uđđâivemáánu 14. peeivi 1982, Kittâl, Suomâ) lii sämmilâš dokumentelleekovestivrejeijee já kietâčällee. Ive 2023 Suomâ elleekovestivrejeijeelitto SELO valjii suu ive elleekovestivrejeijen Máhccan – Kotiinpaluu -elleekove keežild. Ive 2024 sun uážui meid Skammâkoveh-palhâšume.

West stivrij Eatnameamet – Min jaskes dáistaleapmi -dokumentelleekove, mii muštâl Suomâ politiikist sämmilij kuáttá já tast, maht sämmiliih taistâleh jieijâs kulttuur oovdân. Dokument vuoitij Kirho Mediasiättus palhâšume já keččei palhâšume Tampere elleekovefestivaalist. Ive 2022 West uážui elleekooveest meid tiäđulevâttem staatâpalhâšume.

Suvi West stivrij Máhccan – Kotiinpaluu -elleekove, mii muštâl repatriaatiost, adai maht museotiiŋgah macâttuvvojeh algâaalgâláid omâsteijeid. Toin naalijn pááikán máccá meid uási saje historjá já aalmug kulttuur. Elleekove čuávu tom, maht sämmiliih museotiiŋgah mäccih Sáámán. Elleekove lâi maaŋgâin almugijkoskâsijn filmâfestivaalijn, já uážui pyeremuu dokumentelleekove Jussi-palhâšume sehe meid Nordisk film -palhâšume Jussi-gaala ohtâvuođâst.

7. okko

Aleksei Anatoljevitš Navalnyi (ruošâkielân Алексей Анатольевич Навальный; 4. kesimáánu 1976 Butyn, Moskova kuávlu, Sovjetlitto – 16. kuovâmáánu 2024 Harp, Jamalo-Neeneec pirrâdâhkodde, Ruoššâ) lâi ryeššilâš oppositiojođetteijee, aktivist já blogicällee.

Aleksei Navalnyi lâi Ruošâ oppositio ohtâ tehelumosijn ulmuin já Vladimir Putin jienniis vuástálistee. Juristin luuhâm Navalnyi vuáđudij korruptio vuástá ornijdume, mii puovtij uáinusân Putin já eres njunošulmui korruptioid já vääldi puástukevttimijd Ruošâst.

Aleksei Navalnyi valdui kiddâ maŋgii. Maaŋgâs jurdeh, et ášáškutmeh lijjii veerridmeh. Ive 2018 tuámu eestij Navalnyi viggâmušâid riemmâđ presidentiävtukkâssân. Navalnyi valdui kiddâ majemuu tove uđđâivemáánu 17. peeivi 2021 Moskovast tállán, ko sun lavkkij olgos kirdemmašinist, mii lâi puáttám Berlinist.

Jamalo-Neeneec pirrâdâhkode ráŋgáštâslájádâs virgeomâhááh tieđettii kuovâmáánu 16. peeivi 2024 ryeššilâš Interfax-uđâstoimâttâhân, et Aleksei Navalnyi lâi jáámmám.

8. okko

Eelaand (Taurotragus oryx) lii Afrikist iälusteijee kussâellee. Nommâ "eland" puátá afrikaanskielâst, já tot meerhâš "sorvâ".

Eelaand lii jietânâseelaand maŋa maailm nubben stuárráámus antiloopšlaajâ. Oráseh teddih 400–942 kg, mutâ motomin joba 1 000 kg. Niŋálâsah teddih 300–600 kg. Orásij sevealodâh lii 150–180 cm, já niŋálâsâi sevealodâh lii tuše váhá ucceeb, 125–150 cm. Orásij kukkodâh lii 240–345 cm, já niŋálâsâi kukkodâh lii 200–280 cm. Ton lasseen elandijn lii seibi, mii lii suullân 50–90 cm kukke.

Eelaand ij lah uhkevuálásâš šlaajâ, mutâ eelaandnääli lii kuittâg kiäppánmin. Syelipivdo lasseen suijân toos lii eellimpirrâsij monâttem ulmui asâiduttem tiet. Ulmuuh láá ain eenâb já eenâb, já tondiet aassâmkuávdááh láá leevvânmin. Ulmuuh tarbâšeh eenâb saje viljâlemenâmáid, mii meiddei tuššâd elandij eellimkuávluid. Elandeh láá monâttâm paijeel 50 % ärbivuáválijn eellimkuávluinis ulmui keežild. Meiddei maaŋgah siskáldâssuáđih láá suijân eelaandnääli kiäppánmân tagarijn enâmijn ko Ugandast, Ruandast já Angolast.

9. okko

Monika Kristina Fagerholm šoodâi kuovâmáánu 26. peeivi 1961 Helsigist, Suomâst. Suu eeči lâi diplom-insner Nils-Erik Fagerholm (1928–1995), kii lâi professor Helsig teknisii ollâškoovlâst. Suu enni lâi Rikhardinkatu kirjerááju párnáiuásáduv hovdâ já kirjerájuamanuens Eva Kristina Fagerholm (j.s. Herrgård; 1933–2002). Stuorrâuábbi Pia lâi suulân 2-ihásâš, ko Monika šoodâi. Ton lasseen pääihist aasâi párnáitipšoo.

Monika šoddâm maŋa peerâ varrij Helsig Puotilan, kost sij assii čujottâsâst Rusthollarinkatu 9. Tobbeen sun rávásmij já juuđij ruotâkielâg škoovlâ. Pajeuáppen sun čaalij ive 1980.

Tast maŋa Fagerholm luvâškuođij psykologia Helsig ollâopâttuvvâst, mut sun ij kuássin valmâštum psykologin. Maŋeláá sun maacâi Helsig ollâopâttâhân, mut talle válduamnâsin lâi kirjálâšvuotâtieđâ. Jo uápui ääigi sun poorgâi ehidist Kulosaari kirjeráájust. Ton lasseen sun toimâttij kirjálâšvuotâloostâid Blå já Klo oovtâst ustevijdiskuin tegu Henrika Ringbomáin já Kjell Westöin. Fagerholm valmâštui humanistlij tiettui kandidaatin ive 1987.

10. okko

Siri Broch Johansen, orjâlâškielân Juho-Sire teikkâ Veivoktár-Álber-Sire (š. njuhčâmáánu 9. peeivi 1967 Uunjargâ, Taažâ) lii tavesämmilâš-taažâ kirječällee, lávloo, čaittâleijee, máttáátteijee já kielâpargee. Sun lii porgâm iäljárávt orjâlâškielâ oovdân, vâi tot sirduuččij čuávuváid suhâpuolváid, já vâi sij, kiäh láá monâttâm kielâs Taažâ assimilaatiopolitiik keežild, puávtáččii väldiđ tom maasâd.

Johansen čáálá sehe tárukielân já orjâlâškielân. Suu kiirjijn motomeh láá jurgâlum eres kieláid tegu maadâsämikielân, juulevsämikielân já suomâkielân.

Johansen lii finnim Sämirääđi kirjálâšvuotâpalhâšume jo kuohtii: ive 2012 kirjestis Sárá beaivegirji já uđđâsist ive 2016 kirjestis Mun lean čuoigi. Njuhčâmáánust 2024 sun finnij Ibsen-palhâšume iävtukkâsvuođâ čaitâlmistis Sálva Håndtak, mon vuosâeehid uárnejui čohčâmáánu 6. peeivi 2023 Hålogaland teatterist.

11. okko

Cha cha cha lii syemmilâš musikkár Käärijä pittá, mii almostui uđđâivemáánu 17. peeivi 2023. Tain pittáin sun vuoitij ive 2023 Uđđâ muusik kišto já tain sun ovdâstij Suomâ ive 2023 Euroviisuin Liverpoolist, Ovtâstum kunâgâskoddeest.

Cha cha cha lii suomâkielâg pittá, mon lávlu syemmilâš musikkár Käärijä. Pitá láá sannim Käärijä, Aleksi Nurmi já Johannes Naukkarinen. Nurmi já Naukkarinen lává meid nuottim pitá.

Käärijä muštâl, ete 2 min 55 sek pištee pittá lii aargâ vájáldittem rämidemlaavlâ. Ráp-pittá lii finnim vaikuttâsâid elektropopist já meetaalmuusikist já eromâšávt Käärijä mielâmuusikjuávhust, meetaaljuávhust Rammsteinist.

Helsingin Sanomat toimâtteijee Juuso Määttänen mielâst piitán láá ovtâstittum ráp-, pop-, rock- já elektromuusik hiäivulávt jolâs vuovvijn. Sun meid pahudij, ete puoh kištopittáin tot lii sehe vájálduumettummus já epitáválumos já ete tot luhostui pyeremusávt.

12. okko

Taažâ, virgálávt Taažâ kunâgâskodde (kirjetárukielân Kongeriket Norge, uđđâtárukielân Kongeriket Noreg, orjâlâškielân Norgga gonagasriika, maadâsämikielân Nöörjen gånkarijhke, juulevsämikielân Vuona gånågisrijkka, kveenikielân Norjan kuninkhaanvaltakunta), lii jiečânâs staatâ tave-Euroopist. Ton uáivikaavpug lii Oslo. Taažâst ääsih 5 550 203 olmožid.

Ive 1991 rääjist Taažâ kunâgâs já staatâhovdâ lii lamaš Harald V, já Taažâ roonnig lii lamaš Sonja. Ive 2021 Taažâ pargeipiäláduv politikkár Jonas Gahr Størest šoodâi Taažâ haldâttâhjođetteijee ađai Taažâ uáiviminister.

13. okko

Q'ero (meiddei Q'iru tâi Quero) lii algâaalmug Paucartambo eennâmkoddeest, Cusco kuávlust Perust. Sij sárnuh keččuakielâ já tärhibeht Cusco-Collao kuávlukielâ.

Q'eroh kulostuvvii, ko perulâš antropolog Oscar Núñez del Prado Cuzco ollâopâttuvvâstteividij moddijn Q'ero-ulmuin ive 1949 Q'ollorit'i pase juhleest. Kuttâ ive maŋeláá sun jođettij tutkâmušmätkikode Q'eroi siijdân, kost sun paddij siijdâ puárásumosij mainâsijd Q'ero algâaalmugist tain aaigijn ovdil ko Cusco kaavpug lâi ubâ šoddâm.

Q'ero vuoiŋâliih ärbivyevih, moh láá nanosávt čonnâsum kuávlu luándun, láá tobdoseh pirrâ maailm. Pachamama (anarâškielân Eeni Eennâm) já Apus (pase väärih), láá uási Q'eroi maailmuáinust. Paqoh láá Q'ero-aalmug pyeredeijeeh já tietteeh, kiäh išedeh sii siärvusijd. Tááláá ääigi Q'ero paqoh máttáátteh jieijâs vuovijd meid iärásáid ko tuše jieijâs ulmuid.

14. okko

Koojoot (Canis latrans) lii Tave-Amerikist iälusteijee peenuvellee. Suomâkielân koojoot lii "kojootti". Eŋgâlâskielân ton noomah láá ei. "coyote", "American jackal", "prairie wolf" já "brush wolf". Navajokielân tot lii "mą'ii".

Koojoot äštih ulmuuh, puumah já kuumpih. Tot kuittâg sáttá motomin parâttâllâđ kumppijn, já talle šaddeh nk. "coywolf"-hybrideh. Motomin rävis kojotijd láá pivdám meiddei räniskuobžah, čapiskuobžah, amerikalligaattoreh, kanadailvâseh já kuáskimeh.

Kojoteh láá hárjánâm eelliđ puohlágánijn ekosysteemijn, já tondiet toi raavâdvalje lii uáli jo viijđes. Kojoteh pivdeh stuorrâ elleid voolvijn teikkâ paarâin já ucebijd elleid vist táválávt ohtuunis. Kojoteh uávuttâleh salâselleid tassaaš ko toh väibih já kaččeh. Siämmáánáál ko eres-uv penuvelleeh, kojoteh vyerkkejeh paijeelmiärálii ravâdis. Kojoteh láá aktiivlumoseh aarriiđeed teikkâ ehidist, mutâ kaavpugijn toh joteh täävjib iho.

15. okko

Albert Einstein (14. njuhčâmáánu 1879 Ulm, Saksa kiäisárkodde – 18. cuáŋuimáánu 1955 Princeton, New Jersey, Ovtâstum staatah) lâi saksajuudalâš teoreetlâš fysikkár. Suu tobdosumos pargo lâi tiädduvyeimi kovvejeijee koskâvuođâlâšvuotâteoria. Sun vaiguttij meid ennuv kvanttâmekaniik sehe kosmologia ovdánmân, já suu aneh ohtân 1900-lovo merhâšitteemusâin fysikkárijn.

Einstein finnij ive 1921 Nobel-fyysiikpalhâšume čuovâšleđgâlâš almoon čielgiimist já aatoom eksistens tuođâštmist Brown jođo vievâst.

Einsteinân fallui Israel president virge skammâmáánu 16. peeivi 1952, mut Einstein ij váldám tom vuástá, veik sun oonij faallâm stuorrâ kunnen.

16. okko

Sámi Grand Prix lii sämmilâš juoigâm- já lávlumkišto, mon Säämi muusikfestivaal -servi (orjâlâškielân Sámi musihkkafestivála, tárukielân Samisk Musikkfestival) uárnee jyehi ive Kuovdâkiäinust Taažâ peln pessijâšmarkkânij ääigi pessijâšlávurduv. Sámi Grand Prix artisteh puátih enâmustáá Taažâst, Ruotâst já Suomâst.

Vuossâmuš Grand Prix uárnejui ive 1990. Grand Prix uárnejui jyehi ive tastmaŋa eereeb ive 2020, ko ubâ Säämi pessijâšfestivaal ij uárnejum koronaviruspandemia tiet.

Kištoost láá kyehti uási: juoigâmuási já lávlumuási. Jyehi ive juoigâmuásist láá 10 uásálisted já lávlumuásist 6 uásálistee, kiäh jyeigih já lávluh jiešrahtum, almostitmettum muusikpittáid. Juoigâmuásán puáhtá uásálistiđ ärbivuáválij juáigusijguin, livđijguin, leuʹddijguin, vuolleiguin teikkâ vuelieiguin čuojâldittemttáá. Laavlâ puáhtá leđe mii peri muusikšlaajâid, mut pitá säänih ferttejeh leđe monnii sämikielân. Lávlumuási vyeittee piäsá uásálistiđ Liet-Lávlut-kiišton.

17. okko

Mánukoppâ lii koopâhámásâš mánusâšsyeji. Tot piäijoo mánusij ääigi nissoon iämádâhân nuuvt ete mánusâšvardem čuággoo toos. Siämmáásullâsâš mánusâšsyeji lii mánuskiärru, mii sulâstit váhá pessaar. Mánuskiäru kuittâg pieijih pajeláá ko mánukoopâ, aaibâs kuáhtunjäälmi oovdân.

Ko mánukoopâ verdid eres mánusâšsuojijd, te tot lii kuhesáigásii kiävtust ekologâlub já häälbib muulsâiähtu. Kevttim algâttem lii kuittâg tivrâsub tanen ko ohtâ mánukoppâ máksá eenâb ko pakkeet tagarijd mánusâšsuojijd, moh kiävttojeh tuš ohtii.

Mánukoopâid valmâšteh ovdâmerkkân talhâstieđâlii silikonist, luándukumist já TPE-lastikist.

Mánukoppâ ij lah uđđâ hutkos, pic ton toimâmmekanism keksejui jo 1930-lovvoost. 1900-lovvoost maaŋgah pegâlmâs irâttâsah iskii levâttiđ tiäđu mánukoopâin, mutâ karttii joskâđ stuárráámuu uási koopâ pyevtittâsâin, tastko ulmuuh iä tuárvi uástám taid.

18. okko

Anna Göldi teikâ Göldin (24. roovvâdmáánu 1734 Sennwald, St. Gallen kanton, Sveicci – 24. kesimáánu 1782 Glarus, Glarus kanton, Sveicci) lâi sveiccilâš nissoon, kote sormejui nuáidivuođâ keežild. Sun lii majemuš nuáidin sujâttum nissoon Euroopist.

Maaŋgah totkeeh keččih, et Anna Göldi jäämmim jooskâi äigipaje. Ton maŋa nuáidivuotâ ij innig lamaš merhâšittee sujâttâs Euroopist. Ulmuuh tuhhiittii kuuloold čuovviittâs jurduid. Anna paasij historján "majemužžân nuáidin". Sun lii symbol nisonijn, kiäh láá sordâšum já láá killám väldiráhtusij tiet.

Onnáá peeivi Glarus kantonist tuáimá Anna Göldi -siäđus. Tot paijeentuálá museo, mii muštâl nuáidi vááinui historjást já olmoošvuoigâdvuođâi ovdánmist. Museost uážžu lasetiäđuid Anna elimist já riehtijotemist. Tobbeen suogârduvvoo meiddei, maht palo já väldi pyehtih šoddâdiđ stuorrâ puástuvuođâ. Anna Göldi äšši muštoot, et puáris oskomušâi tiet puáhtá adeliđ vuoigâdvuođâ toohâđ julmes tavoid. Tiäđuh já ávusvuotâ láá pyeremus syeji tággáár vuástá.

19. okko

Eurooplâš kuosâkodde (Dama dama) lii sorvâellei hiäimun kullee kavrâsšlaajâ. Kuosâkoddešlaajah láá kyehti: eurooplâš kuosâkodde já persialâš kuosâkodde (Dama mesopotamica). Eurooplâš kuosâkodde lâi uáli jo pivnohis ellee Euroop kunâgâslijn muorâkaardijn, já ovdâmerkkân Ruotân vuossâmuuh kuosâkodeh puáhtojii jo 1500-lovvoost.

Eurooplâš kuosâkodde ij lah táválâš šlaajâ Suomâst, já tot tiättoo iänáážin Inkoost, Hyvinkääst já maadâviestâr-Suomâ suáluikuávluin. Hyvinkääst lii stuárráámus populaatio. Ive 2006 Suomâst lijjii suullân 600 kuosâkodded, ive 2011 suullân 300 já ive 2016 suullân 500.

Orásijn láá čuárvih, moh šaddeh stuárráámuu kukkodâhân talle ko ores lii kuulmâihásâš. Ton räi čuárvih láá uccâ säägih. Čoorvij kukkodâh lii suullân 60 cm. Euroopliih kuosâkoddeoráseh kočâtteh čorvijdis jyehi kiiđâ parâttâllâmääigi maŋa, já čuárvih šodâškyetih tállân uđđâsist. Mađe säävrib já puárásub ores lii, te tađe stuárráábin ton čuárvih šaddeh.

20. okko

Euroviisuh-lávlumkišto 2025 lii 69. kerdi, ko lávlumkišto uárnejuvvoo. Kišto uárnejuvvoo Baselist, Sveeicist tondiet ko Sveeici ovdâsteijee Nemo vuoitij ive 2024 kišto, ko sun finnij finalist 591 čyegisid pitástis The code. Kišto uárnejeh Euroop almosradiounion (EBU) já Sveeici almosradiofinnodâh SRG SSR.

Semifinaleh uárnejuvvojeh vyesimáánu 13. peeivi já 15. peeivi 2025. Fiinaal uárnejuvvoo vyesimáánu 17. peeivi 2025. Ive 2025 lii kuálmád kerdi, ko Euroviisuh uárnejuvvojeh Sveeicist. Euroviisuh uárnejuvvojii Luganost ive 1956 já Lausannest ive 1989.

Ive 2025 Euroviisuin láá maaŋgah tábáhtussajeh: St. Jakobshalle, St. Jakob-Park, Steinenvorstadt, Barfüsserplatz já Basel messu- já kongreskuávdáš. Euroviisui uáivitábáhtussaijeen lii čohčâmáánu 26. peeivi 1976 lekkum maaŋgâtooimâareena St. Jakobshalle. Areena ij lah Baselist, pic lii het-het Basel já Münchenstein rääji nubebeln. Maaŋgâtooimâareenast čäähih 12 400 olmožid, já tobbeen uárnejuvvojeh ei. valastâllâmtábáhtusah já konserteh.

21. okko

Pedar Jalvi ađai Lemehaš-Biehtár (š. Piera Klemetinpoika Helander, 10. cuáŋuimáánu 1888 Ucjuuhâ, Suomâ stuorrâfurstâkodde – 8. porgemáánu 1916 Aanaar, Suomâ stuorrâfurstâkodde) lâi sämmilâš kirječällee. Sun almostitij kirje sämikielân vuossâmužžân sämmilâžžân Suomâst.

Jalvi juuđij asâttâhškoovlâ iivij 1897–1901 já valmâštui máttáátteijen Jyväskylä seminaarist ive 1915. Suu vuossâmuš muštâlus Lappalaisten joulunvietosta almostui Lasten Joulu -kirjeest ive 1912 Pekka Pohjansäde -noomáin. Jalvi šoodâi Suomâ vuossâmužžân sämmilâžžân kirječällen, ko suu tiivtâid já muštâlusâid siskeldeijee Muottačalmit almostui ive 1915. Kirje lii sämmilii kirjálâšvuođâ klassikko.

Valmâštum maŋa sun poorgâi máttáátteijen Savitaipalest, mut puáccái tuberkulosân já halijdij maccâđ páikkásis Ucjuuhân. Sun jaamij Anarist tuše 28-ihásâžžân.

22. okko

Cucuteni–Trypillia-kulttuur kuávlu káártást

Cucuteni–Trypillia-kulttuur lâi olmoošsiärvádâh, mii eelij suullân 6 000 ihheed tassaaš Čapismeerâ taavaabeln. Sij huksejii stuorrâ aassâmsoojijd tááláin Romania, Moldova já Ukraina kuávluin. Motomijn aassâmsoojijn láá tuhátteh tááluh. Maaŋgah totkeeh aneh täid aassâmsoojijd Euroop vuossâmužžân stuorrâ kaavpugin. Nubeh oppeet suogârdeh, lii-uv koččâmâš olmâ kaavpugijn vâi tuše stuorrâ siijdâin. Jyehi tááhust taah sajeh lijjii uáli epitáváliih Euroop arâhistorjást.

Cucuteni–Trypillia-kulttuur piištij kuhháá, suulân 2 000 ihheed. Talle tot lappui kyeđehánnáá magarijdgin meerhâid. Ovdil maaŋgah tiäđuh taan aalmugist illá huámmášuvvojii, tastko sii aassâmkuávlu lii kukken kuávluin, moh táválávt láá tutkum eenâb, tegu Sumer teikâ toovláš Egypt.

23. okko

Lájukappeer lii säminisonij ärbivuáválâš leđđeekappeer, mii lâi anarâšâin já tavesämmilijn kiävtust aainâs-uv 1800-lovo loopâ räi.

Lájukappeer sulâstit uáiviuásis tááhust táválii säminisonij leđđeekappeer, mutâ kappeer juátkoo čuárvin uáivičohheest, já čuárvi siskiibel uási, lááju, lii rahtum muorâst. Argâpeeivij uáivi häämi čuávvoo kappeeruási puovtij kevttiđ tagarin, já posij ääigi toos lohtui čuárviuási. Historjálávt kirjálâšvuotâ muštâl lájukaperijn 1700-lovvoost ovdâskulij. Syemmilâš pappâ Antti Andelin čáálá 1800-lovo koškâmuddoost, maht puohahasiih nisoneh onnii lájukaperijd, já ete sämialmai lâi čiävláá, jis suu kálgu já nieidah onnii lájukappeer markkânijn. Sämmilâš kirječällee Pedar Jalvi kovvee lájukappeer ano heejâin. Myerssee oonij lájukappeer lájuttáá, já hervâpäädih lijjii korrum láju-uásán ložžâsávt. Siämmáásullâsâš tääpi lii vala-uv uáinimnáál sämmilijn heejâin. Tovláin heejâin eres nisoneh onnii lájukappeer, mast lâi lááju. Heejâi maŋa irge adelij myerssei jieijâs rähtim uđđâ lááju.

24. okko

Uluru lii eromâš stuorrâ pähti Taveterritoriost Australiast. Tot lii Australia algâaalmugij pase pähti. Kuávlust áásá anangu-algâaalmug, mii oomâst Uluru.

Uluru alodâh eennâmaaseest lii 348 meetterid já pirâsmitto lii 9,4 kilomeetterid. Eennâm alne orroo uási lasseen pähti juátkoo eennâm vyelni joba maaŋgâ kilomeetter verd. Pähti lii šoddâm čunoikeeđgist, mon oolâ šodâškuottii keerdih maŋgâ čyet miljovn ihheed tassaaš. Čunoikeđgi muurrân täsivávt nuuvt et Uluru uccán kuuloold.

Uluru ruopsis ivne, mii lii eromâš čuovvâl piäiváápajanem já -lyeštim ääigi, puátá čunoikeeđgi siskeldem ryevdist, mii lii ruástum.

Vuosmuš ulguupiälásâš olmooš, kote lii uáinám Uluru, lii William Gosse ive 1873. Sun adelij toos noomâ "Ayers Rock" (anarâškielân Ayers pähti), tastko Australia tallaš uáiviminister lâi Sir Henry Ayers.

Aalmuglâšmecci lasettui UNESCO maailmärbiluvâttâlmân ive 1987, já ive 1994 meiddei ton kulttuurlâš árvu lasettui suoijâlmân.

25. okko

Sir Terence David John Pratchett ađai Terry Pratchett (28. cuáŋuimáánu 1948 Beaconsfield, Buckinghamshire, Eŋland – 12. njuhčâmáánu 2015 Broad Chalke, Wiltshire, Eŋland) lâi eŋlandlâš kirječällee. Sun šoodâi tobdosin saatiirlij fantasiakiirjij čällen já eromâšávt suu Discworld-kirjerááiđust.

Terry Pratchett šoodâi Buckinghamshirest. Suu eeči David lâi insiner já enni Eileen poorgâi čällen. Pratchett halijdij toimâtteijen, já ive 1965 sun finnij vuosmuu pargo hárjuttellen páihálii loostâst. Sun poorgâi toimâtteijen 1970- já 1980-lovoin ovdil ko sust šoodâi ubâáigásâš kirječällee ive 1987.

Pratchett lijkkui scifi- já fantasiakirjijd jo nuorâ almajin, já 17-ihásâžžân sun čäliškuođij vuosmuu roomaan, The Carpet People, mii almostui ive 1971. Sun čaalij kiirjijd The Dark Side of the Sun (1976) já Strata (1981) ovdil ko suu vuosmuš Discworld-roomaan, The Colour of Magic, almostui ive 1983.

26. okko

Kunâgâsluosâ (Oncorhynchus tshawytscha) lii kuálhismeerâluosâi suuvâ stuárráámus šlaajâ.

Kunâgâsluosah teddih 4,5–22,7 kg, mutâ stuorrâ ohtâgâsah láá joba 59 kg. Alaska Kenaijuuvâst kunâgâsluosah teddih koskâmiärálávt 16,8 kg. Kunâgâsluosah láá 60–90 cm kuheh, mutâ toh pyehtih leđe joba 150 cm kukkosiih.

Kunâgâsluosah iälusteh Kuálhismeerâ taveoosijn Korea njargâenâmist já Japanist ain Kalifornia räi. Kunâgâsluosah tiättojeh Ruošâst-uv, eromâšávt Kamtšatka njargâenâmist mut meiddei Nuorttâ-Siberia meerâst já Tave-Jieŋâmeerâst.

Kunâgâsluosah láá ištâdum maŋgáid kuávloid Kuálhismeerâ ulguubel. Suomâst kunâgâsluosah ištâduvvojii iivij 1935–1937 Kokemäkijuuhân, Oulujuuhân já Höytiäinenjáávrán. Pisovâš kunâgâsluosânääli ij kuittâg kuássin šoddâm.

27. okko

Sonja (š. syeinimáánu 4. peeivi 1937, Oslo, Taažâ; noomáin Sonja Haraldsen) lii Taažâ tááláš roonnig.

Sust šoodâi Taažâ ruuvnâprinses, ko porgemáánu 29. peeivi 1968 sun já Taažâ prinssâ Harald naajáin. Ko uđđâivemáánu 17. peeivi 1991 kunâgâs Olav V jaamij já prinssâ Haraldist šoodâi jiečânâs Taažâ kunâgâs, te Sonjast šoodâi Taažâ roonnig.

Kesimáánust 1958 Sonja Haraldsen já ruuvnâprinssâ Harald teiváin vuossâmuu keerdi juuhlijn. Ive 1959 Harald povdij Sonja kaadeetškoovlâ tanssáid. Tobbeen sunnust váldojii koveh oovtâst vuossâmuu keerdi.

Haraldist já Sonjast láá kyehti päärni: Märtha Louise já Haakon. Prinses Märtha Louise šoodâi čohčâmáánu 22. peeivi 1971 já ruuvnâprinssâ Haakon syeinimáánu 20. peeivi 1973.

28. okko

Muorâtikke (Ixodes ricinus) tâi puŋkki lii ellee, mii kulá puŋkkijd. Ton käskim puáhtá levâttiđ varâlijd taavdâid ulmuid. Muorâtikke tiättoo Tave-Afrikist já vijđes kuávluin Euroopist. Suomâst ton tiettumkuávlu olá Ålandist rááján, mii jotá Joensuust Oulun. Tavemuuh näälih láá Ruávinjaargâ kuávlust.

Muorâtikke lii smavvâ ellee: rävis muorâtihe roppâ lii 3–4 mm kukkosâš. Nuorâ muorâtiihij ađai nyymfij kukkodâh lii vuálá 2 mm, já kiivsâ kukkodâh lii vuálá 1 mm. Niŋálâs lii kuohtii nuuvt styeres ko ores. Ton roppâ lii tuolbâs.

Tego puoh evniellein, muorâtihheest láá nelji jyelgipaarâ, käibiruáhih já kyevtuáság roppâ. Kiivsâin láá kuittâg tuše kulmâ jyelgipaarâ. Muorâtihe jyelgih láá tevkkâdeh. Ovdâroppâ lii čappâd, já monnjâroppâ vist lii ruopsisruškâd.

29. okko

Haenyeoh (koreakielân 해녀, meerâi nisoneh) láá čepis puohčâleijeenisoneh Maadâ-Korean kullee Jeju-nommâsii suollust. Sij čuággih merâponneest merâäimisäpligijd, merâmaarfijd, sierâlágánijd šlieddâelleid já merâtiäpuid vyebdim várás. Haenyeoh pyehtih puohčâđ joba 15 meetter jieŋŋâlvuotân, mutâ sij iä keevti happivuovdâid. Ko haenyeoh láá pajanâm čäsuáiván, te sij lyeštih tiätu njurgâsjienâ, sumbisori. Tot iššeed luovâsmittiđ čiđđâdioksid sii kiäppáin.

Haenyeo-kulttuur lii maŋgâčyet ihheed puáris. Haenyeoh hárjuttâlškyeteh puohčâm jo nuorrân. Sij pargeh nuuvt kuhháá ko pisoh tiervâsin. Ive 2025 puárásumos haenyeo lâi 95-ihásâš nissoon, kote jooskâi porgâmist 90-ihásâžžân. Kulttuur lii kuittâg uhkedum, tastko nuorah iä innig šoodâ haenyeon. Ive 1966 haenyeoh lijjii áárvu mield 24 000. Ive 2023 sij lijjii tuše 2 800, já sist iänááš lijjii paijeel 70-ihásiih.

30. okko

Tiina Juulia Sanila-Aikio (nuorttâlâškielân Paavvâl Taannâl Tiina; š. njuhčâmáánu 25. peeivi 1983, Čevetjävri, Suomâ) lii nuorttâlâš pajeolmooš, musikkár, máttáátteijee já politikkár. Iivij 2012–2015 sun lâi Suomâ sämitige värisaavâjođetteijee já iivij 2015–2019 sämitige saavâjođetteijee.

Ive 2005 Sanila-Aikio almostitij maailm vuosmuu nuorttâlâškielâg rockskiäru suu muusikjuávhoin, Tiina Sanila Bandáin. Skiäru nommâ lii Sääʹmjânnam rocks! já tom pyevtittij Tuupa Records Oy.

Sämitige alguu vuáđuld Yle já Gutsy Animations -pyevtittemfinnodâh rähtiškuottii uđđâ Muumileehi-rááiđu orjâlâškielân, anarâškielân já nuorttâlâškielân. Sanila-Aikio lii jurgâlâm taam rááiđu nuorttâlâškielân já tai jurgâlusâi vuáđuld meid jienâčaittâlâm Muumieeni roolâ nuorttâlâškielâg rááiđust.

31. okko

Aanaar Pride lii aanaarlij pridefestivaal, mii Aanaar nuorâistivrâ uárnee jyehi keesi Anarist. Ive 2025 Aanaar Pride uárnejuvvoo porgemáánu 2. peeivi.

Vuossâmuš Aanaar Pride uárnejui syeinimáánu 2. peeivi 2022. Fáruluvâi jottee juávkku vuolgij Sale-käävpi oovdâst já moonâi Aanaar markkân čoođâ Saijoos šiljo räi. Tastmaŋa ehidist lijjii jieškote-uvlágáneh konserteh, sahâvuáruh já savâstâlmeh. Iärásij lasseen lávdástii Kaisla Suomisii bändi Pain in the Balls sehe Amandaid, kii lii Suáđigilist vuálgus leijee musikkár. Ohjelmân kuulâi meiddei tánssámpáájá. Tábáhtusân uásálistii suulân 100 olmožid.

32. okko

Myskivuáksá (Ovibos moschatus) lii Vuovdâčorvâgij hiäimun kullee stuorrâ kyeppirellee.

Myskivuávsá sevealodâh lii 1,1–1,5 m. Orásij kukkodâh lii 200–250 cm, já niŋálâsâi kukkodâh lii 135–200 cm. Seibi lii uánihâš, tuše 10 cm kukke. Oráseh teddih 250–400 kg, já niŋálâsah teddih 200–250 kg.

Myskivuávsá lavdâm lâi hirmâd vijđásub pleistoseenpaje ääigi, já tot tiettui Siberia já Tave-Amerik arktisijn kuávluin, Uralvaarijn já Ruánááenâmist. Onnáá peeivi myskivuáksá iälust tave-Kanadast, Ruošâst, Ruánááenâmist já Alaskast. Alaskast myskivuáksá jaamij suhâjämimân 1800-lovo loopâst, mutâ tot puohtui maasâd jo ive 1934. Ulmuuh láá tuálvum myskivuávsáid meiddei Taažân já Ruošân. Taažâ Dovre-nommâsii kieldâst motomeh myskivuávsáh värrejii kuittâg Ruotân.

33. okko

Shanghai lii ässeelovo mield Kiina stuárráámus kaavpug. Shanghai lii ohtâ Kiina tehálumosijn ekonomâlijn kuávdáin já ohtâ maailm stuárráámuin hamânijn.

Nommâ "Shanghai" meerhâš "meerâ alne": 上 (shàng/⁶zaon, "alne") já 海 (hǎi/hé, "meerâ"). Tot kevttui vuossâmuu keerdi suullân ive 1075 Song-dynastia ääigi talle ko kuávlust lâi siämmáánommâsâš kuálásteijeesijdâ.

Shanghai lii Jangtsejuuvâ njäälmi já Hangzhouluovtâ kooskâst Nuorttâ-Kiina meerâ riddoost. Tavveen já viestârist kaavpug rájášuvá Jiangsu eennâmkoodán já maadâviestârist vist Zhejiang eennâmkoodán. Haaldâtlávt Shanghain kuleh eidusâš kaavpug, ton aldasijn leijee ovdâkaavpugeh já eennâmkuávlu.

Shanghain kuleh maaŋgah suolluuh, moh láá Jangtsejuuvâst já Nuorttâ-Kiina meerâst. Suolluin puoh stuárráámus lii Chongming. Kaavpug čoođâ kolgee Huangpu lii Shanghai válduášálâš čäcikäldee. Huangpujuuhân lahtoo Wusongjuuhâ, mon mield piäsá sisenâmân. Ráhtálâšvuođâ, tálutuálu já taampâi pasâttâsčääsih pilledeh kuábbáá-uv juuvâ čäcikvaliteet. Shanghaist čuolmân láá meiddei ááimu- já larmânyeskidmeh.

34. okko

Steven Allan Spielberg (š. juovlâmáánu 18. peeivi 1946, Cincinnati, Ohio, Ovtâstum staatah) lii ohtâ Hollywood tobdosumosijn elleekovestivrejeijein, kii lii stivrim maaŋgâlágán elleekuuvijd ain scifi-elleekuuvijn historjálâš já suátielleekuuvijd. Sun lii toimâm meid pyevtitteijen já lii ohtâ DreamWorks studio vuáđudeijein. Spielberg lii ohtâ riggásumosijn elleekoverähtein maailmist.

Spielberg vaikuttâs lii lamaš styeres já suu elleekoveh láá 1970-lovo maŋa miäruštâllâm, eenâb ko eres elleekoveh, mii lii piivnoh elleekoverähtimist. Maaŋgah suu elleekuuvijn láá lamaš miänástusah, moid sehe keččeeh já kritikkáreh láá lijkkum.

Spielberg lii maŋgii muivim ulmuid toin, maht sun lii ráhtám kyehti aaibâs ereslágán ollâproofiil elleekove oovtâ siämmáá ive ääigi. Sun lii kieđâvuššâm elleekuvijnis maaŋgâlágán aašijd tego sevŋis kuuvijd ulmui ráhtám teknologiast, optimistlijd komovuođâmainâsijd já meid stuorrâ koččâmušâid maailmist tego suáđi, näliolgoštem já holokaust.

35. okko

Diana, Wales prinses (Diana Frances, j.s. Spencer, 1. syeinimáánu 1961 Sandringham, Eŋland – 31. porgemáánu 1997 Pariisi, Ranska) lâi tallaa ruvnâárbálii prinssâ Charles vuosmuš kálgu. Sun lâi prinssâ William já prinssâ Harry enni.

Sun lii šoddâm Park Housest, Sandringhamist. Sun juuđij škoovlâ Eŋlandist já Sveeicist. Ive 1975 sust šoodâi Lady Diana Spencer. Sun kulostui, ko sun kihlui prinssâ Charlesân. Diana já Charles naajáin St. Paul katedraalist syeinimáánu 29. peeivi 1981, já heejâid keččii paijeel 750 miljovn olmožid. Suoi iäránáin porgemáánust 1996.

Kensington paalaac muorâkáárdán lii ciäggum pääcis Diana kunnen. Pääcis čaittui syeinimáánu 1. peeivi 2021, kuás Diana šoddâmist lâi kuullâm 60 ihheed. Páccá lii veerrâm Ian Rank-Broadley.

36. okko

Puuma (Puma concolor) lii stuorrâ kissáellee, mii iälust Tave-Amerikist, Kuovdâ-Amerikist já Maadâ-Amerikist.

Puuma lii maailm niäljádin stuárráámus kissáelleešlaajâ, já jaguaar maŋa tot lii Tave-Amerik nubben stuárráámus kissáellee. Ores tiäddá 53–72 kg, já niŋálâs tiäddá 34–48 kg. Puuma sevealodâh lii 60–90 cm. Ores kukkodâh lii suullân 2,4 m njuuneest seibikiäčán, já niŋálâs kukkodâh lii 2,05 m. Puuma seibi lii suullân 66–82 cm kukke. Stuárráámus puuma kuddui ive 1901. Tot teedij 105,2 kg.

Puuma ivne mulsâšud ennuv ohtâgâsâi kooskâst. Puuma turkkâ lii uánihâš já times, já tot puáhtá leđe ruškisfiskâd, ruopsisruškâd já silbâräänis. Puuma kääibist, čuddust já poksâmijn láá vielgis soksâmeh. Čiivgâin láá tevkis tiälhuh. Seibikeeči já peeljih láá čappâdeh. Puuma päänih láá kuheh já pasteleh. Toiguin puuma puáhtá halkkâliđ salâsis sehe čuoppâđ taavtijd, piärgu já tekkisuonâid.

37. okko

Anna Näkkäläjärvi-Länsman (š. 1979 Aanaar) lii sämmilâš jyeigee, lávloo, šuoŋârähtee, kulttuurpargee, sämimuusik máttáátteijee já náguskirjetotkee. Sun lii tobdos meiddei artistnoomáin Ánnámáret. Anna Näkkäläjärvi-Länsman ráhtá lavluid já juáigusijd orjâlâškielân, já sun lii toimâm Ijâttes ijjâ -muusikfestivaal taiđâlâš jođetteijen jo maŋgâ ive.

Sun uásálistij Säminuorâi taaiđâtábáhtusân 11-ihásâžžân oovtâst eres jyeigeiguin. Tastmaŋa sun kiddiistui muusikist já čuojâtškuođij klarinet Anarist. Suu klarinetmáttáátteijee lâi Marja Mustakallio. Maŋeláá Anna varrij Ruávinjaargân. Tobbeen sun juuđij luvâttuv já siämmást luuvâi klarinetčuojâttem Laapi muusikopâttuvâst, kost suu máttáátteijee lâi Esko Parikka. Luvâttuv maŋa sun varrij Tamperen juátkiđ muusikuápuidis. Valmâštum maŋa sun varrij Helsigân luuhâđ Sibelius-Akatemiast.

Anna varrij maasâd Ruávinjaargân ive 2008 Hämeenlinnast, kost sun lâi čuojâttâm klarinet Suáldátsuáittukoddeest. Ive 2011 sun naajâi ucjuvlâš puásuialmai já sämipolitikkár Asko Länsmanáin.

38. okko

Pesipállu (suomâkielân Pesäpallo, uánidum pesis) lii Suomâ aalmuglâšspellâ. Tom ovdedij Lauri "Tahko" Pihkala 1900-lovo aalgâkeččin. Suomâst pesipáálu alemuuh liigah láá Almai Superpesis já Nisonij Superpesis.

Speelâ ulmen lii finniđ eenâb kaččâmijd (čuággáid) ko vuástálistee. Siskiedist spelleeh časkeh páálu vuáruluvâi já irâtteh kaččâđ kuulmâ peesi peht maassâd päikkipiäsán. Jis spellee luhostuvá täst, te suu juávkku finnee kaččâm. Olgokiedist spelleeh irâtteh tuáppuđ páálu já puáldiđ vuástálistee spelleid toin naalijn, ete sij toimâtteh páálu pessijd ovdilgo vuástálistee spelleeh kiergâneh toid.

Spellâ lii juohhum kyevti uásán, já kuohtuin oosijn kuohtuuh juávhuh spellih nelji vuárupaarâ (neljii siskiedist já neljii olgokiedist). Kuohtui oosij kaččâmeh rekinistojeh sierâ, ađai vuosmuu uási kaččâmeh iä innig vaaigut nube uásán. Jis uásivuáituh maneh táásá, te spiälloo táválávt supervuárupaarâ já táárbu mield vala pááikánčaskemkišto.

39. okko

Kiärun kirkko (ruotâkielân Kiruna kyrka) lii ive 1912 kiävtun vihkum stuorrâ uđđâgootiiklâš-jugendlâš muorâkirkko Kiärunist Norrbotten läänist Ruotâst. Tom vuávái ruátálâš arkkiteht Gustaf Wickman. Kiärun kirkko kulá Jukkasjäävri servikoodán, mii vist kulá Luleå pispekoodán. Ruukifinnodâh LKAB adelij kirho servikoodán ive 1912.

113 ihheed maŋeláá kirho ferttij sirdeđ nuortâs uássin Kiärun kaavpugsirdemist. Kirkko lii tääl Kurravaaravägen 4 pellâst suullân 3 km keččin puáris sajestis.

Ive 2025 Kiärun kirkko varrij uđđâ sajan. Mätki aalgij porgemáánu 18. peeivi já nuuvâi porgemáánu 20. peeivi. Kirho sirdem lâi uási stuárráb projektist, mast ubâ Kiärun kaavpugkuávdáá ferttij sirduđ ruukifinnoduv LKAB ryevdiruuki oovdâst. Ryevdiruuki tooimâ keežild eennâm uhkedij vuáijuđ táálui vyelni.

40. okko

Kiäisárpingviin (Aptenodytes forsteri) lii puoh stuárráámus pingviinšlaajâ. Tot iälust Antarktisist.

Kiäisárpingviineh láá 110–120 cm kukkosiih, já toh teddih 22,7–45,4 kg. Tiäddu lii kuittâg suhâpeeleest kiddâ, já oráseh teddih eenâb ko niŋálâsah. Kiäisárpingviinij tiäddu mulsâšud iveaaigij mield, tastko sehe oráseh já niŋálâsah uážittuveh ennuv talle ko toh läälih moonijd já tipšoh uđâgáid.

Kiäisárpingviin lii čuuvtij hárjánâm eelliđ Antarktisist, kost puáhtá leđe -40 °C já puáhtá pieggâđ korrâsávt (joba 144 km/h). Čääci-uv lii uáli jo koolmâs, suullân -1,8 °C. Sahis tuulgij já assaas oollâs áánsust kiäisárpingviineh pällih kolmâ šooŋâst. Ovdil parâttâllâm oolâs lii 3 cm assaa.

Puoh jieŋâlumos mittedum puohčâm lii lamaš 565 m. Kiäisárpingviineh pyehtih puohčâđ joba 22 minuttid, mutâ motomij käldei mield mestâ tijmepele. Táválâš vuoijâmliähtu lii 6–9 km/h, mutâ kiäisárpingviineh pyehtih vuoijâđ joba 19 km/h.

41. okko

Kongo demokraatlâš täsiväldi lii staatâ Afrikist. Motomin Kongo demokraatlâš täsiväldi kočoduvvoo meid Kongo-Kinshasan ton uáivikaavpug Kinshasa mield, vâi tot iäruttuuččij pyerebeht Kongo täsivääldist ađai Kongo-Brazzavillest. Uáivikaavpugeh Kinshasa já Brazzaville láá puotâluvâi Kongojuuvâ kuábbáá-uv peln. Juuvâ kuávlust lii stuorrâ täsivis kuávlu, Kongo ääldis.

Kongo demokraatlâš täsiväldi lii ollásávt kume stielâsist peeivitäsideijee kuávlust. Šoŋŋâdâh lii pirrâ ive kume já laavtâs. Kongo áldá kuávlu lii šaddoduvâs peeleest arvevyevdi, mut riijkâ robdâoosij pajosijn láá meiddei saavaankuávluh.

Kongo demokraatlii täsivääldi vijđodâh lii 2 344 858 km², mast 77 810 km² lii čääci. Vijđoduv mield Kongo demokraatlâš täsiväldi lii maailm 12. stuárráámus staatâ.

Iivij 1971–1997 staatâ nommâ lâi Zaire. Ovdil tom Kongo demokraatlâš täsiväldi kočodui motomin Belgia Kongon, tastko tot lâi kuhháá Belgia sirdoeennâm.

42. okko

Pigga Päivi Kristiina Keskitalo (Ville-Ásllat Piggá, ive 2011 räi Lauhamaa, j.s. Järvensivu; š. porgemáánu 18. peeivi 1972 Ucjuuhâ, Suomâ) lii sämmilâš máttáátteijee, dooseent Helsig ollâopâttuvvâst sehe totkee Laapi ollâopâttuvvâst já Säämi ollâopâttuvvâst. Cuáŋuimáánust 2022 sun algâttij šoddâdemtiettuu professorin Laapi ollâopâttuvvâst. Maaŋgâi jieškote-uvlágán luáttámuštoimâi lasseen sun lii meid toimâm Sämitige Iänuduv airâsin jo ive 2016 rääjist.

Ive 2015 Keskitalo uásálistij sämitige vaaljáid Iänuduv airâsiävtukkâssân. Sun finnij 77 jiennâd já väljejui vuossâmuu keerdi sämitiggeairâsin pajan 2016–2019. Veik Keskitalo ceelhij, ete táárbu mield sun puáhtá leđe saavâjođetteijee iävtukkâssân, sun kuittâg iävtuttij Anu Avaskari saavâjođetteijen. Avaskari ij väljejum saavâjođetteijen.

Keskitalo lâi meid Iänuduv airâsiävtukkâssân čuávuváin sämitige vaaljâin ive 2019. Sun finnij 88 jiennâd já väljejui nube keerdi sämitiggeairâsin, tääl pajan 2020–2023. Keskitalo lâi uđđâsist Iänuduv airâsiävtukkâssân ive 2023 sämitige vaaljâin, main sun finnij 132 jiennâd.

43. okko

Anarâškielâ kielâpiervâl lii vuálá škovlâahasáid uáivildum peivikiäččusaje, kost párnááh uáppih anarâškielâ.

Vuossâmuš anarâškielâ kielâpiervâl vuáđudui ive 1997 Suomâ kulttuurruttârááju torjuin Anarân. Tot lii tooimâs ääigi máttááttâm anarâškielâ paijeel 60 páárnážân. Tääl taat kielâpiervâl tuáimá noomáin Piervâl. Ton ubâáigásii jođetteijen lii porgâm Ritva Kangasniemi. Vuossâmuuh kielâpiervâlpárnááh láá šoddâm jo vuorâsolmožin já meiddei sij jiejah láá porgâm kielâpiervâlist tipšon.

Meiddei Avelân vuáđudui vuossâmuš kielâpiervâl ive 1997. Taat tooimâi ihán 2001 ohtsâšpargoost Aanaar kielâpiervâláin. Párnááh lijjii tuárvi tooimâ juátkimân, mut ruttâdem lâi epivises. Tai aaigij Sämitigge finnij išeruuđâ säämi kielâ- já kulttuursiijdâ vuáđđudmân puoh Suomâ sämikieláid. Anarâškielâ kielâpiervâl jooskâi toimâmist, já ton juátken poođij kielâ- já kulttuursijdâ. Taat lâi kuulmâihásâš proojeekt, já ko tot nuuvâi, te siämmást nuuvâi meiddei anarâškielâlâš toimâ Avelist.

44. okko

Vaapiit (Cervus canadensis) lii sorvâellei hiäimu nubben stuárráámus šlaajâ já ohtâ stuárráámuin elleešlaajâin Tave-Amerikist já Nuorttâ-Aasiast. Ovdil jurdâččui, ete vaapiit lâi stuorrâkavrâs vyelišlaajâ, mutâ tááláá ääigi vaapiit já stuorrâkaavrâs nabdojeh lemin sierânâs šlaajah.

Vapitist láá maŋgâ vyelišlaajâ, main kuttâ eelih Tave-Amerikist já nelji Nuorttâ- já Koskâ-Aasiast. Šlajâttâllâm lii kuittâg viehâ epivises. Motomeh totkeeh eteh, ete puohnâssân láá tuše nelji vyelišlaajâ, já motomij totkei mield Aasiast láá vittâ, iäge nelji, vyelišlaajâ.

Eŋgâlâskielân vapitist láá noomah "elk" já ”wapiti”, já suomâkielân vaapiit lii "kanadanhirvi" teikâ "vapiti". Eŋgâlâskielâg nommâ "wapiti" puátá cree- já shawneekielâin, main vaapiit nommâ lii "waapiti" ađai "vielgis pottâ".

45. okko

Rautjärvi puáris kirkko lâi ive 1881 huksejum já kiävtun vihkum stuorrâ muorâkirkko, mii lâi Rautjärvist Maadâ-Kärjil eennâmkoddeest. Kirkko lâi kirkkoluáhá alne siämmáánommâsii jäävri maadâriddoost.

Ive 2022 juovlâpeeivi iđedist immeelpalvâlus ääigi kirkko cokkiittui pyelliđ. Puoh 30–40 olmožid pessii kirhoost šiiljon torvolávt. Ko sij pessii olgos, kirkkotornâ lâi jo čuuvtij pyelimin. Veikkâ puálukodde poođij kirho luusâ jotelávt, tot ij puáhtám piäluštiđ kirho já te juovlâmáánu 25. peeivi 2022 Rautjärvi viiđâd kirkko puolij kunnân.

Roovvâdmáánu 9. peeivi 2023 Ruokolahti kirkkostivrâ meridij huksiđ uđđâ kirho kunnân puállám kirho sajan.

46. okko

Fjodor Mihailovitš Dostojevski (ruošâkielân Фёдор Миха́йлович Достое́вский; 11. skammâmáánu 1821 Moskova, Ruošâ kiäisárkodde – 9. kuovâmáánu 1881 Pietari, Ruošâ kiäisárkodde) lâi ryeššilâš kirječällee, filosof já toimâtteijee. Sun lii tobdos eromâšávt tagarijn romanijn ko Prestuplenije i nakazanije (1866), Idiot (1869), Besy (1872) já Bratja Karamazovy (1880).

Dostojevski vuosmuš almostum kirje lâi viehâ rijjâ jurgâlus Honoré de Balzac Eugénie Grandet -romanist. Honoré de Balzac kirjálâšvuotâ vaiguttij čuuvtij Dostojevski tuojijd. Dostojevski vuosmuš jieijâs kirje Bednye ljudi almostui ive 1846. Ive 1846 almostui meiddei Dostojevski nubbe roomaan Dvojnik, mut to ij uážžum siämmáálágán vuástáväldim ko Bednye ljudi. Dvojnik maŋa Dostojevski čaalij uánihis muštâlusâid Otetšestvennyje zapiski -loostân. Sun irâttij elettiđ jieijâs čälimáin, mutâ tot lâi masa máhđuttem Pietarist 1840-lovo loopâst.

47. okko

Silbâ algâamnâstavlustuvâst

Silbâ lii algâaamnâs, mon kemiallâš merkkâ lii Ag (läättinkielân Argentum) já oornigloho 47. Putes silbâ lii muččâdávt kildee, vielgis jálumeetaal, mii lii korrâsub ko kolle, mutâ timásub ko veški. Siilbâst láá pyeremus šleeđgâ- já liegâsvuođâsirdemääpih puoh metallij juávhust.

Silbâ lii aanoost om. kuvvimpiergâsijn, čiiŋâin, šlaantijn, purâdemriäiduin, spejâlijn já elektroniikist. Valastâllâmkištoin silbâmiitaal lii távjá nubbe palhâšume. Silbâ lii meiddei ohtâ táválumosijn čiŋŋâmetallijn.

Silbâtiŋgáid teddiluvvoo virgálâš stemppâl, mast silbânalliisvuotâ almottuvvoo promillen, ađai 830 teikâ 925. Ton lasseen stemppâlist uáinojeh valmâštemive já valmâšteijee.

48. okko

Jietânâseelaand (Taurotragus derbianus) lii maailm puoh stuárráámus antiloopšlaajâ. Jietânâselandist láá kyehti vyelišlaajâ: viestârjietânâseelaand (T. d. derbianus) já nuorttâjietânâseelaand (T. d. gigas).

Ores tiäddá 400–1 200 kg, já niŋálâs vist 300–600 kg. Jietânâseelaand sevealodâh lii 128–181 cm, já kukkodâh lii 219–291 cm. Jietânâselandist lii suullân 90 cm kukkosâš seibi. Jietânâseelaand ij lah hirmâd stuárráb ko táválâš eelaand, já nommâ ”jietânâs” puátá ton čoorvijn, moh láá kuhebeh ko elandijn. Sehe orásijn já niŋálâsâin láá čuárvih: orásijn toh pyehtih leđe joba 123 cm kuheh, já niŋálâsâin 66 cm kuheh.

Jietânâseelaand tuurhâ ivne mulsâšud ruopsisruškâdist kastanjaivnásâžân. Orásij turkkâ šadda iivij mield tevkkâdubbon. Tuurhâst láá 9–17 vielgis sárgád, nubenáál ko elandist. Jietânâseelaand jyelgih láá kuhebeh ko elandist, já ovdâjuolgijn láá čapis tiälhuh.

49. okko

Suomâ teikkâ Suomâ täsiväldi (orjâlâškielân Suopma teikkâ Suoma dásseváldi, nuorttâlâškielân Lääʹddjânnam teikkâ Lääʹddjânnam tääʹssväʹldd, suomâkielân Suomi teikkâ Suomen tasavalta, ruotâkielân Finland teikkâ Republiken Finland) lii jiečânâs täsiväldi Tave-Euroopist Nuorttâmeerâ tavenuorttiibeln. Ton uáivikaavpug lii Helsig.

Suomâ staatâhovdâ lii täsivääldi president, kiän virgepaje pištá kuttâ ive, kuittâg enâmustáá kyehti virgepaje maŋaluvâi. Aalmug väljee president njuolgâ valjâiguin.

Suomâ vuáđulaavâ mield Suomâst staatâväldi kulá aalmugân já haldâttâsvääldi kevttih täsivääldi president já staatârääđi, mon jesâneh kalgeh navdâšiđ ovdâskode luáttámuš. Suomâ ovdâskode lii oovtkáámmársâš parlament. Ovdâskoddeest láá 200 aalmugovdâsteijed, kiäh väljejuvvojeh koskâvuođâlâš ovdâskoddevaaljâin. Taah vaaljah tuállojeh neelji ive kooskâi.

50. okko

Seija Anneli Sivertsen (j.s. Feodoroff, juovlâmáánu 10. peeivi 1955 Čevetjävri, Aanaar – kuovâmáánu 22. peeivi 2022) lâi nuorttâlâš máttáátteijee, jurgâleijee já lávloo. Sivertsen poorgâi iäljárávt merhâšittee já tehálii pargo, vâi nuorttâlâškielâ ovdedičij já sirduuččij čuávuváid suhâpuolváid. Toos lasseen sun poorgâi nuorttâlii kulttuur siäiluttem oovdân.

Sivertsen poorgâi uáli maaŋgânáál: máttáátteijen, jurgâleijen já lávlon. Sun poorgâi nuorttâlâškielâ máttáátteijen Čevetjäävri škoovlâst. Tobbeen sun meid raahtij maaŋgâlágánijd nuorttâlâškielâg oppâmaterialijd, ko toh iä lamaš.

51. okko

Juliaanlâš kalender lii kalender, mii lii lamaš kiävtust Euroopâst antiik ääigi rääjist. Tot finnij noomâs Julius Caesar mield. 1500-lovvoost rahtui täärhib gregoriaanlâš kalender, mon katolilâš enâmeh valdii kiävtun jo 1500-lovvoost, eres enâmeh iänááš 1750-lovvoost já Ruoššâ vääldikomettem ohtâvuođâst ive 1918.

Juliaanlâš kalender ivveest láá koskâmiärálávt 365 já 1/4 pirrâmpeivid nuuvt, ete kalenderivveest láá 365 pirrâmpeivid eereeb jyehi niäljád ive ko pirrâmpeeivih láá 366. Juliaanlâš kalender lii tääl (ive 1900 rääjist) 13 peivid gregoriaanlâš kalender maajaabeln. Ive 2100 iäru lii 14 peivid.

Juliaanlâš kalender vuáđudui rekinistmân, mon mield trooppisâš ivveest láá 365,25 pirrâmpeivid. Tondiet ko tuotâvuođâst trooppisâš ihe lii suulâi 11 minuttid uánihub, juliaanlâš kalenderijn itá ain 128 ivveest ohtâ pirrâmpeivi liijkás ennuv. Koskâääigi huámmášii, ete juliaanlâš kalender ájánij luándulijn iveaaigijn. Tanen ovdâmerkkân kiđđâpeeivijorgáldâh lâi 1500-loho älgidijn sirdâšum njuhčâmáánu 25. peeivist 11. piäiván.

52. okko

Saimaanuárju (Pusa saimensis, ovdil Pusa hispida saimensis já ovdil tom Phoca hispida saimensis) lii Saimaast iälusteijee nuárjušlaajâ. Tot lii endeemlâš šlaajâ Saimaa kuávlust já áinoo endeemlâš šlaajâ Suomâst. Saimaanuárju lii tuođâlávt uhkevuálásâš.

Ovdil saimaanuárju onnui nuárju vyelišlaaijân. Tutkâmušah kuittâg čäittih, ete saimaanuárju iärrán geeneetlávt já rááhtuslávt puoh eres nuárjuin. Tot ij lah aldahyelkki nuorttâmerânuárjoin ige laatokkanuárjoin, moi algâvuolgâ lii Atlantist, peic tot lii puáttám Suomân nuorttân tagarijn kuávluin, kost jieŋâpaje ääigi lijjii stuorrâ jieŋâjäävrih. Talle tot ruossâlistui viestârpele nuárjuiguin. Saimaanuárju sierânij jieijâs šlaaijân jo 60 000 ihheed tassaaš. Saimaa šoodâi ennuv ton maŋa, suulân 10 000 ihheed tassaaš.

Saimaanuárju tuhhiittui jieijâs šlaaijân ive 2025.