Jietânâseelaand
| Jietânâseelaand Taurotragus derbianus (Gray, 1847) |
|
|---|---|
 |
|
| Tile | VU (hiäjulum)[1] |
 |
|
Tieđâlâš luokittâllâm |
|
| Doomeen | Sellâvááimusliih Eucarya |
| Kodde | Elleekodde Animalia |
| Uáiviráiđu | Savosuonâsiih Chordata |
| Vyeliráiđu | Čielgitávtáliih Vertebrata |
| Luokka | Njomâtteijeeh Mammalia |
| Lahko | Kyeppirelleeh Artiodactyla |
| Hiäimu | Vuovdâčorvâgeh Bovidae |
| Vyelihiäimu | Kussâelleeh Bovinae |
| Suuhâ | Elandeh Taurotragus |
| Šlaajâ | derbianus |
Jietânâseelaand (Taurotragus derbianus) lii maailm puoh stuárráámus antiloopšlaajâ.[2][3][4] Jietânâselandist láá kyehti vyelišlaajâ: viestârjietânâseelaand (T. d. derbianus) já nuorttâjietânâseelaand (T. d. gigas).[1][5][6]
Jietânâselandist láá maŋgâ noomâ eŋgâlâskielân: "giant eland", "Lord Derby's eland" já "greater eland". Suomâkielân jietânâseelaand lii "sahelinelandi" teikâ "jättiläishirviantilooppi", mutâ lii kevttum meiddei taggaar nommâ ko "derbynhirviantilooppi".
Olgohäämi já stuárudâh
[mute | mute käldee]Ores tiäddá 400–1 200 kg, já niŋálâs vist 300–600 kg.[7] Jietânâseelaand sevealodâh lii 128–181 cm, já kukkodâh lii 219–291 cm. Jietânâselandist lii suullân 90 cm kukkosâš seibi.[8] Jietânâseelaand ij lah hirmâd stuárráb ko táválâš eelaand, já nommâ ”jietânâs” puátá ton čoorvijn, moh láá kuhebeh ko elandijn. Sehe orásijn já niŋálâsâin láá čuárvih: orásijn toh pyehtih leđe joba 123 cm kuheh, já niŋálâsâin 66 cm kuheh.[7]
_male.jpg)
Jietânâseelaand tuurhâ ivne mulsâšud ruopsisruškâdist kastanjaivnásâžân.[8] Orásij turkkâ šadda iivij mield tevkkâdubbon. Tuurhâst láá 9–17 vielgis sárgád,[9] nubenáál ko elandist. Jietânâseelaand jyelgih láá kuhebeh ko elandist, já ovdâjuolgijn láá čapis tiälhuh.
Lavdâm
[mute | mute käldee]
Jietânâselandeh tiättojeh maaŋgâin Afrik enâmijn: Kamerunist, Koskâ-Afrik täsivääldist, Tšadist, Guineast, Malist, Senegalist já Maadâ-Sudanist. Viestârjietânâselandeh eelih maadânuorttâ-Senegalist, tave-Guineast, maadâviestâr-Malist já máhđulávt meiddei Guinea-Bissaust.[1] Nuorttâjietânâselandeh vist iälusteh Koskâ-Afrik täsivääldist, mutâ toh tiättojii ovdil meiddei tavenuorttâ-Nigeriast, Kongo demokraatlii täsivääldi taveoosijn já taveviestâr-Ugandast. Jietânâselandeh láá meiddei lappum tagarijn enâmijn ko Ghanast, Togost, Gambiast já Elefanttähtiriddoost.
Afrikist iälusteh ohtsis 12 000–14 000 jietânâselandid, ige šlaajâ lah uhkevuálásâš, já tagarijn enâmijn ko Kamerunist, Koskâ-Afrik täsivääldist já Tšadist jietânâseelaandnääli lii stuárrum 1990-lovo rääjist. Viestârjietânâseelaand tile lii kuittâg hyeneeb, tastko nääli stuárudâh lii tuše suullân 150–200 ohtâgâssâd, já tain stuorrâ uási eelih Niokolo-Koba aalmuglâšmeecist Senegalist. IUCN luokittâl vyelišlaajâ hirmâd uhkevuálásâžžân.
Jietânâselandeh iälusteh savanijn, meecijn, ävđinenâmij roobdâin já jolgâdâsâin. Jietânâselandeh eelih meiddei páhtáás kuávluin, main čääci lii älkkest finnimnáál. Toh láá hárjánâm eelliđ eromâšávt meecijn, main šaddeh tagareh muorâšlaajah ko isoberlinia, terminalia, cobretum já afzelia.[1]
Raavâd
[mute | mute käldee]Jietânâselandeh joteh iänáážin iđedist já ehidist.[10] Jietânâselandeh láá šaddoporreeh, já ravâdin toid heivejeh heđâlmeh, versoh, miestuuh, loostah já sinoh. Motomin jietânâselandeh pieđgejeh čorvijdiskuin muorâi oovsijd, vâi toh pesâččii puurrâđ toi loostâid.
Jietânâselandeh láá hárjánâm piergiđ kuhes aaigijd čäsittáá.[11] Toi suándi lii čuuvtij koškásub ko eres kussâellein, já ävđinenâmijn jietânâselandeh finnejeh ennuv čääsi šaddoin, maid toh poreh. Jietânâselandeh vuoiŋâsteh peiviv já joteh ko lii sevŋâd. Toin naalijn toh kevttih ucceeb čääsi jieijâs čuáskudâlmân.
Lasanem
[mute | mute käldee]Niŋálâsah šaddeh suhâjuátkimahan kyevti-ihásâžžân, já oráseh vist 4–5-ihásâžžân. Jietânâselandijn ij lah tiätu parâttâllâmäigi, mutâ tot tábáhtuvá táválávt arvepaje ääigi.[7] Niŋálâsâi kieimâmäigi pištá kulmâ peeivi.[7] Orásij árvusajattuvah já parâttâllâmvuoigâdvuođah miäruštâllojeh čoorvij stuáruduv viärdádâlmáin já taištâlmáin. Haldâšeijee oráseh pyehtih parâttâllâđ maŋgáin niŋálâssáin.
Niŋálâs lii čuávjist oovce mánuppaijeed, já tot kuáddá oovtâ vyesi.[7][8] Niŋálâs njoomât vyesis 4–6 mánuppaje, já tast maŋa toh servih čaagan, mast láá eres vyesih já niŋálâsah sehe oráseh-uv. Čoogij stuárudâh lii suullân 15–25 ohtâgâssâd.[10] Jietânâseelaand iälá suullân 12–15 ihheed.[11]
Uhkeh já suojâlem
[mute | mute käldee]Afrikist jietânâselandijd pivdeh leijoneh, niilikrokodiileh, gepardeh já afrikliih vildâpennuuh.[8] Piätuelleeh iä táválávt pivde orásijd, tastko stuorrâ oráseh pyehtih leđe varâliih joba leijonáid, moh pivdeh juávhuin.[12] Jietânâselandeh láá meiddei pivdoelleeh, já toh miäcástuvvojeh ubâ ive.[13] Jietânâselandeh láá hirmâd várugâs elleeh, já tondiet toid lii väädis aldaniđ. Toh láá meiddei hirmâd joteleh já pyehtih ruottâđ joba 70 km/h.[14]
Miäcástem já jietânâselandij eellimpirrâs tuššâdem láá stuorrâ uhkeh kuábbáá-uv vyelišlaajân, mutâ eromâšávt viestârjietânâselandân, mii luokittâlloo uhkevuálásâžžân.[1] Jietânâselandeh ferttejeh meiddei kištottâllâđ ulmui kärjielleiguin raavâdresursijn, já kištottâllâm áštá joba tiervâsub nuorttâjietanâselandijd. Suáđih-uv äštih jietânâselandijd, tastko toh tuššâdeh elandij eellimpirrâsijd.[5] Uhkeh láá meiddei luánduliih, tego kuhes já juátkojeijee koškepajeh.
Onnáá peeivi viestârjietânâseelaand lii rávhuidittum Senegalist Niokolo-Koba aalmuglâšmeecist já Faheme miäcástemkuávlust. Nuorttâjietânâseelaand vist lii rávhuidittum maaŋgâin suojâlemkuávluin, tego Faro, Bénoué já Bouba Njida aalmuglâšmeecijn.
Fáádást eres soojijn
[mute | mute käldee]
Wikimedia Commonsist láá koveh teikkâ eres tiätuvuárháh fáádást Jietânâseelaand.
Käldeeh
[mute | mute käldee]- ↑ a â b c č Giant Eland iucnredlist.org. Čujottum 16.6.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Lill, Dawid van: Van Lill's South African miscellany, s. 4. Zebra Press, 2004. ISBN 978-1-86872-921-0.
- ↑ Carwardine, Mark: ”Artiodactyl”, Animal Records, s. 8. Sterling, 2008. ISBN 978-1-4027-5623-8.
- ↑ Prothero, Donald R. & Schoch, Robert M.: ”Hollow horns”, Horns, tusks, and flippers: the evolution of hoofed mammals, s. 91. Johns Hopkins University Press. ISBN 978-0-8018-7135-1.
- ↑ a â Hildyard, A: Endangered wildlife and plants of the world, s. 501–503. Marshall Cavendish, 2001. ISBN 978-0-7614-7198-1.
- ↑ East, R.: African antelope database 1998, s. 143–148. IUCN Species Survival Commission, 1999. ISBN 978-2-8317-0477-7.
- ↑ a â b c č Altan, Berke: Taurotragus derbianus (giant eland) Animal Diversity Web. Čujottum 16.6.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ a â b c Giant eland, Derby eland web.archive.org. 11.9.2012. Čujottum 16.6.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Biological characteristic web.archive.org. 2011. Giant Eland Conservation. Čujottum 16.6.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ a â Lord Derby Eland Hunting www.discountafricanhunts.com. Čujottum 16.6.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ a â Eland kids.britannica.com. Čujottum 16.6.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Silvestre, I., Novelli, O. & Bogliani, G.: Feeding habits of the spotted hyaena in the Niokolo Koba National Park, Senegal. African Journal of Ecology, 2000, nr 38 (2), s. 102–107.
- ↑ Trophy Eland Hunting In South Africa Big Game Hunting Adventures. Čujottum 16.6.2024. (eŋgâlâskielân)
- ↑ Burton, RM: ”Eland”, International wildlife encyclopedia, s. 757–759. 3. riäntus. Marshall Cavendish, 2022. ISBN 978-0-7614-7266-7.