Njuškii siskáldâsân

Kongo demokraatlâš täsiväldi

Mute liiŋkâid
Wikipedia:st
Kongo demokraatlâš täsiväldi
République démocratique du Congo (ranskakielân)
lippu
lippu		 vaakun
vaakun
Staatâhäämi demokraatlâš täsiväldi
President Félix Tshisekedi
Uáiviminister Jean-Michel Sama Lukonde
Uáivikaavpug Kinshasa
Vijđodâh 2 344 858 km²
Virgáliih kielah ranskakielâ
Vaaluut Kongo frangi (CDF)
Äigi UTC+1 / UTC+2
Uánádâs CD
Sundenummeer +243
Internet TLD .cd
Motto "Justice – Paix – Travail"
Aalmuglâšlaavlâ Debout Congolais

Kongo demokraatlâš täsiväldi lii staatâ Afrikist. Motomin Kongo demokraatlâš täsiväldi kočoduvvoo meid Kongo-Kinshasan ton uáivikaavpug Kinshasa mield, vâi tot iäruttuuččij pyerebeht Kongo täsivääldist ađai Kongo-Brazzavillest. Uáivikaavpugeh Kinshasa já Brazzaville láá puotâluvâi Kongojuuvâ kuábbáá-uv peln. Juuvâ kuávlust lii stuorrâ täsivis kuávlu, Kongo ääldis.

Kongo demokraatlâš täsiväldi lii ollásávt kume stielâsist peeivitäsideijee kuávlust. Šoŋŋâdâh lii pirrâ ive kume já laavtâs. Kongo áldá kuávlu lii šaddoduvâs peeleest arvevyevdi, mut riijkâ robdâoosij pajosijn láá meiddei saavaankuávluh.[1]

Nommâ

[mute | mute käldee]

Iivij 1971–1997 staatâ nommâ lâi Zaire. Ovdil tom Kongo demokraatlâš täsiväldi kočodui motomin Belgia Kongon, tastko tot lâi kuhháá Belgia sirdoeennâm.

Historjá

[mute | mute käldee]

Vuossâmuš eurooplâš tutkâmmađhâšeijee, kote purjâstij Kongo kuávlun, lâi portugallâš Diego Cão ive 1482. Kongo kolonisistui kuittâg esken 1800-lovo loopâbeln, kuás Belgia kunâgâs Leopold II finnij eennâm jieijâs haaldun brittilii tutkâmmađhâšeijee Henry Stanley iššijn.[2]

Kongo demokraatlâš täsiväldi šoodâi jiečânâssân Belgiast ive 1960.[2] Siämmáá ive uárnejuvvojii vuossâmuuh ovdâskoddevaaljah.[3] Taid vuoitij vaaljâlitto, mast lijjii MNC-L (Kongo aalmuglihâstâs), PSA (Parti Solidaire Africain) já CEREA (Centre de Regroupement Africain).[3] MNC-L jođetteijest Patrice Lumumbast šoodâi Kongo demokraatlii täsivääldi vuossâmuš uáiviminister.[2][3] Presidentin väljejui Joseph Kasa-Vubu ABAKO:st (Alliance des Bakongo).[2][3]

Mobutu Sese Seko lâi Kongo demokraatlii täsivääldi president 32 ihheed iivij 1965–1997. Sun lâi diktaattor.[4]

Historjás ääigi Kongo demokraatlâš täsiväldi lii ferttim killáđ maaŋgâid liävuttemesvuođâid já soođijd.[2]

Eennâmtiätu

[mute | mute käldee]

Kongo demokraatlii täsivääldi vijđodâh lii 2 344 858 km², mast 77 810 km² lii čääci.[5] Vijđoduv mield Kongo demokraatlâš täsiväldi lii maailm 12. stuárráámus staatâ.[5]

Sajadâh já rääjih

[mute | mute käldee]

Kongo demokraatlâš täsiväldi lii staatâ Koskâ-Afrikist peeivitäsideijee puotâ. Ton ránnjástaatah láá Koskâ-Afrik täsiväldi já Maadâ-Sudan tavveen, Uganda, Ruanda, Burundi já Tansania nuorttân, Sambia maadânuorttân, Angola maadâviestârist sehe Kongo täsiväldi viestârist. Kongo demokraatlii täsivääldist staatârääjih láá ohtsis 11 027 km. Kuhemus rääji lii rääji Angolain, mii lii 2 646 km. Uánihumos rääji vist lii 221 km rääji Ruandain. Kongo demokraatlâš täsiväldi rájášuvá Atlant väldimeerân. Atlant riddoost tast lii kuittâg tuše kezis stielâs Kongojuuhâ njäälmist. Merâriddo lii ohtsis 37 km.[5]

Ránnjástaatâ Rääji kukkodâh Kárttá
Angola &&&&&&&&&&&02646.&&&&002 646 km
Burundi &&&&&&&&&&&&0236.&&&&00236 km
Kongo täsiväldi &&&&&&&&&&&01775.&&&&001 775 km
Koskâ-Afrik täsiväldi &&&&&&&&&&&01747.&&&&001 747 km
Maadâ-Sudan &&&&&&&&&&&&0714.&&&&00714 km
Ruanda &&&&&&&&&&&&0221.&&&&00221 km
Sambia &&&&&&&&&&&02332.&&&&002 332 km
Tansania &&&&&&&&&&&&0479.&&&&00479 km
Uganda &&&&&&&&&&&&0877.&&&&00877 km

Jäävrih já juuvah

[mute | mute käldee]

Kongo demokraatlii täsivääldi stuárráámus jävri vijđoduv mield lii Tanganjikajävri (32 000 km²). Ton kuhemus juuhâ vist lii Kongojuuhâ (2 920 km).[5]

Kongojuuhâ uálgijuvâidiskuin lii kuávlu vááimus já tehálâš jotteemvävli siseennâm sierânâs kuávloid. Maađijeh tobbeen iä lah tâi toh láá hyeneh.[1]

Morfologia

[mute | mute käldee]
Válduartikkâl: Listo Kongo demokraatlii täsivääldi vaarijn
Mount Stanley, čižetpeln uálgispel: Margherita Peak, Alexandra Peak, Moebius Peak, Elena Peak já Savoia Peak

Kongo demokraatlii täsivääldi alemus saje lii Margherita Peak čokke, mii paijaan &&&&&&&&&&&05109.&&&&005 109 m alodâhân.[6][7] Nube käldee mield tot paijaan &&&&&&&&&&&05110.&&&&005 110 m alodâhân.[5] Kongo demokraatlii täsivääldi vyeligumos saje vist lii Atlant väldimeerâ riddo (0 m).[5]

Ekonomia

[mute | mute käldee]

Kongo demokraatlâš täsiväldi lii luánduriggoduvâidis peeleest riges riijkâ. Tast láá hirmâd stuorrâ mecciriggoduvah já maaŋgah mávsuliih ruukipyevtittâsah, ovdâmerkkân kolle, timanteh, veški, lajo, oljo já uuraan.[1]

Ruukipyevtittâsâi lasseen Kongo demokraatlii täsivääldist tuálvojeh olgoenâmáid stuorrâ plantaasij eennâmtuálupyevtittâsah palmuoljo, kähvi, sukkâr, pumbul já kumi. Taah tuálvumšadoh viljâluvvojeh ennuv, mut purrâmâššadoh iä viljâluu puohháid kinshasakongoláid tuárvi.[1]

Omâdâh Kongo demokraatlii täsivääldist lii juáhásâm uáli epitäsivávt. Uási ulmuin láá riggáh, mut iänááš uási láá uáli kievhih.[1]

Iäláttâsah

[mute | mute käldee]

Arvevyevdist ässee baantuh rähtih vyevdin piälduid nuuvt, et sij puáldih vyevdi muorâid. Piälduh viljâluvvojeh mottoom ive ääigi ađai tassaaš ko piäldu raavâdamnâseh noheh. Talle njáskoo vyevdist uđđâ pittá piäldu várás. Vyevdih čuáppojeh meiddei tobbeen kávnojeijee tivrâs já korrâ muorâ šlaajâi keežild. Tágáreh muorah šaddeh arvevyevdist piäđgui, já toi finniimân ferttee čuoppâđ vijđes vyevdikuávluid já huksiđ mecciautomaađijijd.[1]

Viehâdâh

[mute | mute käldee]

Kongo demokraatlii täsivääldist eellih paijeel 250 sierâlágánid aalmugid tâi hiäimud, main stuárráámus uási kuleh bantuid. Bantuhiäimuh eellih jyehi kuávlust peeivitäsideijee máddáápiäláá Afrikist. Sierânâsaalmugijd ovtâstit siämmáásullâsâš kielâ.[1]

Ässeeloho

[mute | mute käldee]
Ihe Ässeeloho Ihe Ässeeloho Ihe Ässeeloho Ihe Ässeeloho Ihe Ässeeloho
1960 15 248 246 1973 21 691 346 1985 30 039 873 1997 44 078 397 2009 60 486 276
1961 15 637 715 1974 22 282 713 1986 30 871 855 1998 44 960 941 2010 62 191 161
1962 16 041 247 1975 22 902 275 1987 31 740 965 1999 45 889 100 2011 63 931 512
1963 16 461 914 1976 23 554 958 1988 32 679 158 2000 46 949 244 2012 65 705 093
1964 16 903 899 1977 24 238 011 1989 33 727 905 2001 48 167 045 2013 67 513 677
1965 17 369 859 1978 24 941 431 1990 34 910 591 2002 49 516 960 2014 73 722 860
1966 17 861 860 1979 25 650 884 1991 36 253 025 2003 50 972 323 2015 76 196 619
1967 18 378 189 1980 26 357 407 1992 37 731 020 2004 52 487 293 2016 78 736 153
1968 18 913 177 1981 27 060 353 1993 39 257 294 2005 54 028 003 2017 81 339 988
1969 19 458 874 1982 27 767 775 1994 40 711 816 2006 55 590 838 2019 91 931 000
1970 20 009 902 1983 28 490 510 1995 42 012 524 2007 57 187 942 2019 86 790 567
1971 20 563 258 1984 29 243 529 1996 43 122 601 2008 58 819 038 2023 105 789 731
1972 21 121 467
Käldee: Wikidata

Kielah

[mute | mute käldee]
Kongo demokraatlii täsivääldi kielâkárttá

Kongo demokraatlii täsivääldi virgálâš kielâ lii ranskakielâ, mutâ ton lasseen tobbeen sárnojeh nelji aalmuglii kielâ: kongokielâ, lingalakielâ, tshilubakielâ já swahilikielâ. Ohtsis Kongo demokraatlii täsivääldist sárnojeh kuittâg paijeel 200 kiellâd.[8]

Kaavpugeh

[mute | mute käldee]

Kongo demokraatlii täsivääldi stuárráámus kaavpug lii ton uáivikaavpug Kinshasa. Eres stuorrâ kaavpugeh láá Lubumbashi, Kolwezi já Mbuji-Mayi.

Tiervâsvuotâ

[mute | mute käldee]

Ebola epidemiapároh tiättojeh ain tyellittälli Kongo demokraatlii täsivääldist. Ovdâmerkkân iivij 2018–2020 masaba 2 300 olmožid jammii ebolan.[9] Tavdâ lii-uv finnim noomâs Kongo demokraatlii täsivääldist leijee juuvâ mield, kost virus kavnui vuosmuu tove ive 1976.[10]

Fáádást eres soojijn

[mute | mute käldee]

Käldeeh

[mute | mute käldee]

  1. ↑ a â b c č d đ Jortikka, Sanna et al.: Škoovlâ biologia já eennâmtiätu 5, s. 99–101. Jurgâlâm Mattus, Ilmari. Sämitigge, 2011.
  2. ↑ a â b c č Democratic Republic of Congo profile - Timeline BBC News. 4.5.2011. Čujottum 19.8.2025. (eŋgâlâskielân)
  3. ↑ a â b c Kadima, Denis; Leonard; David K. & Schmidt, Anna: Elections and Democratisation in the Democratic Republic of Congo. Journal of African Elections, 2009, nr 8 (1), s. 14–48. Artikkâl nettiversio (PDF) Čujottum 19.8.2025. (eŋgâlâskielân)
  4. ↑ Mobutu Sese Seko www.britannica.com. 19.7.2025. Čujottum 19.8.2025. (eŋgâlâskielân)
  5. ↑ a â b c č d Democratic Republic of the Congo The World Factbook. Čujottum 19.8.2025. (eŋgâlâskielân)
  6. ↑ Margherita Peak www.geonames.org. Čujottum 19.8.2025. (eŋgâlâskielân)
  7. ↑ DR Congo – Highest Mountains www.geonames.org. Čujottum 19.8.2025. (eŋgâlâskielân)
  8. ↑ Democratic Republic of the Congo ethnologue.com. Čujottum 19.8.2025. (eŋgâlâskielân)
  9. ↑ DR Congo's deadliest Ebola outbreak declared over web.archive.org. 31.12.2020. BBC News. Čujottum 21.8.2025. (eŋgâlâskielân)
  10. ↑ Ebola virus disease web.archive.org. 14.12.2014. World Health Organization. Čujottum 21.8.2025. (eŋgâlâskielân)
Viežžum saajeest "https://smn.wikipedia.org/w/index.php?title=Kongo_demokraatlâš_täsiväldi&oldid=136499"